Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed
..........................................................6 Loomastik.........................................................................................................................6 Inimene rohtlas.................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................8 Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Seal saab enam-vähem selgelt eristada nelja aastaaega: lühike päeva ja pika öö ning madala õhutemperatuuridega talv, tõusvate õhutemperatuuridega kevad, pika päeva ja lühikese öö ning kõrgete õhutemperatuuridega suvi ning langevate õhutemperatuuridega sügis.
Mandriline kliima Manriline kliima kujuneb mandri kohal. Sajab vähem ja ebaühtlaselt. Temperatuur kõigub kõvasti. Kõige soojema ja külmema keskmiste õhutemperatuuride vahe on üle 30 kraadi. Päikesekiirgus neeldub ainult maapinna pindmises õhukeses kihis. Maapind soojeneb kiiresti ning jahtub ka kiiresti. Õhus on vähe niiskust. 3 Ekvatoriaalne kliima Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori lähedal. Ekvatoriaalne kliima on kujunenud 5.-10. laiuskraadi vahel. Seal on väga palav ja niiske. Keskmiseks õhutemperatuuriks on harilikult 24-28 kraadi sooja. Tavaliselt sajab üle 2000 millimeetri aastas. Tõusvad õhuvoolud valitsevad kogu aasta jooksul. Sellepärast sajab ekvatoriaalses kliimas palju. Päike paistab peaaegu koguaeg 90 kraadise nurga alt ehk seniidist ja seal asetseb madalrõhkkond. Igal pärastlõunal võib kohata võimsaid sajupilvi
Kooli nimi Parasvööde Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti
Lähistroopiline kliimavööde Mina tahaksin elada lähistroopilises kliimavöötmes , kuna siin on hästi soojad suvekuud ning siin on imeilusad loomad , mida meie kliimas ei näe . Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele ning ta paikneb mõlemal (põhja ja lõuna) poolkeral. Lähistroopiline kliimavööde piirneb ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus vägagi märgatav . Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga jahedad ja sademeterikkad . Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses, sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks .Lähistroopilises kliimavöötmes on kaks aastaaega .
Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets. Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel ning selgelt on eristatavad neli aastaaega talv, kevad, suvi ja sügis. Parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega ja jahedate, vihmaste suvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Seal kandub kevadel ja suve alguses Atlandi ookeanilt rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb
Vahemerelisele kliimale on iseloomulik kuum päikesepaisteline ja kuiv suvi. Keskmine õhutemperatuur on 24 25 kraadi. Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suved kuumad ja kuivad, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnuseks. Neil aladel on küllaltki soe ja sademeterohke talv. Keskmine temperatuur on 10 kraadi. Peale parasvöötme õhumasside toovad Vahemere äärsetele aladele sademeid ka läänetuuled, mis puhuvad Atlandi ookeanilt. Siiski on vahemerelise kliimaga aladel ka talvel päikesepaistelisi päevi rohkem kui vihmaseid. Üldiselt on vahemerelistel aladel sademeid siiski napilt ning seega on seal ka vähe jõgesid. Mandriline valdkond Mandrite keskosas valitseb aasta läbi kuiv õhk, seal on tohutu niiskusepuudus. Looduslikult on seal levinud rohtlad, kõrbed ja poolkõrbed. Seega on talvel temperatuurid madalad ning suvel kõrged. Idarannikute niiske valdkond
5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad
Atmosfääri üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon on kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis on tingitud päikesekiirte ebaühtlase jaotumise tõttu. Õhumass on suur õhukogum sarnaste omadustega ( õhutemperatuur , niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. o Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: o Ekvatoriaalne õhumass o Troopiline õhumass o Parasvöötme õhumass o Polaarne ( arktiline õhumass ja antarktiline õhumass ). MIS ON CORIOLISE JÕUD? Goriolise jõud tekib maakera pöörlemisel ümber
Eesti sademete jaotumisel on lähtutud vedelatest sademetest, ennekõike siis vihmast. Lühidalt on peatutud veel kliimadiagrammil, mis ta on ja milliseid andmeid seal kajastatakse. Lisaks veel antud ülevaade, mis on vihm, happesademed, lumi, lörts, lumikate, rahe, härmatis, kaste, hall ning jäide. Samas on kajastatud ka sademete reziimi kahte äärmust. Nendeks on siis vastavalt sademete puudusel tekkiv põud ning sademete ülekülluses kujunev uputus. Põgusalt on toodud välja ka merelise ja mandrilise kliima võrdlus ning Eestit mõjutavad õhumassid. Lisaks on veel kirjeldatud, mis mõjutab Eesti territooriumil sademete jaotumist ja millised on need tegurid, mis mõjutavad Eesti sademete hulka ja jaotumist. 2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5
ulatusega keskkonna elemendid. 3. Mereline kliima kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus. Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule. Iseloomulik on suur sademete hulk ja õhuniiskus. 4. JUTUSTA ühest õhkkonna kihist Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm,
On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Sest eesti saab Põhja-Atlandi sooja hoovuse ja Eesti on ookeanist kaugel, aga Põhja-Ameerika on ookeanile lähedamal ja sellepärast on
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan.
mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kuit eistes riikides. Koloonia asumaa, poliitilise ja majandusliku isesesvuseta maa, mille mingi teine riik on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu oma huvides kasutab.Logistika kauba hankimise,veo,hoidmise ja tarbimisega seonduvad toimingud. Poliitiline kaart 20saj. jaguneb maa : *põhi- arenenud riigid,Euroopa ja P-Ameerika ja mõned muud peamiselt parasvöötmes asuvad riigid *lõuna-vaesed ja arengusmahajäänud,peamiselt palavvöötmes asuvad riigid, sõltuvad Põhjast, peamiselt kolooniad. Dekoloniseerimine on koloniaalsüsteemi likivideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse,esmajoontes poliitilise iseseisvuse saavutamine. ARENGUTASEMENÄITAJAD : SKT (sisemajanduse kogutoodang)- rahvamajanduse kogutoodangu osa,mis hõlab ainult riigi territooriumil mingi ajalvahemikul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väärtuses
tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne. Mulla teke on esialgu katkendlik, sest tormine meri, laviinid jne. võivad seda oluliselt häirida. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu tuhandeid aastaid. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiresti. · Kliima. Mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained(liiv, tolm, savi) nim. sialliitseks murenemiseks. Troopikas toimub aktiivne keemiline murenemine, kus savimineraalid murenevad oksiidideks. Seda nim. alliitseks murenemiseks. Keskkonnatingimustest sõltuv taimestik määrab omakorda aineringe kiiruse ning mulla org. aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Soojas ja
ühesugune? V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? V: Külmal poolaastal välja kujunev Aasia maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumi ehk madalrõhualaga. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? V: Parasvöötme merelise kliimaga aladel 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui siberis? V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus. Siber asub mandrilises kliimas, kus on talved külmad ja suved soojad. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. V: Arktilisse kliimavöötmesse jõuab vähe päikest ning kiirgusereziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa
määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1. Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. (päikese kõrgus/päikesekiirte langemisnurk, päeva pikkus, aluspinna värvus) 2. Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund Madal- ja kõrgrõhualade paiknemisest kujundavad välja: a) Külmvöös- idatuuled b) Parasvöös- läänetuuled c) Palavvöös- kirdepassaadid, kagupassaadid Ookeani ja maismaa erinevast soojenemisest kujunevad välja: Mussoonid- tuuled, mille suund kujuneb välja sõltuvalt aastaajast(talvel puhuvad maalt merele, suvel merelt maale) Erinevad rõhkkonnad parasvöötmes: Tsüklon ehk madalrõhkkond-sademeterohke, pilvine, suvel jahedam, talvel pehmem ilm Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond-kuiv, suvel palav, talvel väga külm 3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa
Võhma Gümnaasium Troopiline kliimavööde Referaat Koostaja: Viktoria Kirpu 8. klass Juhendaja: Ave Leetna Võhma 2010 Sisukord Sisukord lk 2 Troopiline kliimavööde lk 3 Troopiline mandriline kliima lk 4 Troopiline ookeaniline kliima lk 6 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Troopiline kliimavööde Troopikavööde ehk troopiline kliimavööde on üks Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavöötmetest. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel
Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim Mullalahuse Sademete vesi nõrgub Mullavees lahustunud Mulda imbuvad sademete
Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise. Tuuled puhuvad kõrgelt rõhult madalama poole. GRADIENTJÕUD õhu liikumapanev jõud, mis on tingitud õhurõhkude erinevusest (kõrgelt madalale) CARIOLISI JÕUD tuule suunda mõjutav jõud, mis on tingitud Maakera pöörlemisest (inertsjõud. Põhjapookeral paremale, lõunapoolkeral vasakule) Üldine õhuringlus e. Atmosfääri üldtsirkulatsioon
MAAILMA METSAD OKASMETS Taiga- ehk okasmetsavöönd on suurima levilaga loodusvöönd Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel. Sademetevaestes teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Taiga okaspuudel on
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. 6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast
sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev, siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne. El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus.
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosade ja rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused. Need on alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuak auruda, mistõttu kliima on kuiv. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Kliima on kuiv ja tugevalt mandriline. Sademete hulk aastas on parasvöötme rohtlais tavaliselt 300 600 mm. Suved on palavad ja põuased. Põhiliseks taimede kasvuajaks on varakevadine lume sulamise aeg ja varasuvi. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. · Taimestik Nagu nimetuski ütleb on rohtlates valitsevad rohttaimed. Rohtlates kasvab palju erinevaid stepirohtusid, aruheinasid. Teistest taimedest võib siin leida veel nurmenukke, palderjani, iiriseid, metsikuid tulpe, pujusid ja ka kaktusi. Nii troopiliste kui ka parasvöötme rohtlates on oluline koht tulekahjudel. See takistab metsastumist
Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas. Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured. Sademeid on aastaringi piisavalt(ligikaudu 750mm), talvel esinevad need lumena, mis moodustavad püsiva lumikatte. Puhuvad läänetuuled. On olemas 4 eristatavat aastaaega- kevad, suvi, sügis, talv. Suhteliselt tihe taimestik loob sobiva keskkonna paljudele loomadele. Paraskliimavöötme metsavööndis kasvavad okasmetsad ning sega- ja lehtmetsad
sademeid. · Talvemussoon Talveperioodil on asi vastupidine. Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Mussoone liigitatakse ka sõltumata nende suunast troopilisteks (Lõuna-Aasia) ja parasvöötmelisteks (Jaapan, Korea, Venemaa). TROMB EHK TORNAADO on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei
Elades Ameerikas või Euroopas Koostas: Karl Kesküll Klass: 8c Kui mõelda kuhu minna elada, siis asukohaks valiksin umbes 40 - 50 kraadi ekvaatorist põhja poole, parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel. Mitmed riigid, mandrid, saared, veekogud jäävad parasvõõtme ja lähistroopilise võõtme vahele. Seal on suured mandrid nagu Ameerika ja Euraasia. Parasvöötmes on soojad suved ja jahedad talved. Selgelt saab eristada nelja aastaaega. Sademed sõltuvad asukohast. Õhumassid liiguvad läänest itta, sellepärast on mandrite lääneosad sademerikkamad. Lähistroopilisel alal on pehme, vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel on tsüklonid ja niiske õhk mis toovad ookenilt niisket õhku. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku
Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED Mererannikutel: üleujutused on tingitud merevee ootamatust tõusust vee kuhjumine rannikule ühesuunalise tuulte mõjul. Alamjooksu üleujutus: madalas rannikupiirkonnad paikneb suure ja veerohke jõe suue; nt Gangese ja Brahmaputra jõe suudmeala Bangladeshis mussoonvihma üleujutused on iga-aastased. Sisemaa jõed: kõrgmäestikest alguse saanud jõgede mäestiku jalamil või tasandikul; nt Alpidest alguse saanud jõed/ Mississipi. Põhjused: intensiivsed vihmad, kiire lume sulamine, langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul
paremini võib kliimat iseloomustada seega vaadeldakse aastakümnetega mõõdetavat ajavahemikku. 27. Makro-, meso- ja mikrokliima 28. Kliimat kujundavad tegurid. Küsimus kordub. Vaata küsimust 25. 29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk selle, et ühel osal aastast saab põhjapoolkera ja teisel osal
suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 39. Mis põhjustab mussoone? ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD? osa 30. laiustel laskunud soojast õhust liigub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil külma õhuga. Corilisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale läänetuuled. Maapina lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastiku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfont ehk tekivadki tõusvad õhuvoolud. [Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool.] 41. Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks? kõrgema ja madalama õhurõhuga piirkondi ehk maksimume ja miinimume. nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
