Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Pariisi referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirik, seine, jumalaema, kalmistu, vaatamisväärsused, rouge, kaldal, muuseum, moulin, eiffeli, maetud, louvre, pärtliöö, metroo, disneyland, linnaosa, kuulsate, triomphe, pompidou, metsanduskool, haljastaja, endrik, juhendaja, jaanus, mainitud, rooma, keldi, soodne, roomlased, amfiteatri, germaanlased, taastati, silmapaistvam, gooti, katedraal, 1320aastast. Viimase hinnangu (veebruar 2005) järgi oli Pariisis elanikke 2004. aastal 2 142 800. SuurPariisi territooriumil on elanike arvu andmeid alates aastast 59 eKr (25 000). Rooma aja lõpul, aastal 510 oli Pariisi elanikkond kasvanud 80 tuhandeni. Edaspidi langes see aastaks 1000 viikingite sissetungide tõttu madalaima tasemeni (20 tuhat). Edaspidi on elanike arv kasvanud mõnest vahepealsest mõõnast hoolimata ja on 1999. aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine
Pärnus on palju ilusaid kohti . Pariisis ma veel käinud ei ole, kuid kui võimalik , siis teen seda kindlasti . 3 Linnade asukoht Pärnu Eestis, Pärnu lahe kirderannikul, Pärnu jõe suudmes asub linn Pärnu. Pärnu linna südameks on Rüütli tänav. Pariis Pariis asub Prantsusmaal ja on Prantsusmaa pealinn . Nüüdisaegne linnakeskus asub Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.Pärnus on 2006 aasta seisuga 43788 inimest, kellest 55.7% olid naised ja 44.3% olid mehed
1990 2 125 246 2005 2 142 800 Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised – endine piiskopi- ja kuningaloss, Sainte-Chapelle (Püha kabel) ja Notre-Dame (Jumalaema kirik) – pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav Champs-Élysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (triumfikaar) Üle Seine'i viib 33 silda. Pariisi vanim säilinud sild on Pont Neuf. Eiffeli Torn Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889.
Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Töö sisu 4-13 Kokkuvõtte 14 Kasutatud kirjandus 15 2 3 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland, Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine`i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks. Töö sisu 4 Prantsusmaa Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn. Linn asub Pariisi basseini keskel, umbes 65 meetrit vee pinnal. on Prantsusmaa suurim linn, kus elab
Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks. See päästeti ja taastati purustustest Viollet-le-Duci'i , ühe Prantsusmaa kõige kuulsama arhitekti poolt. Notre Dame tähendab prantsuse keeles tõlkes jumalaema. Pariisi Notre Dame oli üks esimene gooti katedraale ja selle konstruktsioon oli gooti perioodi võtmeks. Selle skulptuurid ja vitraazid näitavad suurt naturalismi mõju, mis annab neile ilmaliku välimuse, mis oli puudu eelnevas romaani arhitektuuris. Pariisi Notre Dame oli üks esimese hooneid maailmas, mis kasutas tugikaart. Hoone algses disainis ei olnud tugikaari koori ja löövi ümbruses. Peale ülesehitust ja õhemate
....................................9 4.2. MOOD...............................................................................................................................................10 5. PRANTSUSE MAALIKUNST.............................................................................................................11 6. PARIIS....................................................................................................................................................14 6.1. EIFFELI TORN....................................................................................................................................14 6.2. LOUVRE............................................................................................................................................15 6.3. PARIISI JUMALAEMA KIRIK ..............................................................................................................15 7. LISAD.................................................
Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse · Nantes · Le Havre · Dunkerque Eurotunnel Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel, La Manche väina all. AGV rong. Igal vagunil oma mootor. Tähtsamad jõed jõekruiisid · Seine · Loire · Garonne · Rhõne Pariis · pindala 1200 km2 · elanike arv 11 miljonit 1/6 Prantsusmaa rahvastikut · aastal 200 eKr Cite saarele rajatud küla · majandus, kaubandus, rahandus ja kultuurikeskus (kunst, arhitektuur, mood) · pargid ja aiad Palais du Louvre endisest kuningalossist kunstimuuseum - Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" Notre Dame - kirik Sainte Chapelle (Püha kabel) Eiffeli torn: · aastas üle 5,5 miljoni külastaja
käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõgu 11.-13. sajandil, mille tulemusena tuduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: varagootika (12. saj teine pool), kõrggootika (13. ja 14. saj), hilisgootika (15. ja 16. saj). Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cite saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330-1345) olid tornid 69 m kõrged. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.
võib vabalt väita, et skulptuur on veelgi vanem. Mitmest kohast on leitud luust, kivist või savist loomakujusid. Üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutavaid skulptuure kannab oma Austrias asuva leiukoha järgi nime "Willendorfi Veenus". Huvitav on märkida, et sellel skulptuuril ei näe me naise nägu. Arvatakse, et selle kiviaja skulptuuri vanus on üle 25 000 aasta. NB! Suurenda pilte! a) Menhirid Carnacis b) Dolmen Bretagne'is c) Willendorfi Veenus, Loodusajaloo Muuseum, Viin Stonehenge'i kromlehhi megaliidid on siia toodud Lõuna- ja Kagu Walesi mägedest, u. 300 km kauguselt. Kive transporditi parvedel mööda merd, siis mööda Avoni jõge ja maismaal kasutati rullikuid (ratast siinsed inimesed ei tundnud). Megaliite võib nimetada ka monoliitideks (kreeka k. mono `üks, ühtne' ja lithos `kivi'). Suurimad Stonehenge'i monoliidid kaaluvad kuni 26 tonni.
Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid, lõi 54 uut kirikut. Inglismaalt tuleb 18.saj alguses uus pargistiil Inglise park, mulje vabast metsikust loodusest. Rajajaks William Kent. Teerajad kulgevad looklevalt, padrikud, palju veesilmi. Muru pöetakse aga kogu aeg
piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse.
Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita ro mantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljenda mine. Põhjus: tehnilised uuendused olid kiired tule ma, kuid vor m ei jõudnud järele. Sageli ühe ehitise juures kasutati mitme stiili ele m ente, sellist võtet stiilide sega mine ni metatakse eklektika. Pariisi ooperiteater palju stiile, do mineerib renessanss. Sacré-Coeuri kirik Pariisis (neoro maani). Londoni parlamendihoone (neogooti). Eestis on nii kirikuid (Rapla, Tallinnas Kaarli ja Jaani kirik j m ), m õisaid (Sangaste, Laitse, Vasale m ma, Alatskivi j m ) kui elamuid. FUNKTSIONALISM Funktsionalism on suund arhitektuuris, tarbe ja tööstuskunstis. Tekkis 1920. aastatel. Peale Teist maail masõda muutus funktsionalis m internatsionaalseks stiiliks. Hilje m arenes neofunktsionalism. Funktsionalis mile vastukaaluks tekkis 1970
) ja sellele järgnenud pronksiaja (2000-1000 a. eKr.) ehituskunsti tipuks elamuehituses kujunesid veekogudele rajatud vaiehitised asulad või üksikhooned, mis olid üleujutuste, metsloomade ja vaenlaste eest kaitsmiseks ehitatud vaiadele toetuvale platvormile. Vaiade otsad tahuti teravaks, põletati ja rammiti veekogu põhja. Neoliitikumis ja pronksiajal rajati neid eriti Alpi mäestiku järvedele. Kõige rohkem on vaiehitistest uuritud Sveitsis, Robenhauseni lähedal Pfäffikeri järve kaldal asuvat vaiküla (II at. eKr.). Algselt paiknes see järvel ja oli olnud kaldaga ühendatud silla abil. Vaikülad võisid olla küllaltki suured, näiteks Sveitsis Bodeni järvel asunud vaiküla mõõtmed olid 500 korda 90 m, niisuguse suurusega vaiküla võis mahutada kuni 1000 inimest. Vaikülade, ka vaielamute (Itaalia kandis nimetati neid terramare) ehitamine püsis pikka aega, varasemast perioodist on veel tuntud 7.-4.saj.eKr. Poolas Biskupini järvel asunud vaiküla
