õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6
Eesti Vabariik aastail 1920-1930 1. Eesti poliitikas oli palju erakondi, erakondade paljususe tõttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning sellepärast juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused. Kuid mida rohkem parteisid valitsuses oli seda suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2. 1920-1934.a
Seega ei kehti põhimõtet, et ,,võitja võtab kõik" ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt, kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti. Eestis viimastel valimistel pääses Riigikokkku 4 erakonda ning see tegi valitsuse moodustamise lihtsamaks. Juhul kui oleks saanud mõni väike partei nagu rohelised Riigikokku lisaks, siis nendel võib olla mõne hääleline roll, mis
Tänu võidule liideti riigiga rikas tööstuspiirkond Elsass-Lotring. Majandust edendasid ka reparatsioonimaksud. Varasem põllumajandusmaa oli muutunud võimsaks tööstusriigiks, kus arenesid kiiresti uued tööstusharud. Lisaks olid Prantsusmaal ka kalarikkad rannikumered. 16. Mille poolest erines Prantsuse riigikord Suurbritannia omast. Erinevalt Suurbritanniast (parlamentaarne monarhia) kehtis Prantsusmaal vabariik. Valitsused ei olnud stabiilsed, tegutses palju parteisid ning valitsus vahetus umbes iga poole aasta tagant. 17. Miks olid Prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses palju parteisid ning poliitiline elu oli väga kirev. 18. Kuidas moodustati Rahvarinde valitsus? Kui kaua ta valitses? Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Valit- seti aastatel 1936-1938. 19. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada?
majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust
Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis kinnitakse parlamentaarse ülemkogu ehk Senati poolt. Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmed
Ajutine Valitsus 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka
Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning
Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid. Tänapäeval on ka selliseid parteisid, mis taotlevad vaid võimulepääsemist, et seadustada oma n-ö kahtlane äritegevus, näiteks Berlusconi Forza Italia. Tuleb ka tõdeda, et partei peamiseks res- sursiks on ärimehe personaalne rikkus. Frantiisipartei puhul laenatakse partei seisukohtasid ning samuti ideoloogiat kelleltki teiselt. Üheks näiteks võib tuua Movement Party, mis tõmbab tähele- panu ühe teemaga, mis sageli vastandub kõikide teistega. Kuid tihti valitseb erakonna sees eba-
4. Masinate, autode, 4. Majanduskriisi ajal keemiakaupade tootmine välismaise tooraine 5. Kalarikkus hinna langus abiks briti tootjatele. POLIITIKA: 1. Alates 1870. Vabariiik POLIITIKA: 2. Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseadulsik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4
dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest (Eesti Kristlik partei). Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevusest lähtub partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid
St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad * Kolooniate tooraine kasutamine *1887-1889 ehitati Pariisi maailmanäituseks 300,5 m kõrgune Eiffeli torn Kiriku suur roll *Enne I maailmasõda umbes 1500 vaimulikku ordut
Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna
NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon Soome üritas säilitada oma iseseisvust Proovis tegutseda NL-i meele järgi Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995
1.Selgita diktatuuri ja demokraatia mõisted. Diktatuur-piiramatu jõule toetuv võim Demokraatia-rahvavõim, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2.Miks kehtestati fasistlik diktatuur Itaalias? 1) Esimese Maailmasõja rasked tagajärjed 2) Tohutu välisvõla tekkimine 3) Pettumine Pariisi rahulepingus 4) Keskvalitsuse nõrkus ja sagedased valitsuse vahetused 5) Palju parteisid ja sellest tulenevad erimeelsused 6) Kommunistide mõju kasv 3.Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus? 1) 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule 2) 1922 sai riigi nimeks NSV Liit 3) Suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas 4) 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid
· Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. · Tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõtuvus Euroopa maadest. Sisepoliitika · Pärast iseseisvumist valitses sisepoliitikas äärmine ebastabiilsus ja kaos. · Erinevate võimuvõitluste tagajärjeks olid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad. · Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. · 19.sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid. Majandus · Pärast iseseisvuse lõppu leidis riikide vahel aset palju sõjalisi konflikte. · USA sissetungid mitmesse Ladina-Ameerika riiki. · Esimeses maailmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik. · Sõja lõpu eel kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keisririikidele sõja. · Ladina-Ameerika jaoks kaasnes sõjaga soodne majanduslik olukord · Sõja järel kiirenes rahvusliku tööstuse areng ning kaubatootmine põllumajanduses. · Tugevnes rahvuskodanlus.
(näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põletamine Eestis 1905 17. oktoober 1905 (autor Ilja Repin) Revolutsiooni käik Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi - 17. oktoobri manifestiga (1905) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament - Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906. a kevadel). Revolutsiooni tulemused Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega. Venemaal algas sellega nn. näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906-1917). Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida
mida rahvas eelist./rahva soovid esiplaanil puudused: parteide sisene mõjuvõim suur/süsteem tavainimesele raskesti arusaadav ja jälgitav/suured oht kiiremale valitsuse muutusele 8)majoritaarne süsteem, sest selle puhul saab saadikukoha kandidaat, kes lihtsalt rohkem hääli kogus. Suuremad erakonnad koguvad rohkem hääli, väikeerakonnad ei pääse võimule. 9)proportsionaalne süst, sest selle korral saab võimule palju parteisid, kes peavad ühised ideed kokku koondama, et need läbi suruda. 10) 1. võrdne konkurents-kõigil parteidel on seadusaktidega regul.tegevus, et võrsed võimalused oleksid.(nt reklaamirahade piirnorm) Et veelgi võrdsustada on igal hääletajal üks hääl. 2. üldine val.õigus al 18a.Kõik võivad valida,kodakondsuseta isikud aga ainult kohal.valimistel.-Vabad valimised. 3. kandidaatide ülesseadmine on vaba(ka üksikkodanik võib kandidatuuri esitada)
St nende valijate tahe ei ole parlamendis esindatud. Proportsionaalne valimissüsteem · Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti kindel arv saadikuid. · Saadikukohad jaotatakse valimisringkondades erakondade vahel proportsionaalselt nende poolt kogutud häälte arvuga. · Eelised: Ka väiksematel parteidel on võimalus parlamenti pääseda ja hääli ei lähe kaotsi · Puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti pääseb suur arv parteisid, mistõttu on valitsuse moodustamine keeruline. Osalusdemokraatia · Tähendab rahva aktiivset osalemist poliitilises elus. · Tunnused: rahvasaadikud on tihedas kontaktis valijatega; aktiivne kohalik elu; avalikkuse informeeritus poliitikast.
streigid. 4. Masinate, autode, 4. Majanduskriisi ajal keemiakaupade tootmine välismaise tooraine 5. Kalarikkus hinna langus abiks briti tootjatele. POLIITIKA: 1. Alates 1870. Vabariiik POLIITIKA: 2. Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseaduslik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid
kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis on ka kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan
Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitnud erakonna peale. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus
§ Riigi SKT oli 2010.aastal ligi 5,88 triljonit dollarit, mis iga elaniku kohta tähendas ~4500 dollarit § Üheks suurimaks sissetulekuallikaks on kaupade eksport § Hiina paneb suurt rõhku taastuvenergiasse ning ainuüksi 2009. aastal investeeriti sinna ligikaudu 34,6 miljardit dollarit § § Poliitika § Hiina Rahvavabariigi reziimi on korduvalt nimetatud autoritaarseks § Võimul on Hiina Kommunistlik Partei ning riik kuulub sotsialistlike riikide hulka § On veel teisigi parteisid, kuid need töötavad enamasti kom.partei käepikendusena. Ülejäänud parteidel on väga väike mõju § Sõnavabadus on piiratud ning kõik senist võimu ohustavad meeleavaldused surutakse halastamatult maha § On raske hinnata kom.partei populaarsust Hiina rahva hulgas, sest üleriigilisi valimisi pole § Ühe lapse poliitika § Hiinas on väga tõsine probleem ülerahvastatusega ning, et populatsiooni vähendada on kehtestatud nn. ühe
õigus takistada parlamenti ning saata see vajadusel laiali. Eelnevale põhinedes saan õelda, et esimeseks presideniks sai K.Päts. Kokkuvõtteks ütleks siis, et kui Eesti riik tekkis, siis oli palju segadust igal pool , riigipead ei osanud midagi väga teha, kuna nad polnud ennem iseseisvad olnud. Sellepärast ka kadus 1934 aastal demokraatia Eestist ja tekkis autoritaarne riigikord. Olen seisukohal, et oli hea, et tekkis autoritaarne valitsemisviis, sest kui riigikogus oli liiga palju parteisid kus tekkis palju vasutolusid oli Eestisse muutusi vaja.
Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9. Mille poolest sarnanes ja mille poolest erines Suurbritannia ja Prantsusmaa A) riiklik ülesehitus? > Suurbritannias oli monarhia ja Prantsusmaal oli vabariik. erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed erakonnad.
Kordamisküsimused ajaloos (AT7): Eesti Vabariik 1920-40 1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga? Eesti pindala oli 1920ndatel suurem kui praegu, rahvastik oli väiksem. Riigi valitsejaks oli Riigivanem (tänapäeva mõistes peaminister). 1920ndatel oli samuti palju parteisid nagu praegugi. Valitsused vahetusid tollal tihi, tänapäeval vahetuvad tihti ministrid. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) Toimus kommunistide internatsionalistide mässukatse Tallinnas, mida juhiti Moskvast. Eesmärk likvideerida Eesti Vabariik ja liituda Nõukogude Venemaaga. Tagajärjeks oli see, et mässajad said lüüa ja pagesid Venemaale. 3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust?
huvirühmade huvid oleks esindatud. Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele. Mõeldud on ka vähemuste õigustele ja neidki arvetstatakse. Ka demokraatlikul valitsemisel on oma puudusi. Üheks puuduseks on see, et valitsemine ei ole alati stabiilne, näiteks on valitsuses esindatud palju parteisid, mis kõik taotlevad oma huve. See, et valituses on palju paretisid võib endaga kaasa tuua selle, et otsuste langetamisega läheb kaua aega. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, et oma rahva huvide eest seista. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel
Kõigele vaatamata jäi poliitiline olukord siiski stabiilseks. 6. Prantsusmaa Sõja tulemusena sai Prantsusmaa endale suure potentsiaaliga piirkonnad. Majandust elavdasid ka suured investeeringud purustatud alade ülesehitamisse. Sõjajärgne kriis oli Prantsusmaal suhteliselt väike võrreldes teiste Euroopa riikidega. Prantsusmaa oli muutunud tööstusriigiks, tema majanduslik areng oli selgem, kui Inglismaal. Poliitikas ei tekkinud Prantsusmaal aga eriti stabiilseid parteisid. Valitsused vahetusid kiiresti. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust, igaühe eluiga alla 6 kuu. Rahvas oli demokraatias pettunud. Ülemaailmne majanduskriis tekitas siin äärmusliikumisi, mis lubasid riigi kriisist välja tuua. Selle vältimiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RAHVARINDE idee. Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada. 7. Diktatuuride tekke põhjused
stiihiline; ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades ; talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi. 17.oktoobri manifestiga (1905.a.)lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid1906.a. kevadel).Revolutsiooni tulemused:Revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906.aastaks jõuga ja järeleandmiste tegemisega.Venemaal algas sellega nn.näilise konstitutsionalismi (ka duumamonarhia) ajajärk (1906- 1917).Riigiduuma volitused olid piiratud (näiteks oli keisril õigus see enne tähtaega laiali saata; mida ka
riigijuhtimise võimu demokraatlikel valilmistel. Programm paneb paika erakonna põhisuuna, tegevusplaani oma eesmärkide täitmiseks. On lühi-ja pikaajalised programmid. Põhikiri paneb paika partei struktuuri ehk ehituse. Erakondi saab jaotada tüüpide alusel: Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond)
parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Selles süsteemis käib võistlus erakondade, mitte üksikisikute vahel. Eestis kehtival proportsionaalsel süsteemil on mõned iseärasused: · Kandidaat pole iseseisev, vaid sõltuv oma erakonna seisukohtadest. Ka saadikutöös peab ta jälgima oma partei poliitilist suunda. Seega ei valita mitte isikuid vaid parteisid. · Valijahääli jagatakse ühest erakonnast pärit inimeste vahel. Antud hääl ei pruugi minna soovitud kandidaadile, vaid hoopis mõne sama partei nimekirjas olevale isikule. · Parlamenti pääsemisel on ka tähtis kandidaadi asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks põhiomadus on ka valimiste regulaarsus, ehk valimiste toimumine mingite kindlate ajajärkude vahel. Eestis valitakse uued volikogus iga kolme ja riigikogu iga nelja aasta järel
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit.1933
Kui riigipäeva hoones oli tulekahju, saadeti kõi parteid peale Natsionaal Töölispartei laiali ja keelati ametiühingud. Kui riigi president suri, võttis Hittler tema kohustused üle, muutudes diktaatoriks. Pärast seda hakti kaotama kodanike vabadusi ja õigusi ning algas tolitaarne riigikord. Suurbritanniaas ja Prantsusmaal oli suhteliselt pikk demokraatili minevik. Suurbritanniademokraatlik võim oli väga tugev, riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja parteisid võis olla vaid kaks, mis olid mõlemad demokraatlike väljavaadetega. Prantsusmaal korraldati küll riigipööre, aga see suruti maha. Diktatuuripooldajatega võitlemiseks loodi rahvarinne. Valimistel saavutas see võidu ning riigis alustati ümberkorraldustega, millega parandati rahva elujärge. Seega oli diktatuurioht kõrvaldatud.
majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning moodustas valitsuse. Tegelikult pole vahet, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, sest kui see rahvale sobib ning toimib, areneb riik jõudsasti edasi. Palju oleneb ka võimul olevast valitsejast (vaid diktatuuri puhul) ning tema põhimõtetest.
Kaitseväe alla kuuluvad maavägi, õhuvägi ja lennuvägi. Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus)
koguneda. Lõpetati erakondade tegevus ja nende asemele loodi riiklik ainupartei milleks sai Isamaaliit. Ajakirjanduses hakati tegema järelvalvet ja paljud ajalehed suleti. Kontroll kehtestati veel kõige olulisemate asutuste üle, nagu ametiühingute, noorsoo organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide ja kirikute. Selle tulemusena asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärele on saanud nimeks vaikiv ajastu. 1920-ndatel aastatel tegutses Eestis hulgaliselt parteisid, kellest edukamad olid valimistel tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Eestis olid esindatud ka sakslaste ja venelaste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Näiteks 1921-1931 oli Eestis 11 valitsust, keskmise elueaga 11 kuud. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a
Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Briti impeerium kuhu kuulusid mitmed riigid nt. Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas. Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid Nii USAs kui ka Suurbritannias toimus kaheparteisüsteem. Kuidas USAs valitses vabariiklik kord, mitte monarhia.Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli
9. jaanuaril aset leidnud Verine Pühapäev, vallandas Venemaal revolutsiooni. Eestis hakkasid streikima tallinna ja narva töölised ning peagi tartu üliõpilased, sügisel lisandusid mõisamoonakad. Nõuti üldist valimisõigust, maareformi jne. Pätsi hakati pidama revolutsiooni juhiks Eestis. Nikolai II andis välja manifesti, millega püüti revolutsioon maha suruda. Kutsuti kokku Riigiduum, lubati asutada poliitilisi parteisid. Jaan Tõnisson asutas eestlase partei Eesti Rahvameelne Eduerakond. Parteini ei jõutud. Asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste ühisus. Manifest eestlasi ei rahuldanud, kuna tingimusi ei täidetud. Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes
poliitilistesse parteidesse, siis väärtuste järgi valimine on vähemalt sama efektiivne, kui valimine poliitiliste organiseerimiste mõjutusel (toka). Selle asemel, et jääda truuks erakondadele kelle poolehoidjad või juhid on valijatele endile sarnased, valivad nad erakonnad, kes on suuremates küsimustes nendega sama meelt. Struktuurilisteks saab Toka (19?) pidada näiteks töölisklassi valijaid, kes muidu ei tunnista vasakpoolset maailmavaadet, aga valivad sellegipoolest vasakpoolseid parteisid. Või näiteks keskklass (Toka 19?), kes ei tunnista kõrgklassile omaseid parempoolseid tõekspidamisi, kuid valivad ikka neid, kes seda propageerivad. Lõhestunud valija on aga see, kellel on nii struktuurne, kui väärtushinnanguline pool esindatud. Näiteks kõrgklassi konservatiiv, kellel on parempoolne vaade majanduslikest teemadest (Toka). Enda uuritavates andmetes katsun siis kasutada seda Gabor Toka valija tüüpide määramise
Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju. Hiina RV lipp Hiina RV vapp
ja ümberkorraldustega ei oldud rahul. Välisriigid soovisid nõu-kogude võimu likvideerida, hakkasid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. Algas interventsioon- välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Punaarmee. Võit kodusõjas- süvendas enamlaste veendumist, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. 1920. asus Nõukogude valitsus toetama mässuliikumisi teistes riikides. Komintern- Kommunistlik Internatsionaal. Ühendab kõiki kommunistlike parteisid. 1919. korraldati Eestis kommunistide mäss. 1924. detsembri ülestõus. Ei läinud läbi, majanduskriisi polnud. Teostab maailmarevolutsiooni, Juut on pea. (Tondipoisid- mälestusmärk) Tribunal- sõjakohustus GULGANG- laagrite peavalitsus. GULAGI arhipelaag- vangi "saarestik" laagritele. Ründavad linnu rohelised. Uus majanduspoliitika (NEP) 1921. - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, asendati kindlaksmääratud maksuga. Kauplemise vabadus taastati
Riina Kopti Euroopa Rahvapartei Tutvustus Euroopa Rahvapartei on paremtsentristlik Euroopa partei, mis ühendab kristlik- demokraatlikke ja konservatiivseid Euroopa parteisid. Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes, on Euroopa Liidu liikmesriigid. Assotsieerunud liikmed on tavaliselt ELi kandidaatriikide või
olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas ülikiirelt väärtust. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919.a. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 1920. a. oma II kongressil kuulutas Komintern välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis,
EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised meeleavaldused
sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel põrkasid kokku väepealike ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid.Enamik võimuletulnud väepealikke valitses sõjaliste diktaatoritena, saavutades siserahu oma riigis. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid ning Tsiili oli üks esimesi riike, kus tuli võimule rahvuskodanluse valitsus, mis püüdis edutult liberaalseid reforme teostada. Sõjad 19. sajandil Salpeetrisõda 1879-1884, kus Tsilli sõdis Boliivia ja Peruuga. Esimeses maailmasõjas ükski Ladina-Ameerika riik ei osalenud, vaid varustasid hoopis Antandi riike toorainetega. Maailmasõja lõpul kuulutasid Ladina-Ameerika maad Keskriikidele sõja. Sõjaga kaasnesid Ladina-Ameerikale soodne majandusolukord:
Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega kaasnes valitsuste kiire vahetumine. 1919-1939 oli prantsusmaal 41 valitsust, mis tekitas rahvas pahameelt ja pettumust demokraatias. Lõpuks tabas järsult prants majanduskriis(30ndate alguses), suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Tugevnesid äärmusliikumised. Hoidmaks ära nende tõusu võimule sõlmiti 1934 kommunistid ja sotsialistid koostööleppe. Esitati Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega
Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse
Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Süvendasid veel väliskaubanduse neg bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ning põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti mõjutas Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Pidevad valitsuskriisid ja valitsuse vahetumine. Liiga palju parteisid. Ületada õnnestus tänu uuele majanduspoliitikale Otto Strandmani poolt: 1) orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule 2) tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus 3) panga- ja rahareform: mindi üle kroonile 2. Miks puhkes majanduskriis 1930. aastail? - Sest see oli ülemaailmne – seega vältimatu. Algas USA-s. 1930. aastate alguses haaras maailma laiaulatuslik majanduslangus, mida tuntakse kui suurt depressiooni. Suure
annaabi.ee 
