Aeg.Millal? 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I se Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks parteitööle oli seal kuulek 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1978. saab K.V EKP KK 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene Tema võimuletuleku järe
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu NSV Liidus võimul Leonid Breznev (1964-1982). Välispoliitika: välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides lepingud lääneriikidega; samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tsehhoslovakkia 1968, 1979.a. dets. lõpul tungisid Nõukogude väeüksused Afganistani. Lääneriigid reageerisid
Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 13) Demokraatia (Lääne) võidu põhjused Külmas sõjas. Reagan uskus, et nõrgenenud NSV Liidule ei tohi enam järgi anda, vaid see tuleb hävitada. ; Usa takistas NSV Liidu võimutsemist ja toetas võitlust kommunismi vastu; NSV Liit suruti majanduslikult nurka ; NSV Liidule sunniti peale uus, kõrgtehnoloogiline võidurelvastumise laine.
Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna kindral Dumouriez oli rojalistide poole
hakkas normaliseerima suhteid välisriikidega kuulus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha Talupoegadel võis olla kasutada ainult 30ha eesmärk USAle järele jõuda ja mööduda, nt enam korrumpeeruvat parteiaparaati. talumaad toidukaupade tootmise osas Rahulolematus elatustaseme langusest ja mahajäämusest arenenud Ülemnõukogu (valitsuse nimi muudeti) 1956 üritati kukutada, katse ebaõnnestus maailmast Liiduvabariigid
Majanduslikud: majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks; käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega ettevõtlikkust; tsentraliseerituse süvenemine - otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo; Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati; nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu 5.Kas NSV Liidu nõrgenemine tulenes eelkõige riigi sisepoliitilisest kriisist või välisriikude poliitikast? Põhjendage oma seisukohta. Pigem mõlemast, kuna nii sisepoliitikas kui ka välispoliitikas oli sees vigu. Taheti saada endale võimu nii riigis sees, kui ka teistes (sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse). Lk 126 1
koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50. Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism, said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus-
3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja
esialgu kahel alal: keskkonnaprobleemidest ning Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kan- didaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi - ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised erakonnad
1.Aeg. Millal? Nikolai Karotamm Johannes Käbi 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 2. Kes oli siis J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi NSV liidu Liider? 3.Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene sekretäriks mees" Moskva otsesel heakskiidul
2.2 1986. aprillis Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaama katastroof, mida üritati algul maha vaikida. Tsensuuri lõdvendati, ehkki ei tähendanud sõnavabandust, kuid võidi rääkima hakata kkprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol.se elu liberaliseerimise. 2.3 G otsustas alustada ulatsuslikumaid reforme, et nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. juuni NLKP XIX konverentsil surus G läbi pol reformi kava, presidentiaalse valitsemissüsteemi kehtestamise. Rahvasaadikute Kongress. 2.4 1989.märtsi Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid pol. Erakonnad keelatud, kolmandiku selle koosseisust määras NLKP, ent selle liikmeks pääses arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid. 2.5 Vana käsumajanduse lagunemine. Maj.raskuste süvenemine. G püüdis säilitada käsumaj. 3. Suhete reguleerimine Läänega 3
"revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793
Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7.1 Riigikord Kõik peamised parteilised ja riiklikud ametis koondusid Hitleri kätte. Kuna ta ise asjaajamise vastu huvi ei tundnud, siis jättis ta selle teiste natslike juhtide hooleks, kui vaja, siis sekkus. SS (kaitsemalev) kontrollis kogu riigi- ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Tekkis Gestapo. Tekkisid koonduslaagrid. Suurenes riigi sekkumine majandusse. Hakati relvastuma. Ainult natsid said olla õpetajad, riigiametnikud. Haridus allutati natslikule ideoloogiale 7.2 Terrori juurdumine Gestapo Koonduslaagrid 7.3 Holokaust Hitler soovis luua tugevat Saksa riiki, kus oli oluline rassipuhtus ning aaria rassi üleolek.
Nafta ja gaasi eest saadud rahaga ostis riik Läänest tarbekaupu ja toiduaineid, sh teravilja. Näiline majanduslik stabiilsus säilis, kuigi mahajäämus Läänest aina suurenes. Stagnatsioon oli ka vaimuelus ja poliitikas. Endiselt võimul püsiv Leonid Breznev oli rohkem huvitatud ordenitest ja kõlavatest tiitlitest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeerunud parteiaparaati. Vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid söandasid väljendada oma pahameelt nõukogude süsteemi üle. Nende esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tsehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes dissidentide liikumine iga aastaga, levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Tuntumad dissidendid saadeti maalt välja või saadeti sundasumisele, kuid ülejäänud dissidendid pandi vangi või kasutati nende ja nende pere peal psühhoterrorit.
Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8. oktoobrini 1940 iseseivaks 5 organisatsiooniks. Alles siis liideti see NLKP-ga ning peagi asuti selle baasilt kujundama parteiaparaati, mis Eestis tegelikku valitsemist teostaks. Tartu Ülikool nimetati ümber Tartu Riiklikuks Ülikooliks. Likvideeriti usuteaduskond ning majandusteaduskond viidi üle hoopis Tallinnasse. Õppetoolid asendati kateedritega, muuhulgas rajati ka marksismi-leninismi aluste kateeder, mille õppeainete võtmine muudeti kõigile üliõpilastele kohustuslikuks. Tudengid jagati kahte klassi: "töörahva lapsed" said
Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud. Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu
Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima. Molotov sai taas välisministriks ja Beria sai taas sisejulgeoleku juhiks (ühtlasi Malenkovi 1. asetäitjaks valitsuses). Bulganin sai kaitseministriks, Vorosilov Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Pervuhhinit ja Saburovit peeti nö. Malenkovi meesteks. Malenkovi varjus kujunes esialgu NSV Liidu tegelikuks liidriks Beria, kes väga aktiivse ja otsustusvõimelise mehena asus riiki reformima. Vastupidiselt oma minevikule asus Beria pooldama
üks maailma suurimaid, oli ta majandusliku efektiivsuse poolest võrreldav arenguriigiga. Stagnatsioon ehk seisak ei piirdunud majandusega, see kajastus ka vaimuelus ning poliitikas. NSV Liidus püsis endiselt võimul Leonid Brežnev, kes oli aga rohkem huvitatud endale ordenite ning kõlavate tiitlite andmisest kui riigiasjadega tegelemisest. Tegelik võim koondus armee ning julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid ka üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati. Elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud maailmast tekitasid rahulolematust. Kaupade puudus ehk defitsiit oli muutunud püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, mis viis korruptsiooni ja „letialuse kaubanduse“ vohamisele. Siiski söandasid oma pahameelt nõukogude süsteemi üle väljendada vaid vähesed teisitimõtlejad ehk dissidendid, kelle esimeseks aktsiooniks oli protest sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse 1968. aastal. 1970. aastatel tugevnes
poolehoid Kossõginile suurenes. Breznevile see aga ei meeldinud ning majandus sumbus taas plaanimajandusse. Tootmine laieneb ekstensiivselt uute tooraine baaside kasutuselevõtmise teel. Hrushov tagantati ja parteijuhiks saab Breznev Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse.. Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Brznev muutis selle 1966 ära. st kaotas need. Sellega lõppes parteiaparaadi kohustuslik uuendamine. Kui see uuendamine kaotati siis hakkab kujunema välja NSVL parteiline nomenkaltuur. St, et partei ametikohad muutuvad eluaegseks. Kui Hurshovi ajal oli NEKPsse astumine vabatahtlik, siis nüüd tehakse selleks takistusi
abil. 1963 osteti esmakordselt vilja välismaalt sisse. Samal ajal süvenes ka Hrustsovi konflikt tippintelligentsiga. Selle tagapõhjaks oli tema puudlik haridus ja suutmatus mõista kultuurivaldkondi, kus ta püüdis juhtnööre anda ja õpetada. Oma taktiku, kohati robustse käitumisega häälestas ta intelligentsi enda vastu. Hrustsovi tegevusega polnud rahul ka parteiaparaat ja seal kujunes tema vastu ajapikku vandenõu. Lisaks sagedastele reorganiseerimistele häiris kõrgemat parteiaparaati ka see, et Hrustsov hakkas nõudma parteikaadri pidevat uuendamist ja seadis NLKP-s valitavate ametikohtade jaoks sisse piirtähtajad, mille täis saades tuli ametist lahkuda. See käis ka liiduvabariikide ja oblastite parteijuhtide kohta. Samuti või karta, et Hrustsov jätkab Stalini reziimi kuritegude paljastamist, nendega olid aga seotud paljud varasemad väiksemad parteitegelased, kes nüüdseks oli jõudnud NLKP KK tasandile.
