allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvirakkudest tulevad T- ja B- lümfotsüüdid. T-lümfotsüüdide tagajärjel tekivad tapjarakud, mis lõhuvad antigeeni (tsellulaarne). B-lümfotsüüdid
tooda üldse insuliini. Ilma insuliinita ei saa glükoos rakkudesse siseneda ja selle kontsentratsioon veres tõuseb. 11. Selgita muutusi, mis toimuvad verega suures / väikeses vereringes? Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat. tõuseb,
haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. AIDS Ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. Haigus, mille käigus meie immuunsüsteem kaotab võime reageerida haigusetekitajatele. AIDS-i põhjustab HI-viirus, mis nakatab immuunsüsteemi talitluseks vajalikke rakke, muudab nende talitlust nii, et nad ei suuda enam patogeenidele reageerida. AIDS on praegu ravimatu haigus. Allergia Ehk ülitundlikkus on immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Allergiahaiguste tagajärjel võivad kahjustuda hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Allergeenideks ehk allergia tekitajateks on mitmesugused ained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed. Palavik Palavik on nähtus, kus kehatemperatuur
Miks: Vastsündinutel ei ole külmavärinaid. Nende kehapind on võrreldes ruumalaga suurem => soojuskadu suurem Kuidas: Rasv oksüdeerub, vabaneb soojus, mis kantakse vere poolt laiali. 24. Hüpotermia kehatemperatuur langeb alla 35°C, ainevahetus pidurdub. Sellise inimese abistamiseks tuleks eelkõige vähendada ta soojuskadu (mähkida sooja teki sisse), kuid teha seda järkjärgult. 25. Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiirelt ja paljudele patogeenidele (nt kaitse katete poolt; immuunsüsteem fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud). Omandatud kaitsemehhanismid reageerivad aeglasemalt ja kindlatele patogeenidele (nt antikehad ja tapjarakud). 26. Passiivne kaitse nahk (rakud tihedalt, normaalne mikrofloora, pH natuke happeline, veri hüübib), limaskestad; süljes, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismide arengut; maomahl hävitab seedetrakti sattunud patogeenid 27. Immuunsüsteemi töö:
Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk, seega keha kaotab vees palju rohkem soojust. Täielikus puhkeolekus on vees termoneutraalne tsoon 35- 36. Kaitse haiguste eest: Inimeste ümber on pidevalt patogeene- viirusi, baktereid seeni ja teisi organisme, mis võivad meie organismi sattudes põhjustada haigestumise. Täna oma kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismile suudab organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis
mikroobide kasvuks vajaliku energia ja toidu. Kui patogeenid satuvad töödeldud toitu, milles enamus mikrofloorast on hävinud, siis konkurents on väike ja patogeenid hakkavad kiiresti kasvama. Seega on valmistoidu saastumine ohtlikum. 2. Temperatuur mikroobid võivad olenevalt liigist paljuneda väga temperatuuride vahemikus (-5ºC kuni 90ºC). Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37º ümber, seega on vahemik 8...60ºC nn. ohtlik tsoon patogeenide paljunemiseks toidus. 3. Keskkonna happesus e. pH - bakteritele on sobivam neutraalne (pH 7,0) ja sellele lähedane keskkond, hallitusseened eelistavad happelisemat keskkonda. Kui pH on alla 4,5 siis bakterid enam ei paljune. 4. Vaba vee olemasolek, s. o. vee aktiivsus soolatud, magusas ja külmutatud
o Naise munasarjad ja mehe mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone Kõhunääre ehk pankreas: o Toodab hormooni insuliin ja glükagoon o Need hormoonid reguleerivad veresuhkru väärtusi ja hoiavad seda stabiilsena. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus Esmane kaitse Reageerivad aegalasemalt kindlale Reageerivad kiiresti paljudele patogeenile. patogeenidele Humoraalne reaktsioon (antikehad) Ei muutu elu jooksul Tsellulaarne Histamiin, õgirakud immuunsüsteem(tapjarakud) Kaitse katete poolt Kujuneb välja elu jooksul (limamembraan,eritised, ripsepiteel) (läbipõdemine, vaktsineerimine) Immuunsüsteem(fagotsüüdid, Selle jaoks toodetakse kõrgelt
