Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PARIISI RAHUKONVERENTS NING UUS EUROOPA KAART". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
versailles, reparatsioonid, wilsoni, territoriaalsed, saarimaa, liitlastele, elsass, lotring, koridorMAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik  konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel. Seejuures ilmnesid suurriikide teravad vastuolud: · Euroopas ülemvõimu taotlev Prantsusmaa püüdis luua tema juhitavat uut riikide blokki ning nõrgestada Saksamaad. · Suurbritannia taotles ülemvõimu Lähis-Idas ja Saksamaa asumaid, kuid kartes Prantsusmaa liigset tugevnemist ei pooldanud ta Saksamaa nõrgestamist. · USA püüdis olla vahendaja.
F. Leedule osa Klaipeda äärsest piirkonnast 2) Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa 3) GER - loobus suurtest aladest ja pidi tasuma reparatsioonil; 4) keelati omada tugevat armeed ( demilitariseeritud tsoon, sõjaväe suurus oli piiratud 100 000 mehega) 5) Saari 6) Reini jõe piirkond hõivati, sinna ei tohtinud sakslased sõjaväge viia ega kindlusi ehitada 7) Saarimaa läks Rahvasteliidu alla ja seal pidi 15 aasta pärast toimuma rahvahääletus 8) Danzigist ja Memelist said vabalinnad 9) Poola sai väljapääsu merele läbi nn Poola koridori 10) Ei võinud omada raskerelvastust ja pidi saatma laiali kindralstaabi · uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö
võitjariigid ning mingil määral on õige, et võtjad kaotajatele selle käigus nõudmisi esitasid. Tugevamatel peakski ju olema võimalus oma nõudmisi ja arvamusi ennekõike esitada. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Sellise organisatsiooni loomine oli Ameerika Ühendriikide presidendi Wilsoni idee. Rahvasteliidu mõte oli, et ei tekiks uusi konflikte, järelikult oli see suur samm olukorra parandamise poole. Rahvasteliidu loomist võib samuti lugeda uue korra loomise püüdeks. Versailles' süsteemi tingimused olid rasked peamiselt Saksamaale ning see süsteem ei olnud õiglane kaotajate suhtes. Saksamaal tuli maksta tohutuid reparatsioone, nad pidid loobuma oma territooriumitest ning nende sõjaline olukord ei olnud piisav, et end kaitsta.
Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja mis riike nad esindasid? Georges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson(USA), David Lloyd George(Suurbritannia) Mis oli USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Sõja lõpetamine ja "võitjateta" rahusõlmimine Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet ? Ei jälgitudki. Prantsusmaa tahtis Saksamaale kätte maksta. Mis aastal loodi Rahvasteliit ? 1919 Millised olid liidu peamised ülesanded ? Ilma sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid ja arendada rahvusvahelist vajanduslikku ja kultuurilist koostööd.
Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. What really went down: Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring ÂPrantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing  Taanile;
· poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit (tänase ÃœRO eelkäija); Rahukonverentsi tegelikud tagamaad. Saksamaa esindajaid Versailles' lossi istungitesaali ei lubatud. Sakslastelt nõuti rahulepingu sätete tingimusteta aktsepteerimist, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamisega. Samas lootsid paljud sakslased, et lepingus esitatud nõudmiste elluviimine ei kujune üleliia karmiks ja seda eelkõige tänu USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt nälja- surma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised tingimused: 1. Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring ÂPrantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga;
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,kuid teine käsi oli seev
Venemaa impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Seoses sõjaga avardus tavaliste inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. 5. Impeeriumide lagunemine: Venemaa impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia e. Moldaavia (liitus Rumeeniaga) ja Poola. Austria-Ungari lagunes: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. Saksamaa: Ida Saksa osa läks Poolale. Danzig ja Memel kuulutati vabalinnaks. Elsas ja Lotring läksid Prantsusmaale. Saarimaa läks rahvasteliidu kontrolli alla. 6. Piiride muutused Euroopas, ka kaardil: 7. Nelikliidu lüüasaamise põhjused: 1) Antandi inim- ja majanduslikud ressursid ületasid Saksa ja tema liitlaste omi. 2) Sõda venis ja Saksa pidi sõdima kahel rindel. 3) Saksa väejuhatus ei hinnanud kainelt oma ja vastase jõude. 4) Revolutsioonide laine Euroopas laostas armeed ja tagalat. 8. Miks oli I maalimasõda uut tüüpi sõda.
Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud  *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused  *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja  Schleswig  läks Taanile *Saarimaa  15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn  territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud
lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870  1871 5) Natsionalism  osad rahvused pidasid ennast teistest kõrgemal seisvateks. Näiteks sakslased. 6) Fatalism  saatusesse uskumine, et nii peabki olema. 7) Saksa  Prantsuse vastuolu. 1870  1871 toimus Saksa/Preisi  Prantsusmaa sõda, mille tulemusena Prantsusmaa kaotas Elsass  Lotringi. Sõja osapooled Antanti riigid: Suurbritannia (Hannoveri dünastia) Venemaa (Romanovite dünastia) Prantsusmaa (vabariik) USA liitus 6. aprillil 1917. aastal (Wilson) Itaalia (kuningriik) Jaapan (kuningriik) Keskriigid: Saksamaa (Hohenzollernite dünastia) Austria  Ungari (Habsburgide dünastia) Türgi (Osmanid) Bulgaaria (Ferdinand I)
Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud  *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused  *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist *Elsass-Lothring - tähtis tööstuspiirkond läks Prantsusmaale *Põhja  Schleswig  läks Taanile *Saarimaa  15. aastaks rahvasteliidu valdusesse Mõned piirkonnad liideti Belgiaga. Sileesia alad läksid taas loodud Poola riigi Koosseisu. Memel läks Leedule. Danzig muutus vabalinnaks. Vabalinn  territoorium, mis on neutraalne ja demilitariseeritud
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3
5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis  1924 *sõjamajanduselt  rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal + sai Elsass-Lotringi (kivisüsi, rauamaak) + Sm reparatsioone USA: + sõjategevus tema pinnal ei toimunud + Pr ja Ingl võlad Ingl: - arendati vanu tööstusharusid + tema territooriumil lahinguid ei toimunud + reparatsioonid Sm: - kaotas Lotringi - pidi maksma reparatsioone 2)majanduslik õiteng 1924-29 arenes: *autotööstus  Ford T *keemiatööstus *elektrotehnika  raadio,pesumasin,külmkapp nõudlus oli suur raha ostmiseks ja toomiseks laenati pankadelt Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus
· (Sbr.), Vittorio Orlando (It.), · Georges Clemenceau (Pr.) Marjanne Priidik 12.c klass · ja Woodrow Wilson (USA). · Pr. Rahukonverentsil Sak. ja võitjate vahel sõlmitud rahu, mis lõpetas I MS · Versailles` süsteem  Pariisi rahukonverentsil rahulepingutega kehtestatud uus poliitiline süsteem · Rahulepingu sätted  1. Territoriaalsed korraldused  Sak. lovutas 1/8 oma aladest, mille elanikest 53,4% olid sakslased: Elsassi ja Lotringi piirkond Pr.le Alad Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale a Tsehhoslovakkiale. 2. Lisaks kaotas Sak. kõik oma meretagused alad (kolooniad) Marjanne Priidik 12.c klass 3
lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping:
Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa
kaardil? Too näiteid. 1) Uute riikide tekkimine Näide: Soome, Leedu, Eesti, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Iirimaa 2) Territooriumi vähenemine või suuremine Näide: Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa: Alsacee- Lorraine, Taani: osa Schlewigist, Belgia: Eupen ja Malmedy, Austria: osa aladest läks vastloodud Tsehhoslovakkia riigile. 9. Milline oli Versailles' rahulepingu sisu? Anna sellele hinnang koos põhjendusega. a) Territoriaalsed piirangud: Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass-Lotringi piirkonna. Pidi loovutama ka osa alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Sudeedimaa). Paljud loovutatud alad olid asustatud sakslastega. b) Saksamaa kohustused teiste riikide ees: Reparatsioonimaksud. Hinnang rahulepingule - Ebaõiglane. Põhjendus - Sõjas laostatud Saksamaa ei olnud võimeline maksma reparatsioone. Üldse kogu
1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu
Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tsehhoslovakkiale). Määratleti Saksa armee lubatud suurus-100tuhat meest. Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee- sõjalaevu. Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks- seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ja sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond. Saksamaad sunniti maksma võitjariikidele reparatsioone-nende suurus jäi täpselt määratlemata. · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid; nõrgestada Saksamaad selleks, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
· Kiiresti arenevad autotööstus, elektri- ja raadiotööstused. · 1926a. Üldsterik. Põhjus: majandus ajast ja arust, töölistel vähe tööd. Streiki alustavad söetöösturid, nendega liituvad ka teised töölised. Streik on rahumeelne, majandus seisab. Lõpp: söetööstuste juhid peavad vastu tänu riigilt saadud rahadele ja streik lõppeb tulemusteta. Prantsusmaa: · Kiire areng majanduses. Tagasi saadi Elsass- Lotring, mis on rasketööstuse arengus tähtis. · Saab reparatsioone, elamuehituse tõus, auto- ja keemiatööstused. · Probleem: inflatsioon, kuid seda suudetakse ohjata. · 1929a. Majanduskriis, põhjus: ületootmine Sisepoliitika: · palju erakondi, koalitsioonivalitus · kardetakse kommunismi · saadakse läbi Venemaaga, ka kommunistid kuuluvad parteidesse ja valitsusse USA:
Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 · Georges Clemenceau · Woodrow Wilson · David Lloyd George · Vittorio Orlando Versailles' rahu · Saksamaa kaotas kõik kolooniad · Territoriaalsed kärped · Piirangud sõjaväele · Reini jõe demilitariseeritud tsoon · Reparatsioonid Teised kaotajariigid · Austria-Ungari jagatakse kolmeks: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia · Austria ei tohi ühineda Saksamaaga · Jugoslaavia · Reparatsioonid · Türgi territooriumi vähendamine  1923 võimule Atatürk Rahvasteliit · ÃœRO eelkäija · Täiskogu ja Nõukogu, keskus Genfis Â
Versailles’ lepinguga. 6. Rahvusvahelised konverentsid, lepingud (dateering, olulisemad osalejad, mida arutati, tulemused, hinnang): a) Pariisi rahukonverents 1919-1920 Osalesid Itaalia peaminister Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister Lloyd George, Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson ( Versailles’ leping ) b) Versailles´süsteem Territoriaalsed kaotused: Saksamaa kaotas: Elsass-Lotring Prantsusmaale, Põhja Schleswig Taanile, Memel Leedule ning ka teisi alasid Belgiale, Poolale ning Tšehhoslovakkiale. Sõjaväe suuruseks võis olla 100 000 meest, kaotati üldine sõjaväekohustus, keelustati allveelaevad, tankid j sõjalennukid. Prantsusmaa ja Saksamaa vahele moodustati Reini demilitariseeritud tsoon. Seal ei tohtinud olla ei Saksa relvastust ega sõjaväge
Kordamine 1. Millal ja kelle vahel sõlmiti Versaille rahuleping, nim 4 tingimust mis kehtestati Saksamaa suhtes? 28. juuni 1919. Saksamaa ja Atandi vahel. Tingimused: relvastusalased piirangud(ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid, 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast), hüvitismaksud võitjatele(reparatsioonid), territoriaalsed muutused(Saks. kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3
Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL
Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart. Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Euroopa 1914 Euroopa 1919 SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL
Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL). Juuni 1919.- Versailles rahuleping. Versaille lossi peeglisaalis. Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida-Preisimaa jääb iseseisvaks. Rahvasteliidu mandaatsüsteem- luuakse selleks, et hallata(valitseda) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid. 1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib. Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.
Reini tsoon jäi rahvasteliidu vahi alla. Wilsoni rahukava: Riigid peaksid vähendama relvastust ja armee suurust, ta nimetas seda desarmeerimiseks. Suurriikide võimu all elavatel väikerahvastel peaks olema õigus ise end valitseda, ta nimetas seda enesemääramisõiguseks On vaja luua uus rahuhoidev organisatsioon. Tema arvates oleks võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus, kuid see ei läinud läbi kuna prantslaste ja brittide kättemaksusoovile jäi Wilsoni rahukorraldus alla. Saksamaa Reparatsioonid: Saksamaa Prantsusmaale 200miljardit kuldfranki Versailles süsteem: 1. maailmasõja järgne poliitiline süsteem, mis kujunes Pariisi rahukonverentsil sõlmitudkokkulepete ja rahulepingute tulemusena See kõik oli Saksamaa suhtes õiglane kuna Saksamaa alustas lõppudelõpuks sõda. Rahvasteliit Tähtsamad asutajaliikmed: Prantsusmaa, Suurbritannia Kes jäid välja algselt?: Venemaa, USA, 1. maailmasõja kaotajad
Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11
jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse  idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorraine.
a)Pariisi rahukonverents (1919-1920)- püsivate rahulepingute väljatöötamine võitjate nn. Suure kolmiku poolt · Prantsusmaa peaminister G. Clemenceau · Inglismaa peaminister D. Lloyd George · USA president W. Wilson · Ülejäänud riikide (24)esindajad pidid nõustuma nende tingimustega (sh. Itaalia ja Jaapan) · Väikerahvaste huve ei arvestatud üldse · Kaotajariigid kutsuti ainult lepinguid allkirjastama b)Versailles' rahuleping- ,,igavesti kestev rahu" Atlandi ja Saksamaa vahel: · Territoriaalsed muutused: Saksamaa kui sõjasüüdlane pidi loobuma suurtest aladest · Relvastusalased piirangud: tal keelati omada suurt armeed ja suurt sõjatehnikat · Kohustused kaotajale: ta pidi maksma reparatsioone- kahju hüvitamine sõja võitjale · Versailles' täitmiseks: loodi Reini demilitasriseeritud tsoon- piirkond, kus ei tohtinud omada sõjaväge: see okupeeriti liitlaste poolt 15 aastaks c)Eraldi rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlastega:
Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor. Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see
Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest.
annaabi.ee 
