vahepeal ka küsida abi kui vaja on. Sain palju kogemusi praktikaajal . Kus ma töötan seal ma koristan ka ise enda eest . Toiduhügieeni kasutasin ka , nt enne kui tulen pesen käed ära , vahetan riided ära , koristan enda eest ära. Pagari töökojas praktilise arvestuslikku tööna valmistasin : Väikesai-Harjusai Väikesai (pärmi-lehttaigen) Viinisai Küpsis-Lehe-juustu Viinisai Pärmi-lehttaigen Tooraine koguse arvestus: 25tk Tooraine Taigen Täidis Vormimine Kihistus(zelee) Nisujahu 550 0,625 0,062+0,062 Presspärm 0,05 Suhkur 0,0325 0,025 Margariin 0,0275 Sool 0,00675 Muna 0,036 Balt-format 0,01125 Külm vesi 0,175 0,125 0,125 Plunderblock 0,05 Frio pulber 0,175 Pulber"Claro" 0,0125
* ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse siirup * soojale siirupile lisatakse maitseained Suhkru pruunistamiseks valatakse suhkur märga potti, kuumutatakse ja segatakse puulusikaga kuni hakkab eralduma kergelt suitsu ning tekib tumepruun suhkrulahus. Saadud lahusele lisatakse keev vesi ja kuumutada kuni tükid kaovad. Ülejäänud suhkrust ja veest keedetakse suhkrusiirup, mis lisatakse pruunistatud suhkrule, segatakse ja lisatakse maitseained. Taignasegamismasinas segatakse margariin, millele lisatakse jahutatud siirup, segatakse ning lõpuks lisatakse küpsetuspulbriga segatud jahu. Taigent segatakse, kuni ta tuleb katla küljest lahti. Taigen kaalutakse ja pakitakse. Enne töötlemist on soovitav lasta seista taignal külmutuses mõni tund. Taigent võib kaubastada kaalukaubana, valmistada temast küpsiseid, rulle, vigurpiparkooke, maju jne. Taigna realiseerimisaeg on 30 päeva. Piparkooke võib kaunistada munavalge joonistusmassiga, kus 13 grammi munavalge kohta
D 25 27 1050 0,91 1,20 E 22 24 1600 1,21 1,80 F 19 21 1700 - 2,10 G 15 18 Milliseid jahusid leivatööstuses kasutatakse? Nisujahu Nisujahu küpsetusomadused sõltuvad suurel määral kleepvalgu sisaldusest. Nisujahu valgud paisuvad vees, moodustades veniva kummitaolise massi, mis kerkimisel ja küpsetamisel hoiab kinni käärimisel eraldunud süsihappegaasi. Saadakse poorne ja suure mahuga sai. Nisu kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. 1999. aasta sooja ja kuiva suve tõttu saadi Eesti nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu.
D 25 27 1050 0,91 1,20 E 22 24 1600 1,21 1,80 F 19 21 1700 - 2,10 G 15 18 Milliseid jahusid leivatööstuses kasutatakse? Nisujahu Nisujahu küpsetusomadused sõltuvad suurel määral kleepvalgu sisaldusest. Nisujahu valgud paisuvad vees, moodustades veniva kummitaolise massi, mis kerkimisel ja küpsetamisel hoiab kinni käärimisel eraldunud süsihappegaasi. Saadakse poorne ja suure mahuga sai. Nisu kleepvalgu sisaldus oleneb sordist ja kasvutingimustest. 1999. aasta sooja ja kuiva suve tõttu saadi Eesti nisust väga hea kvaliteediga jahu just kõrge kleepvalgu sisalduse tõttu. Nisutera jahvatamisel saadakse täisterajahu.