· microRNA (miRNAs) · short interfering RNA (siRNAs) · piwi-interacting RNA (piRNAs) Pikad ncRNAd Kolm kategooriat: loomulikud antisense transkriptid (natural antisense transcripts (NATs). Pikad intronites sisalduvad RNAd. Pikad geenidevahelises järjestuses asuvad RNAd (long intergenic noncoding RNAs (lincRNAs) Oluline roll bioloogilistes protsessides arengu regulatsioon stressi vastused paljunemine vastus patogeenidele jm taimedel. Geeni vaigistamise viisid: · mRNA translatsiooni mõjutamisega · Kromatiini epigeneetiliste modifikatsioonide kaudu RNA vaigistamisel Dicer (DCL) tükeldab RNA ahela väiksemateks osadeks (lühikesed RNA dubleksid), mis seonduvad Argunautiga. Argonaute valk seob väikesed RNA molekulid ja nende sihtjärjestused. (Argonaut valk sai nime müürlooga järgi, sest müürlook meenutab kaheksajalga)
Kuid ristuvad liigid "vahetavad" omavahel niikuinii geene, ka mahepõllunduses. Aga tavaliste sortide puhtuse pärast ei muretseta ning geenide ülekannet ei püütagi analüüsida. Taimede geenitehnoloogias kasutatavad DNA-konstruktid sisaldavad enamasti teatud taimeviiruste ning -bakterite DNA-järjestusi. Oletatavasti võivad need DNA-järjestused põllul rekombineeruda taimi looduslikult nakatavate viiruste ja bakteritega, pannes aluse uutele, epideemiaid põhjustavatele patogeenidele. Paraku on neid rekombinante äärmiselt raske leida: neid tekib väga harva ja üksnes teatud kindlate patogeenide puhul. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes.
rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükosüleeritud valkusid (glükoproteiine). Patogeenid kleepuvad sinna kinni, ei saa edasi. Lisaks on lima koostises ka antimikrobiaalsed peptiidid (näiteks defensiinid- nahal, limaskestadel, lüsosüüm-pisarates, süljes), võivad
(põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA = multiple resistance Staphylococcus aureus) Patogeeni ja peremeestaime vaheline interaktsioon: 1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2. Patogeen ei levi süsteemselt esmaselt infitseeritud lehest edasi. 3. Patogeen replitseerub ainult esmaselt nakatatud rakkudes (puudub levik taimes) 3. Täielik immunsus: patogeen pole võimeline replitseeruma isegi esmaselt nakatatud rakkudes. Peremeestaime resistentsus
! neutrofiilid(valged verelibled) neelavad võõrkeha osa baktereid ja parasiite võivad fagotsüüdi "kõhus" edasi elada (tuberkuloos) nende vastu tehakse vabade radikaalide rünnak defensiinid-levivad rakkude vahel ja oksüdeerivad membraane ning hävitavad ka neutrofiile endid opsonisatsioon(seljal-löö mind-lüüakse-keha ei tunne võõrkehasid ära)- molekulid, mille liitmine halvasti äratuntavale patogeenidele muutub... tapjarakud- suured granularsed lümfotsüüdid, puudub spetsiifilisus, tapavad viiruse ohvriks sattunud rakke ja vähirakke, ründavad raku membraani kemikaalidega lüüsides (üritavad ära tunda need koed, mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja) probiootikum- mehhanismid-laktotsillised?!-ME3-kasulik bakter, mis vähendab võimalust halbadel bakteritel kasvada
kokku. Sortidesegu kasvatamisel haiguste ja kahjurite leviku oht on samuti väiksem, sest sordid on erineva vastuvõtlikkusega haigustekitajate suhtes. Elusmultsid ja umbrohud – umbrohud mõjutavad kultuurtaimi otseselt (valgus, niiskus, toitained) ja kaudselt (looduslike vaenlaste mõjutamine). Umbrohud võivad olla olulised vaheperemehed putukatele ja patogeenidele. Nad mõjutavad positiivselt kasulike putukate bioloogiat, pakkudes alternatiivseid toiduressursse kahjurite looduslikele vaenlastele. Umbrohtude mõju Taimede mitmekesisus ja ruumiline jaotus mõjutab taimtoiduliste putukate esinemissagedust, peamiselt muutes nende liikumist ja otsimiskäitumist. Kahjurite looduslikud vaenlased on arvukamad mitmekesisema taimestikuga põllul, põhjustades nii suuremat kahjurite suremust.
