Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valemid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Valemid
  • Geodeetiline otseülesanne – koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu.
    Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk – R
    Leida: XB; YB
    Juurdekasvud: ∆X = s * cos R ja ∆Y = s * sin R
    Koordinaadid: XB = XA + ∆X ja YB = YA + ∆Y
    Kontroll: s = D * cos ν
    Direktsiooninurkade ja rumbide seos
    Veerand
    Dir. nurk A
    Tähis
    Rumb R
    I
    00…900
    NE
    R1 = A
    II
    900…1800
    SE
    R2 = 1800 – A
    III
    1800…2700
    SW
    R3 = A - 1800
    IV
    2700… 3600
    NW
    R4 = 3600 – A
    Rumbi seos juurdekasvude märgiga
    Veerand
    Tähis
    X
    Y
    I
    NE
    II
    SE
    III
    SW
    IV
    NW
  • Geodeetiline pöördülesanne – lähteandmeteks on 2 punkti koordinaadid, nende järgi tuleb leida juurdekasvud.
    Antud on: XA; YA; XB; YB
    Juurdekasvud: ∆X = XB - XA ja ∆Y = YB - YA
    2 punkti vahelise joone pikkus: s =
    Rumbiline nurk: R =
    või R =
    või R =
  • Teodoliitkäigu arvutused
    a)Mõõdetud nurkade tasandamine
    φ – vasakpoolsed nurgad
    β – parempoolsed nurgad
    Praktiline summa: ∑βp ja ∑φp - mõõdetud nurkade summa
    Teoreetiline summa: ∑βt = 1800n + αa – αn (αa – algsuund; αn – lõppsuund)
    ∑φt = 1800n + αn – αa
    ∑βt = 1800(n – 2) (kinnise käigu puhul)
    Sulgemisviga: fβ = ∑βp - ∑βt (vasakpoolsete nurkade puhul samamoodi)
    Lubatav sulgemisviga: fβ lub = 1` (n – mõõdetud nurkade arv)
    Nurga parand : δ = -
    Kontroll: ∑δ = - ∑fβ
    b)Direktsiooninurkade arvutamine
    Parempoolsete nurkade järgi: αjärgm = αeelm
    1800 – βi
    Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine.
    Vasakpoolsete nurkade järgi: αjärgm = αeelm
    1800 – φi
    Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine.
    c)Koordinaatide juurdekasvude arvutamine
    Direktsiooninurga järgi: ∆X = s * cos α ja ∆Y = s * sin α
    Rumbi järgi: ∆X = s * cos R ja ∆Y = s * sin R
    Kinnises käigus kontroll
    Teoreetiline summa: ∑∆Xteor = 0 ja ∑∆Yteor = 0
    Praktiline summa: ∑∆Xpr ja ∑∆Ypr (arvutatud juurdekasvude summa)
    Sulgemisvead: fx = ∑∆Xpr - ∑∆Xteor ja fy = ∑∆Ypr - ∑∆Yteor
    Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr =
    Suhteline sulgemisviga: Lahtises käigus kontroll
    Teoreetiline summa: ∑∆Xteor = Xviimane – Xesimene ja ∑∆Yteor = Yviimane - Yesimene
    Praktiline summa: ∑∆Xpr ja ∑∆Ypr (arvutatud juurdekasvude summa)
    Sulgemisvead: fx = ∑∆Xpr - ∑∆Xteor ja fy = ∑∆Ypr - ∑∆Yteor
    Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr =
    Suhteline sulgemisviga: d)Parandite arvutamine ja juurdekasvude tasandamine
    Nii lahtises kui kinnises käigus: p∆Xi = -
    * si (s – joone pikkus) ja p∆Yi = - * si
    Kontroll: ∑p∆Xi = - fx ja ∑p∆Yi = - fy
    Parandid liidetakse või lahutatakse juurdekasvudest.
    e)Koordinaatide arvutamine
    Xjärgm = Xeelm + p∆Xi ja Yjärgm = Yeelm + p∆Yi
  • Võrdtäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine
    a)Aritmeetiline keskmine
    Vahed : δi = li – l0 (l0 – kõige väiksem li ja li – mõõdetud suurus)
    Aritmeetiline keskmine: L = l0 +
    (n – mõõtmiste arv)
    Ümardamisviga L puhul: ∆ü = a – x (a – ümardatud arv; x – ümardamata arv)
    b)Mõõtmise hindamine hälvete järgi
    Hälve: vi = L - li
    Kontroll: ∑v = n * ∆ü ja ∑v2 = ∑δ2 * ∆ü - ∑v*δ
    Üksiku mõõtmistulemuse krv: m =
    (Besseli valem)
    Üksiku mõõtmistulemuse krv täpsus: mm =
    c)Aritmeetilise keskmise täpsuse hindamine
    Valem: M =
    Krv täpsus: mM =
    d)Mõõtmiste täpsuse hindamine kaksikmõõtmiste vahede järgi
    Vahed: di = Rpi – Rvi
    Parand: θ = d – 3
    Kaksikmõõtmiste vahede aritmeetiline keskmine: δ =
    Üksiku mõõtmistulemuse krv täpsus: mm =
  • Isetäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine
    a)Kaalutud keskmine
    Iga käigu kaal: pi =
    (c – suvaline konstant; Li – käigu pikkus)
    Sõlmpunkti kaalutud keskmine: Hc =
    (p – kaal; H – esialgne kõrgus)
    Hc = H0 +
    (δ – vahed  δi = Hi – H0)
    b)Käikude parandid
    Ümardamisviga Hc puhul: ∆ü = Hc(ümard) – Hc(üm.-ta)
    Hälbed: vi = Hc – Hi
    Kontroll: ∑pv = ∑p * ∆ü
    c)Kaaluühiku krv
    Valem: µ =
    Selle täpsus: mµ =
    d) Ühe km pikkuse käigu nivelleerimise krv
    Valem: µc =
    Kontroll: ∑pv2 = ∑pδ2 -
    või ∑pv2 = ∑pδ * ∆ü - ∑pδv
    e)Kaalutud keskmise krv ja selle täpsus
    Valem: M0 =
    Selle täpsus: mM =
  • Valemid #1 Valemid #2 Valemid #3 Valemid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 279 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annucas Õppematerjali autor
    Põhilisemad valemid