7. Millise olulise ehitustehnilise võtte pärandasid etruskid roomlastele? Kus nad seda ise kasutasid? Etruskid pärandasid roomlastele ümarkaared, mida nad ise kasutasid linnaväravate ehitamisel, samuti ka võlvid ja kuplid. Rooma arhitektuuri süsteem 1.Kust sai alguse Rooma riik? Millised maa-alad hõlmasid Rooma oma kõrgajal? Rooma riik sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Algselt asetsesid külad seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, 25 kilomeetrit merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. 8. sajandil eKr ühinesid külad Rooma linnriigiks. Õitseajal hõlmas Rooma Lõuna- ja Lääne-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lähis-Ida. 2.Milline osa oli inseneriehitusel nii suure riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks oli vaja korralikke teid (kividega sillutatud). Kaarekonstruktsioonid võimaldasid rajada sildu üle jõgede ja veejuhtmeid (akvedukte) vee juhtimiseks linnadesse
Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse osta vastas võis olla transept kiriku pikiteljega asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum nn apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil)
säilitada. Ka ja Ba elasid pärast inimese keha surma edasi hauakambris. Ka`le tuli luua surnu elu ajal valitsenud elamistingimused. Surnutele pandi sarkofaagidesse kaasa toitu, tööriistu ja ehteid, et nad saaksid neid kasutada Osirise kuningriigis. Aja jooksul muutus preestrite võim järjest suuremaks, kes kuulutasid vaarao jumaluseks. Uue Riigi ajast peale oli preesterkond kõikvõimas. Nende hooleks jäid kõik kultusega seotud toimingud: Matuserongkäigu vastuvõtmine Niiluse kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis
5 Frank Lloyd Wright Frank Lloyd Wright [rait] (18671959), USA arhitekt, orgaanilise arhitektuuri rajajaid. Kaufmanni maja Falling Water, Wrighti eramu Taliesin West (Arizonas), Guggenheimi muuseum (New Yorgis). His work includes original and innovative examples of many building types, including offices, churches, schools, skyscrapers, hotels, and museums. Wright also designed many of the interior elements of his buildings, such as the furniture and stained glass. Wright wrote 20 books and many articles and was a popular lecturer in the United States and in Europe
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Selles on nähtud ka ühiskonna sisemist eneseregulatsiooni vältimaks rahvastiku kasvu piirini, mil tekib toidupuudus. Abielu kestvus jäi paljudel juhtudel üsna lühikeseks. Seda võis põhjustada nii abikaasade sageli suur vanusevahe aga ka naistele tihti surmaga lõppenud sünnitused. Seetõttu ei olnud teist või kolmandatki korda abiellumine kaugeltki erakordne. 80% lesestunud meestest ja 40% naistest abiellus uuesti juba vähem kui aasta pärast. Abielulahutusi katoliku kirik ei tunnistanud ning ka protestantlikus kirikus juhtus lahutusi haruharva. Näiteks abielurikkumise korral nõuti küll abikaasade ,,voodi ja leiva" lahutamist, kuid formaalne abielu jäi püsima ning puudus ka võimalust teistkordseks abiellumiseks. Varauusajale on iseloomulik seksuaalsete tabude kasv. Kui veel 16. saj. kõneldi kõigest seksuaalsusega seonduvast vabalt, siis 18. saj. oli tegemist juba tabuteemaga. See ei tähendanud veel, et 16. saj
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k. Prantsusmaa Pariis (Louvre, Eiffeli torn, Notre Dame, Võidukaar, Mont Martre jne), Versaille loss ja park, Lyon, Loire jõe org, Loire oru lossid, Mont Blanc, Bordoo 2. LõunaEuroopa a. Portugal Madeira saar, Assoorid, Roca neem, Duoro jõe org, Tejo suudmelaht, Lissabon, Torre de Belem, Porto, b. Hispaania Altamira koopamaalingud, Sevilla, Granada, Hispaania
annaabi.ee 
