Tuumarelvad (0)

1 Hindamata

Tartu Karlova Gümnaasium
Kristjan Kalve
Tuumarelvad
Referaat
Juhendaja :õp. Silver Mägi
Tartu 2009
Sisukord
1.Ajalugu

Teaduslik areng 1930ndatel

Manhattani projekt

Nõukogude Liidu tuumarelvastus

Arendus Külma Sõja ajal
2.Ehitus
2.1Tuumareaktsioon
2.2Tuumakütused
2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad
3.Tuumaplahvatuse tagajärjed
3.1Plahvatus
3.2Soojuskiirgus
3.3Radiatsioon
4. Kasutatud Kirjandus
1.Ajalugu
1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel
Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni .
1.2.Manhattani Projekt
Manhattani projekt oli Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ning Kanada projekt arendamaks välja tuumarelvi. Projekt toimus aastail 1942-1946 ning seda korraldas Ameerika Ühendriikide armee inseneride korpus. Projekt toimus 30. kohas läbi liikmesriikide, kuid põhiliselt siiski Hanfordis, Oak Ridgeis ning Los Alamoses. Liikmesriikide teadlased töötasid välja nii pluutooniumi kui ka uraani baasil töötavaid pomme. Pomm , mis visati Hiroshimale hüüdnimega “Little Boy“ kasutas uraani isotoopi U-235. Pomm mida katsetati New Mexicos ning visati Nagasakile hüüdnimega „Fat Man“ kasutas pluutoniumi. Hiroshimale ning Nagasakile visatud tuumapommid tapsid rohkem kui 220 000 inimest.
1.3.Nõukogude Liidu tuumarelvastus
Erinevalt teisttest liitlasriikidest ei pakutud Nõukogud Liidule võimalust osaleda Ameerika Ühendriikide tuumaprogrammis. Tänu vabatahtlikele spioonidele said Nõukogude Liidu tuumafüüsikud programmi kohta piisavalt infot. Kuna Belgia Kongo uraani kaevandused olid Ameerika Ühendriikide võimu all, hakas Nõukogude Liit kaevandama uraani Tsehhoslovakkiast ning otsima Venemaal asuvaid kaevandusi.
Nõukogude Liidus kattis tuumarelvade programmi täielik saladuskatte ning arendavad linnad kadusid aastateks kaardilt. 29 Augustil 1949 aastal katsetati Nõukogude Liidus esmakordselt tuumapommi.
1.4.Arendus Külma Sõja ajal
Peale 2. maailmasõda oli maailma tuumarelvastus jagunenud Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Varajased tuumarelvad olid põhiliselt pommid . Hiljem arenesid välja tuumalõhkepeade raketid . Neid rakette kasutati ka sateliitidel nagu Sputnik . Populaarsed olid ka ICBM-id(Intercontinental Ballistic Missile). Aastal 1967 allkirjastasid 60 riiki Outer Space Treaty, mis keelas tuumarelvade toimetamise avakosmosesse. Aastal 1972 allkirjastasid Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit Anti-Ballistic Missile Treaty, mis piirab ballistiliste rakettide tootmist.
2.Ehitus
2.1 Tuumareaktsioon
Üks tuumareaktsooni valemitest on:

Kui vaba neutron tabab uraani aatomituuma, aatomituum lõhestub ja tekitab kaks uut aatomit ning neutroneid.Protseduur on ammendamatu. Poolitatud tuumad säilivad kuni 200 000 aastat.

2.2 Tuumakütused
Tuumarelvades kasutatakse Uraani isotoope: U-235 ja U-238 ning Pluutooniumi.
Uraani avastas aastal 1789 Martin Heinrich Klaporth. 1940. Aastani oli uraan raskeim element. U-235 poolestusaeg on 703,8 miljonit aastat. U-238 poolestusaeg on 4,468 miljardit aastat. Enrico Fermi avastas pluutooniumi aastal 1934. Pluutooniumi poolestusaeg on 24,100 aastat.
2.3 Stardiplatvormid ning kandjad
Esimene tuumarelv oli vabalt langev pomm. Vabalt langevad pommid on disainitud lennuki pealt viskamiseks. Järgnevad kandjad olid Ballistilised raketid mis kandsid reeglina korraga ühte lõhkepead. Ballistilised raketid on ligi 10x kiiremad kui hävituslennuk ja 20x kiiremad kui pommitajad. Suundraketid( Cruise missile) on madalal kõrgusel lendavad reaktiiv- või propellermootoriga raketid millel on automaatne juhtimissüsteem. Suundraketi starti on väga keeruline avastada.Suundraketid saavad startida ka laevadelt. Muude kandjate hulka kuuluvad ka õhk-õhk raketi, miinid ning nn. Kohvripommid.
3.Tuumaplahvatuse tagajärjed
3.1 Plahvatus
Plahvatus neelab 40-50% tuumaplahvatuse energiast.Plahvatus on kõige vahetum tuumaplahvatuse tagajärg. 20 MT tuumarelv hävitab linna 6.4 km radiuses täielikult.
Häving/Võimsus
1 Kt
20 Kt
1 Mt
20 Mt
Täielik having
0.2 km
0.6 km
2.4 km
6.4 km
Enamus hävinud
0.6 km
1.7 km
6.2 km
17 km
Osaliselt hävinud
1.7 km
4.7 km
17 km
47 km
3.2 Soojuskiirgus
Soojusjiirgus neelab 30-40% tuumarelva energiast. Kehasse imendunud soojuskiirgus tõstab kehatemperatuuri ning tekitab põletushaavu. 20 Mt tuumarelv tekitab surmavaid põletushaavu 30 km radiuses.
Kahju/Võimsus
1 Kt
20 Kt
1 Mt
20 Mt
Tapvad põletused
0.5 km
2.0 km
10 km
30 km
3.astme põletused
0.6 km
2.5 km
12 km
38 km
2.astme põletused
0.8 km
3.2 km
15 km
44 km
1.astme põletused
1.1 km
4.2 km
19 km
53 km
3.3 Radiatsioon
Radiatsioon neelab u. 5% tuumarelva energiast. Hüpotsentrist kaugemal väheneb radiatsioon märgatavalt. Enam kui 50 kt relvade puhul ei mängi radiatsioon enam mingit rolli, kuna muu kahju on liiga suur.
4. Kasutatud Kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_nuclear_weapons
http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapon_design
http://en.wikipedia.org/wiki/Effects_of_nuclear_explosions
http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapons_delivery
http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_weapon
http://en.wikipedia.org/wiki/Plutoniu m
http://en.wikipedia.org/wiki/Uraniu m

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KKalve Õppematerjali autor

Materjal on referaat tuumarelvadest.

tuumarelv uraan plutoonium tuumareaktsioon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

192

pdf

Riigikaitse õpik

........149 Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150 Ninaverejooks ...................................................................................................150 Mürgistused ......................................................................................................150 10. Massihävitusrelvad .............................................................................. 153 Tuumarelv ..........................................................................................................154 Tuumarelva kahjustavad mõjud ...................................................................156 Biorelv ................................................................................................................159 Keemiarelv ........................................................................................................160 Kaitsevahendid ....

Riigiõpetus