eelsio (0)

Raadio ajalooga täiesti algusest tutvumiseks peaksime minema tagasi üle-eelmise sajandi lõppu. Noor itaallane Guglielmo Marconi alustas katseid Hertzi lainetega kevadel 1895. Augustis võttis ta kasutusele antenni ja maaühenduse ning suurendas vastuvõtukaugust 2400 meetrini. Sama aasta alguses konstrueeris Aleksandr Popov Peterburis elektromagnetlainete koheerertüüpi vastuvõtja. Vastuvõtjat kasutati algselt äikesemärkijana, seejärel morsesignaalide vastuvõtjana. Koheererile lisas ta atenni ja demostreeris seda 7. mail 1895. aastal. 24. märtsil 1896 korraldas ta esimese raadiosaate edastades 250 m kaugusele radiogrammi „Heinrich Hertz“. Nii oli loodud uus sidetehnika , raadiotelegraaf. Kuna generaatori oluliseks osaks oli sädemikuga Hertzi vibraator , siis kasutati omal ajal ka nimetust sädetelegraaf. Sama aasta alguses demostreeris oma leiutist ka Marconi ning 2. juunil 1896 täitis ta ka Inglismaal patenditaotluse. Marconi sai 2. märtsil 1897 oma nimele Inglismaa patendi nt 12,039. 1899. aastal võttis Aleksandr Popov kasutusele 45 km pikkuse raadiosideliini. 1901. aastal loodi Marconi firma aparatuuriga telegraafiside üle Atlandi ookeani (3400 km). Algas patendivõitlus Marconi ja Nikolai Tesla vahel, kuna Marconi olevat kasutanud 17 Tesla patenti. 1933. aastal patenteeris Edqin Armstrong sagedusmodulatsiooni (FM) põhimõtte ja alustas FM-raadioringhäälingu loomisega . 1943. aastal tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus ametlikult raadio leiutajaks Nikolai Tesla. 1995. aastal võeti kasutusele digitaalne raadioringhääling ( Digital Audio Broadcasting , DAB).
Eestisse jõudis raadio aastaid hiljem ja esimest korda demonstreeriti siin raadioaparaati 1921. aastal. 1923. aastal võeti Eestis kasutusele oskussõna “ringhääling”. Järgmised olulised sündmused Eesti raadioajaloos toimusid 1924. aastal, kui 11. mail toimus esimene katsesaade Haapsalus . 1924. aasta 17. mai asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio. Sama aasta suvel toimusid Rootsi Raadio katsesaated Tallinnas. 1. novembril 1924. aastal asutati osaühisus Raadio Ringhääling, mille eesmärgiks oli raadioringhäälingu arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam , millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene lugemistund, esimene lastetund ja hakkas ilmuma Raadioleht. 1928. aastal oli eetris esimene kuuldemäng ja esimene reportaaž, samal aastal alustas tööd ka Tartu ajutine raadiojaam. Eesti raadiotööstus arenes aastatega kenasti ning 1932. aastal astus Eesti Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liikmeks. 1934. aasta suvel riigistati Raadio ringhääling, selle tegevust jätkas Riigi Ringhääling. Raadio Ringhääling on tänase Eesti rahvusringhäälingu eelkäija. 1936. aasta 1. oktoobrit peetakse kooliraadio alguseks.