1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus – Loeng, Õpik1 lk. 13 – 26 Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit:
asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades uuritavat paradigmasse suruda ning jättes tähelepanuta paradigma välised nähud. Ühel hetkel kuhjub paradigma välist aga sedavõrd palju, et teaduses toimub revolutsioon ja paradigma vahetatakse välja. Kuhn läks veelgi kaugemale, öeldes, et maailma mõistmine ja katsete ja vaatluste läbiviimine on alati teooriast koormatud. Me näeme maailma alati läbi teoreetiliste prillide ja tõde ei ole paradigmade eristamisel alati võimalik esile tuua.
scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi. Kui aga selliseid ootustele mittevastavaid nähtusi koguneb palju, siis saab rääkida anomaaliast (kr a eitus, nomos `seadus'). Anomaalia võib põhjustada kriisi teaduses. Kuid paradigmat ei saa heita kõrvale enne, kui on olemas uus lootustandev paradigma ning vana paradigma on end lõplikult kompromiteerinud.
vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990). Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega, metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne.
objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Millised on kolm sõnadevaheliste semantiliste seoste liiki? Milleks on vaja õpetajal neid seoseid teada? Paradigmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et mõista, miks õpilased üht või teist sõna oma kõnes kasutavad ja miks nad just selle sõna kasuks otsustasid. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajus. (Paradigmasse mööbel kuuluvate mööbliesemete nimetused) Süntagmaatiline seda on õpetajal vaja teada selleks, et õpetada lastele millega üks või teine keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed) Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste
kasutada saab, st oma grammatilise tähenduse poolest, nimetatakse sõnavormideks. Näiteks õde, õe, õesse, õed, õdede on ühe sõna eri vormid, sest neis kõigis säilib sõnatähendus `kellegagi samadest vanematest sündinud naissoost isik', aga nende kasutusvõimalused lauses on erinevad. Sõnal võib olla ka ainult üks vorm, nt eile, noh. Ühe lekseemi kõigi muutevormide kogum on paradigma. Näiteks eesti käändsõna paradigmasse kuulub vähemalt 28 vormi, kuna keeles arvukategooria kahe liikmega (ainsus ja mitmus) ning käändekategooria 14 liikmega (nimetav, omastav jne). Pöördsõna vormistik on palju suurem, kuna verbil on eesti keeles viis morfoloogilist kategooriat: tegumood, kõneviis, aeg, pööre ja kõne liik. Morfoloogia pole kõigis keeltes ühesuguse ulatusega. Seda, mida ühes keeles väljendatakse grammatiliste tunnuste ja tüvevaheldustega, annab teine keel edasi eraldi sõnadega või jätab
toetada suutva paradigma olemasolu. Paradigma annab teadlasele teatud probleemid koos meetoditega, mis on adekvaatsed lahenduse leidmiseks. Teaduse arengut seostab ta revolutsioonidega, mida võivad põhjustada anomaaliad, mille vastu teadlased ei suuda astuda, või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt
onomatopoeetilise sõnad- mitmesuguseid hääli matkivad sõnad ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus paradigma- selle moodustavad asendusseoses olevad elemendid paradigmamall e. WP mall- seda tüüpi kirjeldus, kus sõnade muutumist on kirjeldatud kõigi paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendi esitamise teel paradigmaatilised suhted e. asendatavus- e. rinnastussuhted parafraas e. paralleelväljend (ümbersõnastus) parole- kõne partikkel e. muutumatu sõna partitsiip e kesksõna pidzin- algselt tähendas niisugust inglise keele lihtsustatud varianti, kus sõnad küll ingliskeelsed, aga neid ühendatakse hiina keele kombel muutmatul kujul. Sama nimetust on hiljem hakatud kasutama muudegi samalaadsete loomulikest keeltest sündinud ja struktuurilt
kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Staatiline - dünaamiline tegelane. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Avatud suletud tegelane. Avatud tegelane on n.-ö. läbipaistev, ta siseelu lugejale hästi jälgitav ning teod ja valikud motiveeritud. Suletud tegelane jääb mõistatuslikuks "mustaks kastiks" Transpsühholoogiline psühholoogiline tegelane
ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine. KEEL ON PILT SELLE KOHTA, KUIDAS INIMENE MAAILMAS JUHTUVAT/OLEVAT KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline). Psühholingvistika uurimisobjektid: puuded, haigused (tekkinud kahjustused haiguste järel), vead (nt afaasia, düsleksia), erinevused. Psühholingvistika on olemuslikult interdistsiplinaarne, seda mitte
meetoditega saadud tulemused asetatakse üldisesse psühholoogia konteksti, kuhu kuuluvad ka kliinilise ja neuroloogilise psühholoogia valdkonnad." Kui seda 1980. aastast pärinevat muusikapsühholoogia defi- nitsiooni kõrvutada tänapäevaste ettekujutustega teadusharu olemusest, siis võib-olla kõige suurem erinevus seisneb selles, et muusikapsühholoogiat ei püüta enam suruda kitsalt psühho- loogiateadusele omaste uurimismeetodite paradigmasse, vaid teda nähakse laiemalt kui inimese ja muusika vastastikuse suhte uurimist. Sõnaga mimesis tähistatakse kunsti võimet suurema või väiksema täpsusega kujutada või jäljendada meid ümbritsevat tegelikkust. Muusika (nagu ka arhitektuuri) puhul on vahekord tege- likkusega eriti keeruline, sest helisid on raske otseselt seostada muusikavälise reaalsusega. Sõnaga katarsis tähistatakse kunsti võimet sügavate emotsionaalsete läbielamiste kaudu
üksteisega ja moodustavad paljuliikmelisi muuttüüpe. Sellised paljudes sõnades korduvad tunnuste/lõppude kogumid ja tüve morfofonoloogilised variatsioonid põhjustavad muuteparadigmade sisemise tiheduse ehk kohesiooni. Paradigmaatilise morfoloogia (WP) peamiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad; üksiksõna morfoloogiline kirjeldus ongi siis info, missugusse paradigmasse ta kuulub. Paradigmaatilise morfoloogia põhiüksused on järelikult sõnavormid ja muuttüübid; sõnavorme ei käsitleta üldiselt morfidest ja morfeemidest koosnevatena. Soome keeles on eri paradigmavorme umbes 150. Eesti keelega võrreldes on see arv suurem põhiliselt possessiivsufiksitega vormide, aga ka kliitikute arvelt. Lisaks on soome substantiividel umbes 1500 erinevat paradigmavälist vormi. Mõnikord ei ole sõnal täielikku sõnavormide paradigmat
3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine Esimese faasi tegevused Teema valik ja sõnastamine Uurimisprobleemi eraldamine, piiritlemine ja sõnastamine Bibliograafia koostamine Uurimisprobleemi täpsustamine Uurimiskava koostamine Uurimiskava sisu 10 Teema ja uurimisobjekti valik (mida uuritakse?) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse?) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Meetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus kuidas teemat uuritakse? miks just need meetodid on valitud? Valimi/sihtgrupi (uurimissubjektide) kirjeldus ja vajadusel ka põhjendus kelle abil/kaudu objekti uuritakse? miks just need inimesed või tekstid? Uurimise läbiviimise ajakava Teise faasi tegevused Andmete kogumine/tekitamine
M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Tegelase arengu seisukohalt eristuvad staatiline ja dünaamiline tegelaskontseptsioon. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul. Terviklik ja lõpuleviidud algusest peale, avaneb ta lugejale uutes olukordades ja suhetes. Lugejapoolselt on staatilise tegelase vastuvõtt kummatigi dünaamiline protsess: me saame tegelasest ettekujutuse järk-järgult, lisandub uusi tahke ning alles tagasivaates tõdeme, et tegelane ei teinud läbi mingit tähelepandavat arengut
Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemide osas