Geneetiliselt muundatud raps pääses USAs vabadusse. St 2 võimalikku teed: 1. Transgeense taime ellujäämine väljaspool kultiveerimist -> reproduktsioon vabas looduses -> taastootva populatsiooni teke -> levimine -> potentsiaalne kahju. 2. Transgeense taime tolmuvahetus lähedase loodusliku liigiga -> hübriidi sünd ja ellujäämine -> hübriidi paljunemine -> võõrgeenide introgressioon looduslikku liiki -> potentsiaalne kahju. 2. Horisontaalne geeniülekanne patogeenidele, mullabakteritele või viirustele. Bt insektitsiidile resistentsete putukate teke. AB resistentsus kandub üle patogeensetele bakteritele. 3. Otsesed mõjud looduslikele sihtgruppi mittekuuluvatele liikidele. 4. Uued viirushaigused. Uued viirused võivad tekkida transgeensete viirus-resistentsete taimede vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld
arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga, sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. XI 271. Kaasasündinud immuunsus: reageerib infektsioonsetele mõjuritele väga kiiresti, juba mõne tnni jooksul hakkavad rakud tootma I tüüpi interferoone, mis aktiveerivad erinevate geenide avaldumise, tagavad erinevate mehhanismide abil patogeenide kahjutuks tegemise, samuti aktiveerub hulk teisi tsütoksiine, kaasasündinud immuunsüsteem tunneb ära patogeenidele iseloomulikud üldised moleklaarsed struktuurid 272. Põletik: esmavastuseks, kui infektsioon on toimunud ja reaktsioon avaldub punetuse paistetuse, valulise või temp tõusuga, verevarustus intensiivistub ja koos fagotsütoosiga tekib rida keemilisi kaitseühendeid, mille tulemusel lülitatakse sisse ka muud immuunsüsteemi rakulised komponendid, mille abil infektsioon kõrvaldatakse 273
talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeenne pole võimelised tervet limaskesta läbima. Lisaks on inimesel rips-epiteel, mis väljutab mikroobe. Lisaks kuuluvad esmase kaitse alla veel lüsosüümid- on põietaolised membraaniga ümbritsetud moodustised raku tsütoplasmas, mis sisaldavad ensüüme; interferoonid- nad muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine
Kui soovite ühe partii sooja toitu müüa pikemalt, kui 2 tundi, siis võite valmistada suurema koguse toitu, kuid peate toidu peale valmimist kiiresti maha jahutama ja säilitama külmikus. Mahajahutamine peab toimuma vähemalt 1,5 2 tunni jooksul. Enne marmiiti panemist tuleb toit kiiresti üles soojendada. Toidu sisemuses peab olema saavutatud ülessoojendamisel vähemalt 75ºC. TEMPERATUUR Enamusele toiduhaigusi põhjustavatele patogeenidele on optimaalseks keha temperatuur, s.o. 37ºC ümber, seega on vahemik 8...63ºC nn. ohtlik tsoon, mis on sobiv temperatuurivahemik patogeenide paljunemiseks toidus. Joonis 2 Temperatuuride mõju mikroorganismide kasvule Millal on toit ja toiduained ohtlikus tsoonis: Kui toitu eeltöödeldakse ja ka valmistatakse toatemperatuuril; Kui toitu jahutatakse ja toidu peab maha jahutama vähemalt 2 tunni jooksul; Kui toit on laual ja seda süüakse; Kui toitu taaskuumutatakse jne