...............................................16 Kasutatud materjal....................................................................................................................17 SISSEJUHATUS Järgnevas töös toon kokkuvõtte kuidas valmistada erinevaid taignaid ning pagaritunnis läbi tehtud toodetest. 1. LIHTPÄRMITAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Rasvaine Asetada katlasse kõik kuivained. Lisada käesoojas vees lahustatud pärm ning muna. Lisada plastiline rasvaine. Segada taigent nii kaua kuni on tekkinud taignapall ning katel ja sõtkumiskang on puhtad. Asetada kerkesse(temperatuur 45 kraadi, aeg 15-20min). Seejärel kaaluda paraja kaaluga tükid(kuklid) või rullida nelinurkseks(plaadipirukad, rullid, pirukad). Asetada kerkima uuesti. Küpsetada 200-220 kraadi juures. Eeltaigna pärmitaigen Kasutatakse suure suhkru- ja rasvasisalduseda taignate puhul.
PÄRMITAIGEN JA TOOTED SELLEST 54 tundi õppematerjal Pagar-kondiitri erialale 1 Pärmitaigna valmistamine ja üldiseloomustus Pärmitaignaks nimetatakse taignat, mille kobestajaks on pärm. Pärmitaignast toodete tehnoloogiline protsess koosneb järgmistest osadest: toorainete vastuvõtmine ja hoidmine toorainete ettevalmistamine tootmiseks taigna valmistamine, käärimine taigna töötlemine, vormistamine ja kerkimine toodete küpsetamine toodete jahutamine, säilitamine ja realiseerimine 2 Pärmitaignatooted · mitmesugused väikesaiad
Lisatakse jahu Keedetakse 5 minutit pidevalt segades kuni mass on lahti löönud keedunõu külgedelt lahti NB! Liiga vähesel keetmisel ei kerki tooted küpsetasel, tooted jäävad madalad ning served kaarduvad üles. Õige konsistentsi määramine Taigna õige konsistents on: Masin lülitatakse seisma, osa taignast tõmmatakse lusikaga järsult üles Kui taignaserv rullub alla volti ja ei vaju laiali on munade kogus õige Kui taignaserv jääb püsti on taigen kõva ja mune tuleb lisada juurde Kui taigen valgub laiali on ta liiga vedel Taigna parandamiseks tuleb segada uus taigen Enne munade lisamist segada juurde liigse munakogusega taigen Seejärel lisada veel nii palju mune, et taigen tuleks paraja konsistentsiga Keedutaigna valmistamisel tuleb kasutada munakollast ja munavalget koos!!! Toorainet tuleb kaaluda täpselt retsepti järgi!!! Massi segamine munamassiga
1.2 Juhtimisstruktuur...................................................................................................................5 1.3 Põhitoodete nomenklatuur.................................................................................................... 5 1.4 Tootmismaht..........................................................................................................................5 1.5 Ettevõttes kasutatav tooraine ja materjalide kirjeldus...........................................................6 2. PRAKTIKAL TEOSTATUD PÕHILISED TÖÖOPERATSIOONIDE KIRJELDUS...........7 2.1 Kasutatud töövõtted.............................................................................................................. 7 2.2 Antud töökohal kasutatavad seadmed ja töövahendid.......................................................... 8 2.3 Tööohutus...................................................................
määritakse peale kreem, mille koostisesse kuuluvad : kohupiim, suhkur, vanilliin, keedis. Kaetakse teise biskviitpõhjaga, niisutatakse ja määritakse pealt ning külgedelt ülejäänud kohupiimakreemiga. Pealt kaunistatakse tort vahukoorega ( mille pritsimiseks kasutatakse suurt sakilist tülli) ja sokolaadiga. Lehttaignatordid Lehttaignatordid võikreemiga · Tort ,,Napoleon" Tort valmistatakse neljakandilisena. Selleks rullitakse lehttaigen jahusel laual lahti 5mm paksuselt ja lõigatakse välja ühele tordile 3 põhja. Põhjad tõstetakse küpsetusplaadile, tehakse sisse terava noaga sisselõiked, et põhi küpsemisel ei deformeeruks. Nüüd määritakse põhjad munamäärdega nii, et ääri ei määri, vastasel juhul ei küpse põhjad lehelised. Jahtunud põhjad liidetakse, määritakse pealt ja külgedelt võikreemiga või keedukreemiga, ning purutatakse üleni lehttaignapuruga
köögivilja koorimine tapaloomade seedeelundite eraldamine lindude sulgede ja sisikonna eraldamine kalade soomuste ja sisikonna eraldamine · Madala toiteväärtusega osade eraldamine Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube)
Külmutatud toiduainete sulatamine: Külmutatud liha- ja kalatoodete sulatamine. Külmutatud pooltoodete sulatamine. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine: Köögiviljade sorteerimine. Köögiviljade pesemine. Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine
010 10 tabasco kaste l 0.000 0.000 0.000 11 sool 0.000 0.000 0.000 12 must jahvatatud pipar 0.000 0.000 0.000 13 suhkur kg 0.000 0.000 0.000 14 basiilik värske 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.216 0.432 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Pese köögiviljad. Eeltöötle köögiviljad. 3. Puhasta paprika. 4. Koori kurk. 5. Koori mugulsibul ja küüslauk. 6. Tee tomatile otsa ristlõige, blanšeeri mõni sekund keevas vees, tõsta vahukulbiga külma vette. Koori tomat ja eemalda seemned. 7. Tükelda kõik köögiviljad mirepoix-kuubikuteks. 8. Leota saia vees tomatimahlas. Valmistamine 1. Pane kõik toiduained blenderisse ja püreeri kuni tekib ühtlane mass. 2. Lisa oliiviõli, püreeri veel mõni sekund. 3
· 100-150g · Hea pudru valmistamine Tangainete eeltöötlemine · Eemaldada prügi ja riknenud terad · Pese sooja veega kruubid ja jämedad tangud · Hirssi pese mitme kuuma veega või kupata (kibe maitse) · Tatart sõmera pudru tarbeks ei pesta vaid röstitakse,mõnikord praetakse väheses rasvaines PASTA JA PASTATOIDUD · Pastatooted o Kuivatatud pasta o Värske p. Durum nisujahu kasutatakse värske pasta tegemiseks · Täisterajahust · Värvililsed pastad-punased ja rohelised Pasta keetmine 1. Roheks vees (1:10) 2. Vesi mulinal keema 3. Sool(sool)(+õli) 4. Pasta-liiguta 5. Keedame al dente,kaaneta,kõrgel kuumusel 6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli-
Bors- peedisupp (vene ja ukraina rahvustoit) Guljass- ungari pakas lihasupp Rassolnik- vene rahvustoit, mis sisaldab soola- või hapukurki Prantsuse sibulasupp- püreetaoline paks supp Minestrone- see on tuntumaid itaalia suppe Seljanaka- meil ja kogu maalimas hästi tuntud vene roog 5. KASTMED(SAUCES) 1. Nimeta põhikastmed. Hele põhikaste, valge põhikaste ja pruun põhikaste. 2. Millised lähteained on vajalikud pruunikastme valmistamiseks? Pruuni puljongit(nt kalapuljong), võid, nisujahu, tükeltatud maitseköögivilju, hakitud seeni, purustatud tomateid. 3. Mis on demi-glace kaste? Täiustatud pruun põhikaste. 4. Loetle pruunist põhikastmest saadud tuletatud kastmeid. Jahimehe kaste, piprakaste, jäägrikaste, mustlaskaste, itaalia kaste, pruun sibulakaste, burgundia kaste, pikantne kaste, roberti kaste, hapukoore kaste jne. 5. Kuidas valmistatakse heledat põhikastet. Rasvaine sulatatakse kastmepannil. Selles kuumutatakse nisujahu teralise konsistentsini,
Toidukorrad, toidukordade menüüde koostamine 85 Toidukaart, selle koostamise põhimõtted ja tööbid 92 Toidukaartide ja menüüde koostamine erinevatele klientidele 93 6. Kalkuleerimise alused 95 Külm- ja kuumtöötlemiskaod toitude valmistamisel 97 Toiduainete koguste ja kaduse arvutamine tooraine kalkuleerimisel 99 Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117
................................................................ 35 Brändid......................................................................................................................................36 Tooraine .................................................................................................................................
· EAN-8 Numbrite arv koodis (13 või 8) sõltub kaubapakendi pinna suurusest, kuhu kood tahetakse paigutada: põhiliselt kasutatakse 13-numbrilist koodi, pisipakenditel 8-numbrilist koodi. 8. Teraviljadest saadavad tooted, kaubanduslikud nimetused, koostised. Nisust saadavad esmased tooted. Nisust saadavad esmased tooted nisukliid ? Teraviljadest üldiselt saadavad tooted: · Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4
Sega korralikult ja lisa jahud. Vajadusel maitsesta soolaga. Vormi märgade kätega kanamuna suurused pallid ja vajuta need lapikuks. Küpseta 225 oC juures 15 minutit. Seda toitu võib pakkuda lisandiks mõnele kalaroale või süüa lihtsalt hapukoorega. Sama retsepti järgi võid valmistada ka suupisteid. Selleks tuleb teha vaid väiksemad koogikesed ja suitsukalast võib neile peale teha kas salati või vahu. Broileri-ananassipirukas Vaja läheb: põhi 1,5 dl kamajahu, 1,5 dl nisujahu, 1/2 tl küpsetuspulbrit, 1/2 tl soola, 100 g võid, 1 dl külma vett; täidis 250 g broilerifileed, 100 g porrut, 100 g ananassikompotti, 50 g punast paprikat, karrit, soola, jahvatatud paprikat, musta pipart; munamass 2,5 dl piima, 2 muna, 50 g juustu. Valmistamine: Sega kokku kamajahu, nisujahu, küpsetuspulber ja sool. Tükelda või kuubikuteks ja sega jahudega muredaks massiks. Lisa külm vesi ja sega ruttu tainaks. Vooderda sellega 27 cm läbimõõduga pirukavorm
vormimine, kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine - Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul mõnikord kuivatatakse. plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. - Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel. - Toodete kuivatamine on vajalik seeparast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus
1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse piirkondadesse, tugevalt mõjutama logistikakulud. 1.4.4 Lisanditega soolad. Soolale antakse täiendavaid omadusi erinevate lisandite nagu näiteks joodi, fluori ja nitriti abill
päevane vajadus on 100 g, sealhulgas 60 g peaksid moodustama täisväärtuslikud valgud. Valkude lagunemisproduktid võivad olla eluohtlikult mürgised. Seepärast tuleb valgurikkaid ja palju vett sisaldavaid toiduaineid hoida ettenähtud temperatuuril ja kinni pidada säilitustähtaegadest. Rasvad kuuluvad organismi koostisse, samuti on nad vajalikud ainevahetusprotsessis ja energia allikana. Peaaegu puhtad rasvad on taimeõlid ja sulatatud loomsed rasvad. Suhteliselt rasvarikkad on või ja margariin, pähklid (kuni 67%), samuti rasvane liha ja kala. Hapniku ja valguse toimel rasvad riknevad, omandades ebameeldiva maitse ja lõhna. Rasvad ei lahustu vees, hapetes ega alkoholis. Nad lahustuvad bensiinis, eetris ja tärpentiinis. Rasvad on kõrge energiasisaldusega. Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist
Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. · Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. · Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). 18. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike- 05.05.2014 · Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. · Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. · Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise pikkusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna
Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............
kategooriasse, kuid nende kestev tarbimine on oluline südame- ja veresoonkonna haiguste põhjustaja. Oma olemuselt on hüdrogeenitud rasv tahkestatud taimeõli; tervisele ohtlik on aga see meetod, kuidas seda valmistatakse. Hüdrogeenitud rasvu leidub toodetes, kus kasutatakse margariini (mitte segi ajada võiga) - erinevad küpsetised ja kondiitritooted, maiustused aga ka paljud kohukesed ja loomulikult ka margariin ise, mida kasutatakse leivamäärdena. Tervise seisukohast on parem kasutada leivamäärdena ning küpsetistes ehtsat võid mitte margariine, mis põhjustavad veresoonte lupjumist ning sisaldavad lisaks tans-rasvadele säilitusaineid ning sünteetilisi antioksüdante. Hüdrogeenitud rasvade peamine kasutamispõhjus valmistoodetes on nende odavus, pakkumaks tarbijale odavamat hinda, on tootjad neid varmad kasutama. Hüdrogeenitud taimseid
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis- koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja nende alused peavad olema betoneeritud või asfalteeritud. Väiksed prügiurnid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