    Sarnased õppematerjalid

    Geodeesia I Sissejuhatus
    6
    doc

    Geodeesia I Sissejuhatus

    Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine ­ suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid ­ Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid ­ Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil ­ mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks

    Geodeesia
    Teooria
    3
    doc

    Teooria

    Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine ­ suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused ­ mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki

    Mõõtmistulemuste töötlemine
    Geodeesia II Eksami kordamine
    15
    doc

    Geodeesia II Eksami kordamine

    1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi · a=6378,137 km pikem pooltelg · b=6356,7573141 km lühem pooltelg · f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõ

    Geodeesia
    Geodeesia II Eksamiküsimused
    15
    doc

    Geodeesia II Eksamiküsimused

    1. Maa kuju ja suurus. Maad loetakse üldiselt kerakujuliseks (R~640km, Re~6387,5km) Kõige täpsemini vastab maa tegelikule kujule geoid (kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga). Kuna geoidi kuju ei ole võimalik mat. valemitega kirjeldada, siis kasut. täpsete geodeetiliste arvutuste jaoks geoidi mat. mudelit ­ pöördellipsoidi a=6378,137 km pikem pooltelg b=6356,7573141 km lühem pooltelg f=1/298,257222101 lapikus Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõt

    Geodeesia
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused
    16
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Kuna Maa suurem osa pindmikust on kaetud maailmamerega, siis kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal rist

    Geodeesia
    Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017
    40
    docx

    Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Geodeesia tegevusvaldkonna tuntumateks elukutseteks on maamõõtja, topograaf ja ehitusgeodeet. Geodeesia on täpne rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjanduses ja mujal. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed. Ekvatoriaal-pooltelg 6 378 137 m Väike e polaartelg 6 356 752.314 m Ekvatoriaalümbermõõt 40 075 km Maa keskmine raadius 6 371 km Geoid on kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga. Maa massi ebaühtlase paiknemise tõttu Maa sis

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
    36
    docx

    Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

    1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia ­ teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2. Maa kuju ja selle ligikaudsed mõõtmed Täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid (geoid on kujuteldav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega ning ühtib merede

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    GEODEESIA II eksami vastused
    138
    docx

    GEODEESIA II eksami vastused

    Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

    Geodeesia




    Kommentaarid (4)

    kmx125 profiilipilt
    kmx125: kõik valemid olemas, mida vaja otseülesandeks.
    18:23 05-11-2010
    eppalas profiilipilt
    eppalas: kasulik materjal!
    00:04 19-01-2011
    pahurvahur profiilipilt
    pahurvahur: Oli abiks
    19:59 02-02-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun