Eesti rahvamuusika LÕÕTSPILL Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschmann (1805 1864) esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaane, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian (1772 1847), kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruktsioonielemendid on säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks. 1850. aastal paigutas Viini muusik Franz Walther kolmerealise diatoonilise lõõtspilli keeled ümber nii, et sündis 46 noodiga kromaatiline helirida koos kõigi pooltoonidega. Klaviatuuri ülemises
kaetud asfaltiga. Umbes 96 % Ameerika Ühendriikide teedest ja tänavatest on kaetud belglasest immigrandi Edward de Smedt'i loodud teekattega. Esimest korda kasutati asfalti 1824. aastal, kui Champs-Élysée'le Pariisis paigutati asfaltplokid. 1872. aastaks oli de Smedt loonud suurema tihedusega ja vastupidavama asfalti, mida kasutati esimest korda samal aastal New Yorkis ja 1877. aastal Washington D.C. s. 19. De Smedt patenteeris oma 1872. aastal loodud asfalti, mida hakati hiljem kutsuma Prantsuse asfaltkatteks. 19. sajandil leiutas J P Knight ka esimesed valgusfoorid, mis leidsid esmakordselt kasutust Londonis. Pilvelõhkujad Pilvelõhkujate ajalugu tuleks alustada inglasest Henry Bessemerist, kes leiutas viisi kvaliteetse terase tootmiseks madalate kulutustega. Tema toodetav teras ei olnud aga piisavalt vastupidav ja nii ostis ta ära ameeriklase William Kelly' patendi. William Kelly töötas samuti
Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming (Marconi Company teaduslik nõunik ja endine Edisoni töötaja) 16. novembril 1904 aastal
liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Ajalugu Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming 16. novembril 1904 aastal. Pickard
puhastamise lihtsamaks ja on palju põhjalikumad kui lihtsalt pühkimine või muul viisil puhastamine mida inimesed kunagi kasutasid. Aga tolmuimejad ei ole alati olnud nii mugavad ja kasutajasõbralikud nagu me teame neid tänapäeval.Tolmuimeja leiutamist ei saa aga omistada ühele leiutajale, vaid paljudele. Iga leiutis ja patent on teinud väiksemaid parandusi ja nii on kujunenud tolmuimejast see, mida me kasutame täna. Esimene inimene, kes patenteeris tolmuimeja ühe versiooni, oli Daniel Hess aastal 1860. Tema patenti nimetati tegelikult vaibapühkijaks, mitte tolmuimejaks. Sellel vaibapühkijal olid ümmargused harjad, mis keerlesid, et korjata üles mustus. Tema leiutisel oli ka üksikasjalik lõõtsade süsteem, mis asetses masina peal, et tekitada imemiseffekti.
· Väljendusrikas meloodia, · Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi
kunsti esimesed kirjalikud tõendid viivad meid 105. aasta Hiinasse. Leiutised minevikus 1876. aastal , Alexander Graham Bell leiutas esimesena telefoni. Tema leiutis Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell ( 3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Leiutised tänapäeval Tänapäeva leiutisi on palju. Jaapanis alati uued leiutised . Tänapäeval N : autod , arvutid , kosmoses tehnika, lennukid , vms leiutised Eestis Minikaamera piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME3 (Helluse bakter) Minikaamera Monox Valter Zapp
SAKSOFON Saksofon on puupuhkpill. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofoni perekonnas on sopransaksofon,altsaksofon, tenorsaksofon, baritonsaksofon, bass-saksofon. Saksofon leiutati 28. juunil 1846. Patenteeris belglane Adolphe sax. Saksofon on tehtud metallist. Saksofoni torul on 20-23 auku, mis on kaetud klapisüsteemiga. Saksofoni on kõige kergem ära tunda kuju järgi: enamasti on ta toru keeratud U- kujuliselt üles. Siiski eristub teistest sopransaksofon, mis on enamasti sirge nagu klarnet või oboe. Saksofon on väga mitmekülgne pill, võimaldades mängida väga vaikselt ning väga valjult, virtuoosseid käike ning aeglasi pikki noote. Eesti tuntud saksofonimängijad on
Karl Benz (1844 1929) Biograafia Tema täisnimi on Karl Friedrich Michael Benz, ta sündis 25 Novembril 1844 Mühlbergis (Karlsruhe) ja suri 4 Aprillil 1929 Ladenburgis. Benz oli abielus Bertha Ringeriga ning neil oli viis last. Benzi esimene tehas ja varajased leiutised (1871-1882) 1871 asutas raua valukoda Mannheimis 1879 2-taktilise mootori patent. Ning üsna varsti patenteeris ka kiiruse reguleerimise süsteemi, süüdet, kasutades akut, süüteküünalt, karburaatorit, sidurit, käigukasti ja radiaatorit. Benz & Cie. ja Benz Patent Motorwagen 1880ndatel Benz hakkas leiutama autot. 1885 lõpetas oma leiutise ning nimetas selle Benz Patent Motorwageniks. Järgnevatel aastatel tegi mitu samalaadset autot. Hiljem tegi mudeli, mis läks masstootmisesse. Daimler-Benz
Neodada Taust 1950-1960 vahetusel tugevnes New Yorgis ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutnud massilisek moeks. Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid. Eeskujuks võeti Dadaism ja M.Duchamp'i pärand. Kunst Pariisis Y. Klein keskendus sinisele värvile : patenteeris nn ''Kleini sinise'' – nt originaalne poolpehe reljeef s.o ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga. Samuti ''antropomeetriad'' – etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel (lk 150) N de Saint Falle valmistas hiiglaslikke ümaravormilisi ja kirjuks maalitud plastikust naisfiguure, nn Nanad (lk 152) J. Tinguely konstrueeris ''metamehaanilisi'' absurdseid masinaid (lk 153). Mõned olid lausa
Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas
mööbli looja ja selle tehnoloogia väljatöötaja. Esimene massidele jõukohase hinnaga mööbli valmistaja. Kuulsa mööblimeistrite dünastia esimene esindaja ja üks Lichtensteini lossi interjööri looja. Fakte Michael Thonet' elust: 1796 - sündis Saksamaal Boppartis. 1819 - alustas iseseisvat tegevust mööbli valmistajana ja ruumide sisustajana. 1830 - esimesed kogemused paksu vineeri painutamisel sai tooli ja tugitooli seljatugede valmistamisel. 1841 - patenteeris oma painutamistehnoloogia, mille võtmeoperatsiooniks oli töötlemine kuuma auruga. Samal aastal toimus tema tööde näitus Koblentzis, kus teda esitleti vürst Metternichile, kes tegi talle ettepaneku asuda Viini. 1843-1849 - Valmistas Lichtensteini lossi parkettpõrandad. 1850 - valmistas painutatud pöökpuust toolid ühele Viini kohvikule, kus need olid kasutusel 1876. aastani. Samal aastal valmistas veel 400 tooli Budapesti hotellile "Inglismaa Kuninganna". 1851 -
Ladenburgis, Saksamaal. Oli saksa leidur,insener, bensiinimootoriga auto leiutaja, auto Mercedes-Benz looja. 125 aastat tagasi, 29. jaanuaril 1886, esitas Saksa leidur Carl Benz patenditaotluse gaasimootoriga sõidukile, mida tänapäeval peetakse esimeseks töökõlbliku konstruktsiooni ja sisepõlemismootoriga autoks. 2.BENZ PATENT MOTORWAGEN Foto 2. (Allikas4.) Benzi patenteeritud mootorsõiduk 31.detsembril 1878 sai Benz patendi kahetaktilisele bensiinimootorile, hiljem patenteeris ta ka ülejäänud tähtsad sõlmed akseleraator, vedeljahutusega jahutussüsteem, akust töötav süüteküünlaga süütesüsteem, siduri, käigukasti ning karburaatori. 1883 aastal asutas Benz & Company Rheinische Gasmotoren-Fabrik või luhemalt Benz & Cie. Firma hakkas tootma ja müüma bensiinimootoreid ning 1885. aastal konstrueeris Benz seal esimese kolmerattalise auto, mis sai nimeks Motorwagen. Benzi autol oli kolm mettallist ratast
leidmisel, sõjanduses jm. Esimesed (õhukaitse) radarid ehitati 1935. a. inglise füüsiku R. Watson - Watti juhtimisel Suurbritannia idarannikule (avastasid lennukeid 75 miili kauguselt). II maailmasõja ajal lõid need tugeva kaitse Saksa pommituslennukite vastu. Sõja lõpus kasutati ka lennukitele paigutatud sihtimisradareid. Raadiolainete peegeldumise ja murdumise avastas H. Hertz 1886 - 1889 Raadiolokatsioonile pani aluse raadio leiutamine 1895 Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Chr. Hülsmeyer 1904 Radarisüsteem Suurbritannia idarannikul 1939 NSVL -s algasid tööd radaritega 1933
ära ekraani pidevast hõõrdumisest, naha rasvadest ja higist. Pealegi, kinnas hoiab pinda puhtana, ei pea pidevalt lapikesega pühkima plekkidest või tolmust vabanemiseks. Selline joonistuskinnas aitab kasutajal teha täpsemaid ja sujuvamaid jooni, mis teeb joonistamise nauditavamaks. Digilaua ajalugu Esimest elektroonilist käekirja edestavat lauda masinale nimetati Teleautograafiks (inglise keeles Telautograph), mille patenteeris Elisa Gray aastal 1888. Kuid Elisa Gray on paremini tuntuks saanud telefoni leiutamisega samaaegselt Alexander Graham Belliga Digilaud info sisendina Digilaud ehk graafikalaud on sisendseade, mis võimaldab arvutisse sisestada maale, jooniseid, skeeme. Digikomplekt koosneb tavaliselt elektroonilisest lauast ja krihvlist ehk digipliiatsist. Digihujpliiats näeb välja nagu pastapliiats, kuid sisemuses peitub pastatuubi asemel mikrokontroller
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn
sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil 1897 oma nimele Inglismaa patendi nt 12,039. 1899. aastal võttis Aleksandr Popov kasutusele 45 km pikkuse raadiosideliini. 1901. aastal loodi Marconi firma aparatuuriga telegraafiside üle Atlandi ookeani (3400 km). Algas patendivõitlus Marconi ja Nikolai Tesla vahel, kuna Marconi olevat kasutanud 17 Tesla patenti. 1933. aastal patenteeris Edqin Armstrong sagedusmodulatsiooni (FM) põhimõtte ja alustas FM-raadioringhäälingu loomisega. 1943. aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ametlikult raadio leiutajaks Nikolai Tesla. 1995. aastal võeti kasutusele digitaalne raadioringhääling (Digital Audio Broadcasting, DAB). Eestisse jõudis raadio aastaid hiljem ja esimest korda demonstreeriti siin raadioaparaati 1921. aastal. 1923. aastal võeti Eestis kasutusele oskussõna "ringhääling"
Keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine. Vilesid võib olla orelil kuni 30 000. Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, kätega mängitavad klaviatuurid, pedaalid jalgadega mängitav klaviatuur ja registrinupud. Orel on kõige suurema heliulatusega pill. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega võimas pidulik värvikas. Akordion Akordioni esiisaks võib pidada hiina suuorelit. Akordioni leiutajaks peetakse saksa orelimeistrit cyril demian, kes patenteeris litsentsi 1829. A. 19. Sajandil levis akordion kiiresti üle kogu euroopa. Pilli populaarsus seisnes selles et sellel saab korraga mängida nii meloodiat kui ka saadet. Akordioni üks tähtsamaid osi on volditud nahksest vm materjalist lõõts. Akordioni kasutus võimalused ulatuvad rahvamuusikast jazz-ini.
Selleks vajati kõva elastset terast. Kõva elastne teras oli tuntud juba neljandal aastatuhandel e.m.a., kuid alles 1722. aastal lahendas prantslane Rene` de Reamure´ selle mõistatuse, muutes kõva terase elastseks süsiniku lisamise teel. Abraham Darby kasutas oma tõmbega rauasulatusahjudes (kõrgahjudes) puusöe asemel hoopis koksi. Õhu juurdevoolu ahjule tagas James Watt aurumasin ja tänu sellele oli temperatuur Darby sulatusahjus palju kõrgem. Henry Cort patenteeris 1783.a. profiilterase valtsimise ja 1784 a. pudeldamiseks nimetatava terasetootmismenetluse. See meetod muutis esialgse toorraua hästitöödeldavaks separauaks. Viimane oli palju paremini painutatav ega murdunud surve all nii kergesti. Masinatootmise esimene arenguetapp soikus mitmeks aastaks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. II etapp Aastad 1820-1830 tähistavad industrialismi teise etapi algust ja selle levimist
Keemiliselt toimelt on botuliin tsinkproteaas, mis lagundab pöördumatult valke, mille abil koliinergilises sünaptilises ülekandes toimub atsetüülkoliini vabanemine vesiikulitest sünaptilisse pilusse.Tulemuseks on lihaste lõtv halvatus. Tegemist on kõige kangema loodusliku mürgiga, mille LD50=1ng/kg kõhuõõnde süstituna ja LD50=3ng/kg inhaleerides. (Ühe grammiga saab tappa miljon 100-kilost inimest). Glüfosaat on üks maailma enimkasutatud herbitsiide. Glüfosaadi avastas ning patenteeris Monsanto 1970. aastatel. 1973. aastal tõi Monsanto glüfosaadi Roundupi nime all müügile. Enne patendiõiguste aegumist Ameerika Ühendriikides 2000. aasta septembrikuus kuulus Monsantole ainuõigus glüfosaadile. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.
1.3. Kasutusalad Mantlid, jakid ja kostüümid valmistatakse jämedast villast bukleest. Peen riie sobib kleitide ja seelikute õmblemisele. [1] 3 2. GABARDIIN 2.1. Ajalugu Gabardiini leiutas 1880 aastal Burberry asutaja Thomas Burberry, mis oli revolutsiooniline seetõttu, et oli küll veekindel, kuid samas oli ikkagi tegu hingava materjaliga. 1888. aastal patenteeris ta uue kangasordi oma nimele. [2] 2.2. Kanga kirjeldus Gabardiin on tihedalt ja spetsiaalse koega kootud kangas, mis on valmistatud villast või polüestri ja villa segust. Traditsiooniliselt valmistatud villast, kuid samuti ka puuvillast ja sünteetilisest materjalist. See on mugav, ent vastupidav, tihedalt kootud, vettpidav kangas. Gabardiin on pahupoolelt sile, aga esipoolelt see on triibuline. Kangas on kulumiskindel, ei deformeeru pesemisel ja praktiliselt ei veenita. [2,3]
Orgaaniline keemiatööstus 1. Mitmendal sajandil algas orgaanilise keemia tööstuse areng ja milliste ainetega oli see seotud? Nimeta teadlased, kes sellega tegelesid. Kaua aega ei osatud kivisöetõrvast ja ammoniaagiveest eraldatud mitmesuguste aromaatsete ja heterotsükliliste orgaaniliste ainetega (benseen, tolueen, naftaleen jpt.) midagi peale hakata, kuni noor William Perkin avastas 1856. a esimese sünteetilise värvaine moveiini (sirelililla), patenteeris selle ja rajas aniliinvärvainete tööstuse. Esimesed teadlased kes hakkasid tegelema orgaanilise keemis tüüstusega olid Inglise teadlased Sir William Henry Perkin ja Sir August Wilhelm von Hofmann. 2. Mis on indigosõda? 19. sajandi Euroopas oli indigo üks kallimaid värvaineid, seda toodi peamiselt indiast. 1878. aastal õnnestus A von Baeyeril indigo süntees laboris. Suured Saksa firmad ostsid patendi ning alustati indigo tootmist. Aastal 1897 tõi BASF
Mis on akordion? Akordion on käeshoitav lestkeeltega pill, kus heli tekitavad häälestatud teraslehekesed, mis võnguvad kui lõõtsad suruvad õhu nende vahelt läbi. Pahemal pool lõõtsa on klaviatuur või nupuread, vasemal nupuread bassinootide ja-akordide mängimiseks. Esimesed akordionid Oma akordioni patenteeris Christian Friedrich Ludwig Buschmann 1821. aastal. Seda mängiti kangitaoliste klahvide abil. 1852. aastal lisas Busson pillile klaveritüüpi klahvistiku. Eestisse jõudsid akordionid 1920. aastate paiku ning seda läbi meremeeste, kes neid Soomest, Rootsist ja Saksamaalt kaasa tõid. Esimesed akordionistid omandasid pillii käsitsemise iseõppimise teel. Vastavad koolid ja kogenumad pillimehed puudusid . Alles hiljem hakati koole rajama kus sai akordioni õpet.
märts 18472.august 1922. Matmise päeval oli au Bellil, tema auks oli välja lülitatud kõik telefoniteenused üheks minutiks.Ta oli füüsik ning sündinud Sotimaal Edinburghis. A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise ja taasesitamise võimalusi. 1871.aastal alustas ta koostööd tegema kurtidega ning aastal 1872 asutas ta kooli kurtidele, mis sai osa Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta
See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. teks seda, et tsink ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii. Seega kui tsinki lisatakse delale pliile, mis sisaldab ka hõbedat, siis hõbe läheb üle tsingi kihti. Aga kuna tsink ja plii üksteises ei lahustu, siis on gi kiht lihtsasti eemaldatav. Seejärel tsingi-hõbeda segu kuumutatakse, kuni tsink aurustub, alles jääb puhas hõbe. Selle tsessi patenteeris aastal 1850 Alexander Parkes. maailmne hõbeda tootmine kasvas 2012. aastal 787 miljoni untsini (u 22300 tonni), peamiselt tina/tsingi tööstuse valtoormena. 2012 oli suurim hõbeda tootja Mehhiko (4500 tonni), talle järgnes Hiina (3300 tonni), Peruu (3100 tonni) ja straalia (1600 tonni). Hõbeda nimekaim Argentiina (hõbe argentum) oli alles 10. kohal 683 tonniga. Pildid
Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust. Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903. aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris raudnikkelaku (FeNi). Raudnikkel akud on laiatarbest kadunud nende madalate energeetiliste näitajate tõttu. Ka NiCd akude turustamine Euroopa liidus on peatatud (2008.a.) seoses kaadmiumi keskkonnaohtlike omaduste tõttu - raskmetall. Selliseid akusid võib veel kohata akutööriistades ja mudelautodes. Nende akude asemel on kasutusel nikkel metallhüdriidakud (NiMH), kus elektroodidena kasutatakse juba tuntud nikkelhüdroksiidi (+) ja niklit (-). Selliseid akusid iseloomustab
väljapaistvama keemiku Théophile-Jules Pelouze'i laboris. Nitroglütseriin · 1859. aastal üürisid Robert ja Alfred Nobel ühise korteri ning Alfred muutis korteri köögi keemialaboriks. · Seal hakkas ta katsetama ja aretama uut lõhkeainet. · Varasuvel 1862 korraldas ta vee all esimese lõhkamise. · Nitroglütseriin oli kinnikorgitud klaastorus, mis omakorda oli asetatud püssirohuga täidetud suletud tsinkanumasse. Püssirohu seest ulatus välja süütenöör. · 1863 patenteeris ta oma lõhkeaine. Dünamiidi leiutamine · Kuna nitroglütseriini käsitlemine oli väga ohtlik, rentis ta ajutise labori Elbe jõel kus ta üritas seda katsete abil ohutumaks muuta. · Ta püüdis leida ainet, mis imaks nitroglütseriini endasse ja moodustaks stabiilse segu. · Ahjus kuivatatud kiiselguur imes endasse umbes kolm korda oma mahust suurema koguse nitroglütseriini. · Kuna segu oli hästi töödeldav ning sellest sai vastavalt
18. sajandi teisel poolel sattusid mõned sellised muusikariistad misjonäride kaudu Euroopasse, kus 19. sajandi algul sündisid erinevad samal tööpõhimõttel pillid suupill ja lõõtspillid. Aastal 1821 valmistas Christian Friedrich Ludwig Buschamm esimese suupilli, mille 15 metallkeelt olid kinnitatud kambrite ja puhumisavadega puutükile. Järgneval aastal lisas ta nahast lõõtsa, kaaned, nupud ja patenteeris leiutise kui handaeolini. Instrumenti täiustas austerlane Cyrill Demian, kes lisas saatebassid ja patenteeris leiutise nimega accordion. Kuigi Demiani lõõtspill erines veel paljus tänapäevasest, on selle põhilised konstruksioonielemendid säilinud tänapäevani. Lõõtspilli hakati mängima põlvedel, parem käsi mängis meloodiat, vasaku käe jaoks olid nupud meloodia saatmiseks.
Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.professor Bell oli esimene, kes oma töö tulemusena patenteeris samal aastal esimese kasutuskõlbliku telefoni. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. 1877 aastal asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast
teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima kaaslase Titani. Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta ka 1663 aastal valiti. 1666 aastal kolis Huygens Haagist J ean Baptiste Colbert'i kutsel Pariisi, kus asus Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks, resideerudes kuninglikus
ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. Esiteks seda, et tsink ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii. Seega kui tsinki lisatakse vedelale pliile, mis sisaldab ka hõbedat, siis hõbe läheb üle tsingi kihti. Aga kuna tsink ja plii üksteises ei lahustu, siis on tsingi kiht lihtsasti eemaldatav. Seejärel tsingi-hõbeda segu kuumutatakse, kuni tsink aurustub, alles jääb puhas hõbe. Selle protsessi patenteeris aastal 1850 Alexander Parkes. Võta suurem kauss või lase kraanikauss kuuma vett täis. Sega seal paar peotäit soola, nüüd pane sinna paar lehte fooliumit (sobib ka küpsetamise oma) ja sinna fooliumi peale pane oma hõbevidinad, mida tahad haljaks saada. Mõne hetke pärast näed, kuidas tuhm hõbe uuesti säravaks muutub. Midagi hõõruda pole tarvis. Seda on kõige kergem kasutada kodus. 3 Ag2S + 2 Al 6 Ag + Al2S3
TENNIS Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Ajalugu Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793. Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal. Väljak
2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani projekt oli Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ning Kanada projekt arendamaks välja tuumarelvi. Projekt toimus aastail 1942-1946 ning seda korraldas Ameerika Ühendriikide armee inseneride korpus. Projekt toimus 30. kohas läbi liikmesriikide, kuid põhiliselt siiski Hanfordis, Oak Ridgeis ning Los Alamoses.
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest
1862. a töötas Nikolaus August Otto koos Eugen Langeniga välja atmosfäärilise gaasmasina; 1862. a patendeeris Alphonse Beau de Rochas neljataktilise mootori tööpõhimõtte; 1864. a ehitavad Nikolaus A. Otto ja Eugen Langen esimese mootoreid tootva vabriku; 1864. a kasutas Siegfried Samuel Marcus oma poolt väljaarendatud sõidukimootoril esmakordselt bensiini ja selle pihustamiseks pöörelva harjaga karburaatorit; 1876. a patenteeris Nikolaus A.Otto 4- taktilise mootori, mis on tänapäevase mootori analoog; 1880. a ehitas Saksa insener Carl Benz (1844-1929) esimese 2-taktilise statsionaarse gaasimootori; 3 1882. a patenteeris Rudolf Diesel oma sisepõlemismootori; 1899.a töötas Trinkler välja vedelkütusel töötava mootori; 1902. a töötasid Gottlob Honold ja Robert Bosch välja kõrgepinge süütesüsteemi ja
elektromagnetkiirgusena. Magnetvälju tekitavad ainult liikuvad laengud ja vastupidi – magnetväli avaldab mõju vaid liikuvatele laengutele. Magnetvälja väljajooned ei näita jõu mõjumise suunda. Elektrilaengu jäävuse seadus väidab:isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa konstantne. Heinrich Hertz - demonstreeris elektromagnetlainete olemasolu, avastas fotoelektrilise efekti. 1897 avastas J.J. Thomson elektroni. Louis Daguerre (1787-1851) patenteeris 1839. esimese tõsiseltvõetava fotomenetluse. Alexander Graham Bell (1847-1922) patenteeris telefoni 1876. Võnkumine on harmooniline, kui ei muutu amplituud, sagedus ega periood. Léon Foucault näitas 1851. aastal Panthéoni lakke riputatud pika pendli abil, et Maa pöörleb. Piirete vahele mahub täisarv poollainet. Ühe poollaine puhul räägitakse esimesest harmoonikust. kolmas harmoonik – piirete vahele mahub 3 poollainet. Thomas Young (1773-1829) - 1801
üllattust, sokki. Tema (tihit 3d) maalid meenutasid kobrutavalt ja podisevat juhuslikult tardunud massi Neodada Taust 1950-60 vahetused tugevnes NY's ja Pariisis opositsioon abstraktse ekspressionismiga, kuna see oli muutunud massiliseks moeks Avangardne kunst aga peab väljendama opositsioonilisi ideid ja meeleolusid Eeskujuks võeti dadaim ja M Duchamp'i pärand Kunst Pariisis Y. Klein (pr) keskendus sinisele värvile: patenteeris nn ,,Keini sinise" nt originaalne poolpehme reljeef s. O. Ühevärvilised pinnad koos sinna kleebitud pesukäsnaga Samuti ,,antropomeetiad" etendused siniste aktidega sümfoonilise muusika saatel N. de Saint Phalle valmistas hiiglaslikke ümaravormilise ja kirjuks maalitud naisfiguure, nn Nanad J. Tinguely konstrueeris ,,metamehaanilisi" absurdseid masinaid. Mõned olid lausa kombaini suurused, mürina ja valguse vikumise saatek pöörlevad monstrumid
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad
03.1834-6.03.1900) oli saksa insener, konstruktor ja tööstur [1]. Koos Maybachiga leiutas Daimler 1883. aastal hõõgsüüte, mis aitas konstrueerida kergeid mootoreid. Tänu hõõgsüüte leiutamisele, said Daimler ja Maybach 1885. aastal ehitada kaherattalise sõiduki, mis oli tehtud puuraamile ning mille keskel oli mootor ja see töötas rihmveoga. [2] . Juba 1886. aastal pani Daimler oma mootori tõllale, millel oli neli ratast, luues sellega maailma esimehe auto [3]. Samal aastal patenteeris Daimleri konkurent, tulevane äripartner Karl Benz oma kolmerattalise sõiduki [4]. 5 3. DAIMLER 1.1 PS D EHITUS JA VÄLIMUS 1.1 PS D oli ehitatud hobuse tõllast.(Foto 1) Tõlla alla kinnitati mootor mille silindriläbimõõt oli 70 mm ja kolvikäiguga jõuallikas oli 120 mm. Mootori kõrguse tõttu ei saanud seda peita täielikult
Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside Nordisk Mobile Telefon (NMT) Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. Analoogsüsteem , see on esimene täisautomaatne mobiiliside süsteem seda hakati kavandama 1970ndatel ja võeti kasutusele 1981. Eestis 06.05.1991. sagedusalal 450 Hz töötav NMT-450 võeti kommertskasutusse esimesena Saudi Araabias 1.09.1981
võimaldanud teadlase tööd kasutusele võtta. 17.sajandi lõpuks oli olukord muutunud.Kaevandustes otsiti varasematest tõhusamaid vahendeid,et kaeveõõntesse kogunevat vett välja pumbata.Seni kasutati osaliselt suruõhuga töötavaidkäsipumpasid,kuid enam need ei rahuldanud ning oldi valmis kõikvõimalikeks katsetusteks.Peagi leiutas inglane Thomas Savery uue vee pumpamise mooduse. Thomas Savery aurumasin ehk ,,Kaevurite sõber":1698.aastal patenteeris kapten Thomas Savery Londonis auru jõul töötava pumba. Ta teadis hästi oma leiutise tähtsust,öeldes,et juba mõne aastaga kahe- või isegi kolmekordistab ta leiutis kuningriigi rikkused.Savery kutsus oma leiutist ,,kaevurite sõbraks",sest ta kavatses sellega kaevandusest vett välja pumbata.Sellega muutus kaevurite töö palju ohutumaks ja mugavamaks. 1698.aastal täiustas pumpa inglise lendur Thomas Newcomen,pannes selle tööle väiksema rõhuga.
tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat e.m.a. Ka etruskid olid juba hea aeg enne Kristuse sündi peenestatud lubjaga sina peal. Hiljem hakkasid roomlased kasutama põletatud lupja ja arendasid rooma tsemendi. Suurte rahvarännete ajal kadus rooma tsement kasutuselt ning ilmus välja alles 18. sajandi keskpaiku. Sealt arenes see tasapisi edasi ja viis lõpuks välja Aspdini portlandtsemendi sünnini. Inglane Joseph Aspdin patenteeris oma portlandtsemendi aastal 1824. Nime sai tsement sellest valmistatud betooni järgi, mis sarnanes välimuselt Inglismaa rannikul Portlandis esineva kivimiga, mida sel ajal kasutati Inglismaal üldiselt ehitusmaterjalina. Inglane Isaac Johnson täiustas 1843. a. Aspdini meetodit põletades toorainet paakumistemperatuurini. Alles sealt alates võib pidada praegust portlandtsementi sündinuks. Esimene portlandtsemendiahi asub Inglismaal Kenti linnas.