(seostub uue keeleümbrusega – reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni = ekstensioon. Tüüpiliseks grammatiseerumise näiteks on eesti keeles kaassõnade teke. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix). WP-mudel (paradigmamudel): sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib tüvemuutusega keelte puhul, võimaldab vältida grammatiliste tähenduste kuhjumise ja hargnemise probleeme. Protsessiline (järjestab vormimoodustusoperatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Morfoloogilised reeglid seotud kindlate sõnarühmadega
(Kuuhni järgi). Kui paradigma on puudu, siis see ei klassifitseeru teadusena (135). Paradigma olemasolu ei saa piiritleda täpse definitsiooniga. Aga saab kirjeldada koostisosasid, millestparadigma koosneb (135). Nende hulka kuuluvad eksplitiitselt väljendatud seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldavad Lakatosi uurimisprogrammi kõva tuuma komponentidega. Paradigma hõlmab ka fundamentaalseaduste erinevaid rakendumise standardseid viise (136). Paradigmasse on haaratud ka instrumendid ja nendega töötamise võtted, mis on vajalikud paradigma seaduste vastavusse seadmiseks reaalse maailmaga. Lisaks sisaldavad kõik paradigmad mõnd väga üldist metodoloogilist ettekirjutust (136). Normaalteadus sisaldab põhjalikke katseid paradigmat selgelt liigendada, eesmärgiga teda loodusega paremini vastavusse viia. Kuhn näeb normaalteadust kui mõistatuste lahendamist, mis on allutatud paradigma reeglitele. Mõstatused
Seosed sõnade vahel: Edukas sõnaotsing kõnelemisel on võimalik juhul, kui sõnavara on inimese mälus süstematiseerunud ja seostunud. Peamisteks seoste liikideks peetakse paradigmaatilisi ja süntagmaatilisi seoseid. Paradigmaks nimetatakse sellist keeleüksuste rühma, mille liikmetel on mingi ühine (või ühised) semantiline tunnus (funktsioon) ja mis on mingi teise tunnuse poolest üksteisele vastandatud. Paradigmasse kuuluvad keelendid on üksteisega asendatavad, kuid mitte lineaarselt seostatavad. Nt paradigmasse mööbel kuuluvad mööbliesemete nimetused. Paradigmaatilised seosed on aluseks sõnavalikule kõneloomes ning sõnade tähenduse äratundmisele tajudes. Süntagmaks nimetatakse vähemalt kahest sama keeletasandi üksust (sõnast) moodustatud lineaarset (kõrvuti asetsevat) keelendit. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Süntagmaatilised seosed on
) Probleemi selge sõnastus (miks uuritakse? et sellist uurimust pole veel varem tehtud/mingisugune fookus pole piisavalt läbitöötatud.. puudub teadmine. seega peab ka kirjandus olema siiski korralikult läbitud. Kvalitatiivses ongi laiem vabadus, sest tihti on uuritavad nähtused unikaalsed. Samuti ei pea niivõrd kirjandusel põhinema, aga siiski peab olema põhjendatud nt miks mingi inimese elulugu on uurimist väärt.) Antud uurimuse kuuluvus teatud sotsiaalteadusliku paradigmasse ehk uurimuse teoreetiline raamistik peab kindlasti olema uurimiskavas läbikirjutatud. Peab olema sobiv raamistik, mis võimaldab antud teemast antud võtmes kirjutada. Teema kohta tehtud varasemad uurimused (kirjanduse alusel) Teooria - Teoreetiline pool ongi kirjanduse ülevaade. Nt sümboliline interaktsionism, sotsiaalne konstruktivism jne.. mis annab alust. Uurimisküsimused (või hüpoteesid) Kvalitatiivses eelkõige küsimused, sest hüpoteesid
omandatakse, kuid mis võivad ka kaduda. Jõuab selleni, et dominanti saab muuta, muud selle ümber on võimalik mõjutada keskkonnaga. Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Sellega seoses kaob väline keskkond ja esemed, need ilmuvad ainult seoses tegelase sisemaailmaga, kui üldse. See liigutabkirjandust edasi teise paradigmasse. Rousseau osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Teos on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit: taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse.
keelekasutajate teadvuses ümber (seostub uue keeleümbrusega reanalüüs). Pärast sellise ülekande toimumist kantakse uus vorm analoogia toel uutesse kontekstidesse, enamasti mingisse kindlasse grammatilisse konstruktsiooni. 3. Morfoloogiamudelid: IA (Item and Arrangement), IP (Item and Process), WP (Word and Paradigm), WA (Word and Affix) 1) WP-mudel e paradigmamudel: sõnade muutmist kirjeldatakse kõikide paradigmasse kuuluvate vormide täieliku loendina. Sobib flekteerivate keelte puhul. Protsessiline (järjestab operatsioone), mittelineaarne. Põhiüksuseks pole morfeem, vaid on sõna, mille paradigma liikmed moodustatakse kindlate operatsioonide abil. Reeglid seotud kindlate sõnarühmadega. Kitsendused. 2) IA-mudel: taksonoomiline strukturalistlik mudel. Morfeemid leitakse tegelikust keelekasutusest korduvate üksuste registreerimise teel. Üksused segmenditakse ning uuritakse
vaba tahte alusel ka teised isikud suurtele ja tihti ebakindlusega varjatud ohtudele. Kohane riskianalüüs ei ole puhtalt teaduslik protsess riskianalüüsi alusel otsuste langetamisse peab kaasama avalikkuse. KKõigus avalik õigus, noor, ebastabiilne, arenev, fragmentaarne, vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega (uued ideed kkpoliitikas ei mahu kehtivasse paradigmasse), novaatorlik (rajaleidja avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele), eriline roll (loodus)teadusel, ettevaatusprintsiip (teaduslik ebakindlus VS õiguslik kindlus). Kkõigus asub inimese ja looduse vahepeal. Eesti õigus on sita kvaliteediga seadused ei ole seotud, aga 4a pärast tuleb ühtne kkkoodeks. Õigus kaitseb rohkem inimest (omanik, ettevõtja, majandus).
tekst, mille põhjal küsitakse: Mis sõnaga iseloomustad? jne), vestluse teel, samatähenduslike sõnade abil, sõnaühendite rea abil, loetelu abil jms. E. Sõnatähenduse täpsustamine ja sõnade aktiveerimine. Täpsustamine kindlustab diferentseeritud sõnakasutuse, st sõna täpse(ma) mõistmise ja valiku paradigmaatiliste seoste alusel. Sõna ülekantud tähenduse selgitamine tähendab ühtlasi sõna viimist mingisse teise paradigmasse (Vanad kingad on veel üsna uued, kas need on ostetud ammu, hiljuti; terved, kulunud, katkised?). Paradigmaatilistes seostes on samuti sünonüümid ja antonüümid. Sõna aktiveerimine tähendab selle süntagmaatiliste seoste arendamist — sõna kasutamist võimalikult paljudes kontekstides, st süntaktilistes seostes järjest rohkemate sõnadega. Sõna mitmekordne kasutamine samas kontekstis ei laienda süntagmaatilisi seoseid. Selline "iseseisev" ülesanne, nagu
Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Autobiograafia on ka selles suuresti. R puhul kaob üha enam see väline- olmekeskkond , välised esemed ja asjad jne ja need ilmuvad ainult seoses kangelase sisemaailmaga, kui neid on vaja. See on samm, mis nihutab kirjandust mingisugusesse teise suunda- teise paradigmasse. Räägib sellega seoses ka mälust! R on üks esimesi, kes sellest räägib ja selle seosest inimese minaga, inimindiviidiga. Osutab sellele, et hästi mõistab tegelane vaid seda, mida ta mäletab ka siis, kui tegelikkus ise on hajunud kuskile taustale ja sellest eemaldunud. R osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu! See viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde.Jälgitakse seda, kuidas R elu kulgeb vastavalt oma kalduvustega, kuid pärast läheb nendega
Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus ,,Kumm on seks". Tänane ühiskond siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lokaalsete kui ka globaalsete ühiskondlike ja
Teaduse arengule avaldavad seejuures mõju nii sotsiaalsed kui ka psühholoogilised tegurid. Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Norm aalteaduse ülesandeks ei ole millegi uudse avastamine: nähtused, mis ei mahu karpi, jäetakse sageli lihtsalt tähelepanuta. Eksperimentide tulemused on juba ette teada ning kui juhtub mingi kõrvalekalle, siis süüdistatakse pigem eksperimendi läbiviijat, mitte aga paradigmat. Kui aga ootustele mittevastavaid nähtusi koguneb palju, siis saab rääkida anomaaliast (kr a eitus, nomos seadus). Anomaalia võib põhjustada kriisi teaduses
Naabrite vaheliste probleemide lahendamine Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus Keskkonna kui väärtuse kaitse Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid) Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus: noor- ebastabiilne, fragmentaarne, arenev Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse) Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega) Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele) Eriline roll (loodus)teadusel Ettevaatusprintsiip – Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS Areng: 1. Ebateadlik keskkonnakaitse o Naabrusõigus o Keskaeg (linnade õhk)
annaabi.ee 