Viiruse toimel tekib äge lümfotsütoos, retikulaarrakkude proliferatsioon ja granulotsütaarne infiltratsioon ( lümforetikuliit ). Lümfotsüütide hävimine on seda intensiivsem, mida virulentsem on viirus ja vastuvõtlikum tibu. Lümfotsüütide massilise nekroosi tagajärjel tekib kloakaalpauna ja tüümuse atroofia. See põhjustab omakorda immunodepressiooniseisundi ja Mareki haiguse viirusega nakatunud linnud muutuvad vastuvõtlikuks mitmesugustele teistele patogeenidele. Põrnas intensiivistub kõrvuti tsütolüüsi ja retikulaarrakkude hüperplaasiaga lümfotsüütide proliferatsioon, mille tagajärjel põrn pundub. Viiruse replikatsioon lümfoidorganites kestab kaks, kolm nädalat, millele järgnevalt lümfotsüütide proliferatsiooniaktiivsus ja organite struktuur taastuvad. Juba 4 6. päeval pärast nakatumist tekib nakatunud lümfotsüütide verre sattumisel vireemia, mis võib kesta eluaeg. Kliiniline pilt ja kulg
Segakultuurides on raskendatud taimehaiguste levik, sest ühe kultuuri taimed ei puutu tihedalt kokku. Sortide segu kasvatamisel haiguste ja kahjurite leviku oht on samuti väiksem, sest sordid on erineva vastuvõtlikkusega haigustekitajate suhtes. Elusmultsid ja umbrohud umbrohud mõjutavad kultuurtaimi otseselt (valgus, niiskus, toitained) ja kaudselt (looduslike vaenlaste mõjutamine). Umbrohud võivad olla olulised vaheperemehed putukatele ja patogeenidele. Nad mõjutavad positiivselt kasulike putukate bioloogiat, pakkudes alternatiivseid toiduressursse kahjurite looduslikele vaenlastele. Umbrohtude mõju - Taimede mitmekesisus ja ruumiline jaotus mõjutab taimtoiduliste putukate esinemissagedust, peamiselt muutes nende liikumist ja otsimiskäitumist. Kahjurite looduslikud vaenlased on arvukamad mitmekesisema taimestikuga põllul, põhjustades nii suuremat kahjurite suremust.
Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb)
3. ei tuvasta resistentsust antibiootikumidele 4. ei tee vahet elusal ja surnud mikroobil seda ei võeta enam väga tõsiselt, sest enamus surnud mikroobse viiakse organismist välja 2 3 päevaga. 5. Kallis kas kasutada ise välja (in house) töötatud või kommertsiaalset meetodit. Kommertsiaalsed on kallid, väga paljude patogeenide jaoks ei ole neid kite üldse olemas. In house meetodeid saab suht kiiresti välja töötada patogeenidele vastavalt. PCRi tuleks eelistada siis, kui traditsiooniline meetod ei tööta: 1. mikroskoopia annab valepositiivse vastuse 2. rakusisese parasiidi puhul 3. kui tundlikkus on liiga madal 4. kui on vaja genotüpeerida mis tüübiga on tegu (HCV, HSV) 5. kui mikroobi kasv on aeglane (tuberkuloos) 13. Millest tulevad vead immunoloogiliste meetodite kasutamisel nakkushaiguste diagnoosimisel? Milliseid vigu ja kuidas saab vältida?
Samas on limaskestad kergelt haavatavad ning paljud haigusetekitajad tungivadki just limaskestade kaudu organismi. Soole limaskest on ka suure hulga võõrantigeenide (toidu näol) sissetungi koht. On olemas mehhanismid, mis väldivad toidu vastu jõuliste immuunreaktsioonide teket. Lahustuvate antigeenide vastu tekib tolerants ilma põletikuta. Samas on ka mehhanismid, mis teevad kindlaks ja reageerivad sissetungivatele patogeenidele: jõuline ja kaitsev Th1 immuunvastus patogeenidele. Difuusne lümfoidkude: B-rakkude kloonid lahkuvad mälurakkudena või plasmarakkude eellasrakkudena aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedest. Need rakud liiguvad tsirkulatsiooni ja „home back” ehk lähevad tagasi elundite ja teiste difuusse lümfoidkoe piirkondade lamina propriasse (subepiteliaalne sidekoekiht), kus leidub peamiselt IgA plasmarakke. See pakub kaitset teiste mikrobiaalsete sisenemiste eest
· Ravimi resistentsus · Resistentsus keemiliste ainete suhtes · Bakteriotsiinide produktsioon On olemas eraldi R-plasmiidid ehk resistentsus plasmiidid. Kuna põhjustavad bakteri rakus mitmeid resistentsust mitmete medikamentide suhtes. Ning ta ülekanne liikide vahel toimub kiiresti. Plasmiid võib registreeruda resistentsust mitme antibakteri suhtes. Mitte patogeensed organismid võivad olla R-plasmiidide reservuaariks, kust need kanduvad üle patogeenidele. 24. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Kojugatsioon on geneetilise materjali üle andmine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetuskontaktides olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali üle, nimetatakse doonoriteks ja vastuvõtjad on retsipiendid, ühesuunaline. Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks
· Ravimi resistentsus · Resistentsus keemiliste ainete suhtes · Bakteriotsiinide produktsioon On olemas eraldi R-plasmiidid ehk resistentsus plasmiidid. Kuna põhjustavad bakteri rakus mitmeid resistentsust mitmete medikamentide suhtes. Ning ta ülekanne liikide vahel toimub kiiresti. Plasmiid võib registreeruda resistentsust mitme antibakteri suhtes. Mitte patogeensed organismid võivad olla R-plasmiidide reservuaariks, kust need kanduvad üle patogeenidele. 24. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Kojugatsioon on geneetilise materjali üle andmine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetuskontaktides olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali üle, nimetatakse doonoriteks ja vastuvõtjad on retsipiendid, ühesuunaline. Toimumiseks on vajalik F- plasmiidi olemasolu bakteri rakus ehk F-faktor. Osad bakterid sisaldavad F-plasmiidi ja neid nimetatakse F+ rakkudeks
Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k. pathogen-associated molecular pattern) tunnevad ära peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid (ingl.k. pattern recognition receptors) (paiknevad raku plasmamembraanis või rakusiseselt). Retseptorid kutsuvad esile infeksiooni tekkekohas esile põletiku. Tolli sarnased- paikneb plasmamembraanis Bakterite fagotsüteerimine neutrofiilide poolt. Bakter fagotsüteeritakse neutrofiili poolt, fagosoom eraldab azurofiilsed jaspetsiifilisi
signaalid pathogen-associated molecular patterns - PAMPs; or pattern recognition receptors, mis seostuvad rakkude pinnal olevate Toll-like retseptoritega. Sellisteks elementideks on sageli rakuseina struktuursed molekulid, mis on omased paljudele bakteritele ja mis on - lipopolüsahhariid (LPS), petidoglükaan jne., ja mis ei ole omased eukarüootsele organismile. Rakulise loomuliku immuunvastuse aktivatsioon. Aktiveeritakse ohusignaali poolt (LPS, dsRNA jne.) omane paljudele patogeenidele. Ohu-signaali vahendab TOLL-like retseptor, mis on pidevalt ekspresseeritud enamuse immuunsüsteemi rakkude pinnal Komplemendi ülesanded Kasulikud toimed peremeesorganismile: opsonisatsioon paremaks fagotsütoosiks; fagotsüütide aktivatsioon; bakterite ja nakatunud rakkude lüüs; AK vastuse regulatsioon; immuunkomplekside eliminatsioon; apotootiliste rakkude eemaldamine. Kahjulikud peremeesorganismile: põletik, anafülaksia.