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse. Laengut mitte kandvad
teleülekande jaoks Nipkowi ketast, avaliku demonstratsiooni teeb ta 25. Märtsil 1925. Pilt taastekitati osaliselt mehaaniliselt. 1925. aasta 13. juunil teeb Charles F. Jenkins esimese "raadiovisiooni" avaliku demonstratsiooni (first public demonstration of radiovision). Teleülekanne tehakse 5 miili kauguselt (USA-s, mereväe Anacostia raadiojaamast Washingtoni), telepilt on sünkroniseeritud heliga ja koosneb 48-st reast. Ta patenteeris oma leiutise 1926 aastal ja patendi number oli __ . · 1926 käivitas John Logie Baird Londonis TV süsteemi, mis edastas 5 kaadrit sekundis, kaader koosnes 30-st reast. · 1927. a. jaanuaris katsetas AT&T elektroonilist pilditekitamist. Telepilt koosnes 185- st reast. · 1927 lisatakse filmile sünkroniseeritud heli. Heli on filmis õigeaegselt käimas. · 1928 alustati USA-s esimeste regulaarsete teleülekannetega, aasta lõpus oli
...............................11 9.kasutatud kirjandus..............................................................................................12 2 Sissejuhatuses Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajaloost: 1882. a. N. Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on:
aastal, ning esimese kõrgsurve aurumootori leiutamine aastal 1800. Richard Trevithick'i poolt. Viimane ehitas aastal 1804. ka esimese auruveduri, mis oli väga suur samm transpordi arengus. 1862. aastal Nikolaus Otto poolt leiutatud esimene tõsiseltvõetav sisepõlemismootor on oma olemuselt kasutatav siiamaani. Peab ütlema et sisepõlemismootori loomine arendas transpordiharu küllalt kiiresti: 1879. aastal patenteeris Karl Benz oma kahetaktilise bensiinimootori, ning 1886. aastal tootis oma esimesed sõiduautod. Ka inimeste eluolu paranes sel ajajärgul tublisti: 1876. aastal leiutas Alexander Graham Bell telefoni, mis parandas taas kord informatsiooni levikut. 1878. aastal leiutas Thomas Edison elektripirni. 1903. aastal leiutati esimene motoriseeritud lennumasin, mis
Prantsuse Emile Roger juba tootis Benzi mootoreid loaga, lisas nüüd Benzi auto oma tooteseeriale. Sellepärast, et Prantsusmaal olid juba liikvel mitmed varasemad autod, siis algselt hakati rohkem autosid ehitama ja müüma Prantsusmaal Rogeri kaudu kui Saksamaal. Augustil 1888. aastal Bertha Benz, Karl Benzi abikaasa sõitis esimese pika vahemaa autoga, et tõestada sõidukorras olekut oma abikaasa leiutisest. Aastal 1896 disainis ja patenteeris Benz esimese sisepõlemis-korter mootori, mille nimeks sai boxermotor. Üheksateistkümnenda sajandi viimaste aastate jooksul oli Benz suurim autode firma maailmas oma 572 üksusega toodetud 1899. aastal ja selle suuruse pärast hakkas Benz & Cie. aktsiaseltsiks. Daimler ja Mayback rajasid Dailmler Motoren Gesellschafti (DMG) Cannstattis 1890. aastal ja müüsid oma esimese auto 1892. aastal margi all, mille nimi oli Daimler . See oli hobuste
J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli insener ja tööstur, patenteeris 1867 dünamiidi, rajas mitmes riigis lõhkeainetehaseid, pärandas osa varandust omanimelise preemia asutamiseks. Pärandi protsentidest laekuv summa jaotatakse igal aastal võrdseteks osadeks, mis antakse (esimest korda 1901) preemiana isikuile, kelle töö on toonud inimkonnale kõige suuremat kasu, kaasneb diplom ja kuldmedal, mille esiküljel on Nobeli bareljeef (madalreljeef; reljeefne pinnast kõrgemale tõusev, esileulatuv), tagaküljel ala iseloomustav kujutis.
19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Saadud seep kõlbas tarvitada aastaid ja isegi aastakümneid. Telefon Alexander Graham Bell (3.märts 1847-2.august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Belli on kutsutud ka kurtide isaks.Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd. Kui Bell suri, kuulutati USAs välja niinimetatud "vaikne minut", kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena oli inimestel võimalik 6 kasutada telefoni. Belli järgi on nimetatud mõõtühik bell.
6 Joonistamine Joonistamine on jälje jätmine pinnale Kasutatakse erinevatel eesmärkides: lõplik viimistletud joonistus, kunstitöö kavandamine ja visandamine Joonistatakse nii põrandal, laua taga, püsti seistes, kõhuli olles 7 Joonistusvahendid ·Pliiatsid ·Värvipliiatsid ·Söepliiatsid ·Pastellid ·Tindi- ja viltpliiatsid ·Kriidid ·Tuss jm 8 Pliiatsi ajalugu Juba ürgajal märgati, et söega või tules söestunud kepiotsaga saab joonistada koopaseintele 1795.a patenteeris prantslane Nicolas Jacques Conté grafiidipulbri ja savi segust pliiatsisöe valmistamise meetodi. Umbes 1798. a avastas sama meetodi Viinis Josef Hardtmuth, kes segu savisisaldust muutes valmistas eri kõvadusega pliiatseid 1843. a leiutas inglise kunstnik William Brockedon menetluse grafiitpulbri pressimiseks pliiatsisöeks Nüüdisaegse pliiatsite tootmise tehnoloogia rajas saksa tööstur John Lothar von Faber (1817-1896)
annaabi.ee 