rahvast, Gorbatšov pidi toimunut tunnistama → vähendati tsensuuri, võis rääkima hakata keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades sisse pol elu liberaliseerimise avalikustamine tõi ilmsiks esimesed vastuolud riigi juhtkonnas: ulatuslikumad pol reformid, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati 1988 – presidentaalne valimissüsteem, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi – ja kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse 1989. toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud päris vabad: pol erakonnad keelatud, 1/3 koosseisust määras NLKP, sellele vaatamata pääses liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid
võimalikuks ka 1964. aasta paleepöörde. Püüdis reorganiseerida parteilist juhtimist tugevdada ka kontrolli täitevvõimu üle. Siin tuli ta välja lahendusega, et kontrolli on võimalik teostada eraldi institutsiooni läbi ning 1963. aastal loodigi NSVL-s üleliiduline parteilis-riiklik kontrollikomitee. Komitee allasutustena loodi liiduvabariikides kohalikud parteilis-riiklikud kontrollikomisjonid. Sai kontrollida ühtaegu nii täitevvõimu kui ka parteiaparaati. Kontrollikomisjonile anti väga suured võimupiirid ning nimetati selle komitee etteotsa endine julgeoleku ülem A. Selepin. See tohutu kontrollikomitee tekitas ka nii partei kui täitevvõimu aparaadis väga suurt vastumeelt ning selle institutsiooni loomine pikemas perspektiivis Hrustsovile pooldajaid kaasa ei toonud. Kui joon alla tõmmata võimustruktuuri reorganiseerimistele, siis nendest teostati kõige oskuslikumalt julgeoleku aparaadi ümberkorraldamine. Rahvamajandusnõukogude
lase end ise uuendada. Tal ei õnnestunud reformida, sest ta ei asunud probleemi lahendama tuumast vaid pealiskaudselt, näiteks lasi viinamarja istandused maha võtta, et alkoholiprobleemi lahendada. 2. Erinevalt eelmistest peasekretäridest alustas Gorbatsov ulatuslikke poliitilisi reforme, mille eesmärk oli nõrgendada uuendustele vastutöötavat parteiaparaati. Tahtis luua uue poliitilise süsteemi. Nt mitme partei valimissüsteem. Ta oli populaarne läänes, kuna otsustas hakata suhteid parandama lääneriikidega, eeskätt USAga. Ta oli paindlikum ja lõpetas konfliktid. Näiteks tuumarelvastus sai läbi. Tema lõptas koos Reaganiga Külma Sõja. 3. Likvideeriti kesk- ja lähimaaraketid; koostöö tihenes; NSVL lõpetas terrorismis
"revolutsiooni vaenlased". Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna
kuritegudest. Glasnost suurendas massiteabevahendite rolli ühiskonnas, juhatades ühtlasi sisse poliitilise elu liberaliseerimise. Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute Kongressi ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised
Selles tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil majandusmuudatuste programm. Perestroika kõrvale ilmus glasnost ehk avalikustamine. Selle all mõeldi infovabadust, teabe kättesaadavust kõigile, arvamuste vabadust ning 20.sajandi ajaloosündmuste ümberhindamist. Kuna algatatud reformid oodatud tulemusi ei andnud, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988 surus G läbi kava, mis nägi ette presidentaalse valimissüsteemi kehtestamise, mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse Rahvasaadikute kongressi ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude kätte. Kõik need muudatused ei täitnud oma eesmärke ja 1989 aastal hakkas G oma reforme ise kartma ning asus tagurlasi toetama. USA survel tegi G järelandmisi inimõiguste küsimuses
Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja koonduslaagrite rajaja, kogu Hitleri sõjamajanduse tegelik juht, Hitleri esimene ametlik järglane Hermann Göringit (1893-1946). Samaaegselt kujunes välja ka repressiivaparaat. 1925.a. SA raames loodud SS (Schutzstaffel ehk kaitsemalev, mustsärklased) oli esialgu tekkinud Hitleri ihukaitseväena ja täitnud parteisisese politsei ülesandeid. Nüüd sai SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija. Endise Preisi poliitilise politsei ühest osakonnast kasvas välja Gestapo (Geheime Staatspolizei ehk Salajane riigipolitsei), mis allutati SS-ile. Tekkisid ka esimesed koonduslaagrid, mida juba 1933. a. lõpuks oli umbes 50. Et NSDAP programmis oli silmapaistval kohal antisemitism, said rassistliku tagakiusamispoliitika objektiks kohe juudid. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja
Beria “uues rahvuspoliitikas”. J. Stalini surm ja „kollektiivse juhtkonna“ võimuletulek Kremli võimuladvikus oldi valmis uuteks arenguteks. Stalini surm tõi kaasa selge poliitilise pöörde, mille väljenduseks oli nn kollektiivse juhtkonna võimuletulek. Eesotsas uus valitsusjuht Georgi Malenkov, teise olulise figuurina Malenkovi asetäitja ja siseminister Lavrenti Beria, kolmandana Nikita Hruštšov, kes oli üks kolmest NLKP KK sekretärist (ülesandeks hoida parteiaparaati). 1953. aasta märtsis ei määratud ametisse uut parteijuhti (toimub alles sama aasta septembris). Kremli „uue kursi“ olemus ja selle initsiaatorid Uus kurss puudutas välispoliitikat, tõi kaasa 1953. aastal kiirkorras Korea sõja lõpetamise, Nõukogude- Jugoslaavia suhte paranemine, teine lähenemine Saksamaa ühendamise küsimusse (Stalini jaoks paika loksunud 1952. aastaks, 1953. aasta varakevadel tuleb Kreml välja mõttega, et Euroopa ja maailma
H ei mõelnudki pikemas perspektiivis Malenkoviga koostööd teha, tema esmaseks ülesandeks oli Beria maha võtmise järel saada ametlikult parteijuhiks. Malenkov oli H-le tänuvõlgu, et too kaasa tuli Beria maha võtmisele, sept 1953 toimus NLKP KK Pleenum, kus H valiti ametlikult partei juhiks. Seni parteil ametlikku juhti polnud. Saades parteijuhiks tegutses H üsna oskuslikult. Beria ja Malenkov oma uue kursi läbi viimisel olid parteiaparaati päris tugevalt räsinud. Partei pidi täitevvõimu vaid toestama, selle õlule oleks jäänud ideoloogia jne. Mai lõpus vaadati üle senine palgapoliitika. Kui sei oli kohalikul tasandil parteijuht saanud rohkem palka kui täitevvõimu juht, siis muudatustega sisuliselt parteilastelt võeti palka maha ja pandi juurde täitevvõimule, võrdsustati parteivõim ja täitevvõim palga osas. Oli parteiametnikele üsna rängaks löögiks.
lustamisele aitasid hoida kohtadel sisemist mõjukust nõukogude võimustruktuuris. korda. Julgeolekuorganid olid nõukogude Liiduvabariigi juhtkonnal sisuliselt puudus ühiskonnas Stalini valitsemise ajal eristaatuses, otsene kontroll julgeolekuorganite üle. omaette “riik riigis”, ning kontrollisid ka Pärast sõda oli Eesti NSV julgeolekumi parteiaparaati. Praktikas tähendas see, et nad nistriks 1950. aasta alguseni Boris Kumm. võisid üsna isepäiselt tegutseda, edastades Siseministeeriumi juhtis 1951. aastani Alek Moskvasse ka sellist teavet, mida liiduvabariigi sander Resev. Kummagi ministri “teened” juhtkonnale ei tutvustatud. sõjajärgsete repressioonide teostamisel on Julgeolekuorganitele komitee staatuse andmine
funktsioonis töörahva saadikute nõukogud, kuid nende volitused olid äärmiselt piiratud. Kui mitmed Eesti riiklikud instantsid olid likvideeritud juba enne Eesti ametlikku liitmist NSVL-ga, siis kummalisel kombel jäi alati Nõukogude võimust täielikus sõltuvuses olnud Eestimaa Kommunistlik Partei ametlikult kuni 8. oktoobrini 1940 iseseivaks organisatsiooniks. Alles siis liideti see NLKP-ga ning peagi asuti selle baasilt kujundama parteiaparaati, mis Eestis tegelikku valitsemist teostaks. majanduses (natsionaliseerimised, maareform) ja kultuurielus. Lisaks sellele asuti natsionaliseerima panku ja suurettevõtteid. 25. juulil lõpetati kõigi maa-, linna- ja vallavolikogude tegevus, päev hiljem avaldati aga esimene natsionaliseerimisnimekiri, kuhu kuulus 103 panka ja 487 tööstusettevõtet. Peagi võeti riigi omandusse ka kaubandus-, kindlustus-, majutus-, ravi-, toitlustus- ja transpordiettevõtted ning
vaateid, luua kellegi jaoks soodne õhkkond. Kõne alla võis tulla ka Aleksei Rõkov, Lenini asetäitja, Kõrgema Rahvamaj Nõuk esimees. Lisaks ka Dzeržinski, tšekaa esimees. Kõige olulisemad olid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. 1923 okt hakkas Trotski avalikult ründama mõningaid KK liikmeid, eriti Stalinit ja ka mõnesid teisi, käivitas võimuvõitluse. Trotski põhiväited seisnesid selles, et sekretariaat on hakanud parteiaparaati ja riigiaparaati kokku sulatama- partei ei tohiks olla kogu riigi kõrgem juhtkond. Lisaks olevat Sekretariaat pannud aluse partei bürokratiseerumisele, KK aparaat püüdvat juhtidele peale suruda oma diktaati. Lisaks Sekretariaat oma võitluses partei ühtluse eest, fraktsioonide loomise vastu, on asunud likvideerima parteisisest demokraatiat. Trotski nõudis eeskätt bürokraatiliku aparaadi osatähtsuse vähendamist ja nö uue pere lisamist parteile- tema sõnul tuli
annaabi.ee 