taastuda. Toimub sihtmärk-organismide ja kõikide proovis olemasolevate mik- roobide paljunemine. 2. Selektiivne rikastamine, et võimaldada uuritavate organismide kasvu ning samaaegselt inhibeerida konkureerivaid mikroorganisme puljongis. Rikastamis- protseduurile järgneb sihtmärk-organismide isoleerimine selekteerival agaril. Viimaseks etapiks on kahtlustatavate kolooniatega teostatavad biokeemilised ja seroloogilised testid. Tabel 3.2. Isoleerimise nõuded patogeenidele Mikroorganism(id) Eelrikastamine Rikastamine Salmonella spp. + + Verotoksikogeenne E. coli + + Campylobacter jejuni/coli + Yersinia enterocolitica mittekohustuslik + Listeria monocytogenes + Inkubeerimise tingimused
• Perinataalne ülekanne: intrauteriinselt, sünnitusel, rinnapiimaga. Haigused. HIVi esialgsed sümptomid (äge faas, 2–4 nädalat pärast infektsiooni) on gripi– või mononukleoosilaadsed, kuni 3 kuud pärast infektsiooni võib tekkida lööve või aseptiline meningiit. Sümptomid kaovad 2–3 nädalaga, järgneb asümptomaatiline periood või püsiv generaliseerunud lümfadenopaatia (aastaid). Immuunvastuse nõrgenemine: suurenenud vastuvõtlikkus oportunistlikele patogeenidele, eriti sellistele, mida kontrollivad CD4, CD8 ja aktiveeritud makrofaagid, hilistüüpi ülitundlikkus. AIDS: CD4 alla 200/µl, kaalukaotus ja diarröa üle 1 kuu pikkuse kestusega, Kaposi sarkoom või spetsiifilised oportunistilikud haigused: pneumocystis–pneumoonia, MAC–infektsioonid, tõsine CMV. AIDSi manifestatsioonid võivad olla lümfadenopaatia ja palavik, oportunistlikud infektsioonid, kasvajad, AIDS–dementsus (sarnane Alzheimeri varastele staadiumidele).
Samas tunnetavad sellised bakterid naabrite signaalmolekule. Eukarüoodi ja bakteri vahelist signaalide tunnetamist on leitud ka inimese ja inimese patogeensete G(-) bakterite vahel. AHL molekulid difundeeruvad hõlpsasti läbi inimese epiteelrakkude ja immuunrakkude membraani ning seonduvad tsütoplasmaatiliste retseptoritega, mille tulemusel muutub inimese geenide ekspressioon (tsütokiniinid, kemokiniinid), mis reguleerivad inimese vastust patogeenidele. AHL molekulid lülitavad T-helper lümfotsüütide 1 tsütokiinse raja ümber 2 tsütokiinsele rajale (antikehade tootmisele), neutrofiilid suunatakse apoptoosi ja stimuleeritakse hingamisteede epiteelis mutsiinide sünteesi. Bakterid võivad tunnetada inimese stressi. Pseudomonas aeruginosa mõne tüve välismembraanis on IFN retseptorid (klass II interferoon, mis on vajalik makrofaagide aktiveerimiseks). Kõrge IFN kontsentratsioon signaliseerib
Rakusisest polüfosfaati hakatakse kohe kasutama, 29 kui rakk on fosforinäljas. Väga head polüfosfaatide kogujad on näiteks Acinetobacter johnsonii (kuni 30% kuivkaalust) ja Microlunatus phosphovorus. Polüfosfaate rakku koguvad bakterid on olulised ka heitvee puhastamisel fosforist. Polüfosfaate sisaldav bakterimass eemaldatakse heitvee puhastusseadmest ja sellega eemaldatakse ka fosfor. Vajalikud ka patogeenidele. Paljude patogeensete bakterite polüfosfaate mittesünteesivad mutandid on avirulentsed. Näiteks Salmonella, Shigella ja Vibrio liigid ja Helicobacter pylori. Seega võiks polüfosfaatide sünteesi masinavärk olla ka üks hea märklaud antibiootikumidele. Polüfosfaadi funktsioonid rakus 1. Fosforüüli doonor kinaasireaktioonides (suhkrute fosforüülimine) Ürgne energiaallikas? (ürgsemate bakterite glükokinaasid kasutavad parema meelega polü-P kui ATP-d. 2
annaabi.ee 
