50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Looranoora
Õppematerjali autor
Ladina-Ameerika 19. ja 20, sajandi algul. Haiti vabanemine 1791. aastal puhkes Haitil neegerorjade ülestõus, mida juhtis Prantsusmaal kindraliks saanud Toussaint L'Ouverture . 1804. aastal kuulutati Haiti iseseisvaks vabariigiks. Seega oli ta esimene iseseisev riik Ladina- Ameerikas. Ladina-Ameerika iseseisvussõja põhjused Kõik revolutsioonilised sündmused lõid lahti Ameerika-asumaade iseseisvumise laine. Seda soodustasid mitmed asjaolud: *suur kaugus emamaast
19. saj. kasvas rahvastik väga kiiresti, suurem osa sisserännanutest leidsid rakendust tööstustes ja transpordi aladel. Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon Euroopast Peamine elanikkond oli indiaanlased. Odav tööjõud Hiinast, Indiast ja Indoneesiast. Hariduse vallas saavutasid edu linnastunud riigid. Majandus 19. sajandil Peale Iseseisvussõda muutus sotsiaal majanduse struktuur: Riigid spetsialiseerusid teatud tooraine tootmisele Ladina-Ameerika maad muutusid sõltuvaks kaupade sisseveoks Põllumajanduses valitses suurmaaomandu Kaotati orjus 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika. Inglise kapitaliga finantseeriti põllumajandust. Sisepoliitika 19.sajandil. Pärast iseseisvussõda valitses Ladina-Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos.Tekkisid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad ja riigipöörded.Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks.Omavahel
§ 36-37 Kokkuvõte Türgi impeerium 19. sajandil ja 20. sajandi algul : 19. sajandil jätkus Türgi impeeriumi nõrgenemine mida põhjustasid ebaedukad sõjad venemaaga, raske majanduslik olukord ning vähemrahvuste rahvuslik ärkamine. Tehti mitmeid reforme, kristlased võrdsustati moslemitega maksude tasumisel ja kohtuasjades. 1908. aastal alustasid noortürklased ülestõusu ja tulid võimule. Esimeses maailmasõjas osales türgi Saksamaa poolel ja sai kaotuse osaliseks mis viis impeeriumi lagunemiseni. India 19 sajandil ja 20
etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a. Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19
töökaitse seadus; 1913 vanaduspensionide maksmine; alustati karskus kampaaniat. Norra tahtis kontrolli oma välispoliitka üle oma kätte võtta. Kuid Norral ei olnud oma saatkondi teistes riikides. Seepärast nõudis Norra Rootsist lahku löömist. 1905 - Norrast sai iseseisev kuningriik. Esimene kuningas Haakon VII, kes valitses riiki 1957. aastani. 1929 - Rootsis tuli esimese kapitalistliku riigina võimule sotsialistide valitsus. 1.8 LADINA-AMEERIKA Riigid said iseseisvuse 19. sajandil. Tekkisid peamiselt autoritaarsed valitsused. 6 Kuuba - Muutus USA mõjualuseks riigiks. Põllumajanduses tegeleti peamiselt suhkruroo kasvatamisega. 1902 - USA sai endale Prantsusmaa käest Panama kanali ehitamise õiguse. Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast. 1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja
· levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti, · kujunes välja rahvuslik haritlaskond, · rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine), · aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase. · jne. 2. majanduslikud eeldused: · talude päriseksostmise tulemusel muutus talupoeg oma maa peremeheks · algas tööstuse areng, eriti 20. saj. algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks, · laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule, · algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) 5 · jne. 3. poliitilised eeldused: · 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid