ÜL üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon ning osaleda muinsuskaitse ees seisvate probleemide lahendamises. Ümarlaua liikmeteks on erinevate mälestiste liikide omanike, Muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike- ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad. Ümarlaua juures töötavad erinevate valdkondade töörühmad. Ümarlaud käib koos vähemalt neli korda aastas ja esitab ettepanekud organisatsioonidele. Mis on säästev renoveerimine? Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.
....................5 Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine, aluspalkide vahetus........................................................................6 Palkmaja laiali võtmine, taastamine..............................................7 Akna- ja ukseava tenderpostid.......................................................8 Kokkuvõte......................................................................................9 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on palkmajade renoveerimine,referaat koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, materjalist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. Referaadis püüan välja tuua tähtsamad tähelepanekud ja kasulikku informatsiooni palkmaja renoveerimise kohta. Materjal on otsitud internetist. Esmane ülevaatus 1) Pealiskaudne objekti ülevaatamine. Märkige üles, mida oleks vaja parandada. Tihtipeale tuleb välja vahetada just alumised palgid, sest maapind on aja jooksul tõusnud ning vundament liiga mad alaks jäänud.
lammutamisest ja uue ehitamisest või hoone muutmata jätmisest tulenevaid mõjusid kliimale. 80 tonni CO2 on kogus, mis võrdub viie pereauto poolt kuue aasta jooksul õhku paisatud süsinikdioksiidi hulgaga. Samas võib maja püsida sada või enam aastat, mistõttu ühele aastale taandatuna on selle mõju kokkuvõttes palju väiksem ning kõigi uusehitiste energiasäästust tulenev väiksem CO2 emissioon tasub ära 15-20 aastaga. Siiski on kõige loodusõbralikumaks lahenduseks vana maja renoveerimine, sest uuringu järgi põhjustas see kõigest kaheksa tonni süsinikdioksiidi. Ka kulusid arvesse võttes osutus renoveerimine kõige praktilisemaks võimaluseks. Miks üldse taastada vana maja Vana ehitise ajalooline väärtus on selle vanas materjalis, mitte üksnes selle stiilis. Mida rohkem materjali eemaldatakse, seda rohkem kaotatakse ajaloolist väärtust. Uus võib olla vana nägu, kuid see ei saa olla vana; saja-aastase ehitusdetaili kättetoimetamisest on möödunud sada aastat
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina....................
kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine Moraalne vananemine Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel. Hoonete ehituslooline ülevaade Puitelamu ajalooline kujundamine Palkmaja - Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr - Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna - Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega. Puitelamu ajalooline kujundamine - Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
kahjustunud piirkonnaks. Välisvooder Välisvooder ● Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: ● Puidust välisvoodri eluiga on õige hoolduse puhul pikk kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. (aastakümneid). ● Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või ● 33%-l vaadeldud hoonetest värvikihi hinnang alla „rahuldava“. selle pinnal olev papp. ● Mida kauem on fassaad ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta ●
27 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Eestis algas suurpaneelelamute tootmine 1960. aastal. Esimese maja ehitus algas 1961. aastal. Kahel tehasel baseeruva Tallinna Majaehituskombinaadi võimsus oli 200000 m2 elamispinda aastas. Ligikaudu sama, mis kogu Eestis 1991-2000. Eestis ehitatud vanemate paneelelamute konstruktsioon koosneb betoonist põik- ja keskmisest pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelagedest. Peamiselt 5, 9 ja 16 korruselisi Välisseinte paksus oli 230, 250, 280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50, 60mm; soojustus 110 või 125mm (mineraalvill või fibroliit plaat või fenoplast plaat või vahtpolü vahtpolüstü stüreen plaat); sisemine kandev r/b plaat sõltus hoone kõrgusest 75,80,125,130mm.
Valiku tegemisel kahe süsteemi vahel tuleb siinjuures peale Lisaks päikesele, vihmale ja arhitektuurilise kujundamise ja keskkonda sobitamise võtta tuulele on viimasel ajal hoone arvesse lisaks rida muid asjaolusid, nagu: fassaadi kahjustusi hakanud lisama autoliiklus, mille happeline heitgaas tekitab · olemasoleva tarindi konstruktsioon ja erinevate fassaadi korrosiooni materjalide paigutus selles, · veeauru difundeerumist (imbumist) takistavate kihtide (aurutõkke) olemasolu, 13 · siseruumide valdav temperatuuri-niiskusereziim kütteperioodil,
Rakvere Gümnaasium Tim Leesnurm 11 B KUIDAS RESTAUREEERIDA VANA PUITAKENT Praktiline töö Juhendaja:Sirje Trahv ja Tom Leesnurm Rakvere 2016/2017 ÕA LÜHIÜLEVAADE Kool: Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Kuidas restaureerida vana puitakent Võtmasõnad: Vana akna restaureerimine, kittimine, klaasimine Refereering Aken on nii tavaline maja osa, et me ei suuda ettegi kujutada, kuidas võisid hooned välja näha ilma valgusavadeta või kuidas valguseta ruumides elati-oldi. Seni vanimad aknaklaasist jutustavad leiud on Pompeji väljakaevamistelt leitud valatud klaasitükid. Klaasidega aken ilmus majaseintesse keskajal. Kirikutel ja rikaste majadel oli aknaid nähtud ja imetletud juba mitusada aastat, kuid tavaliste majade jaoks olid need liiga kallid ja luksuslikud. Kulus veel paarsada aastat, enne kui klaasidega aken hakkas laialdasemalt levima
tänapäevas üsna põlu all olnud. Ometi leidub üha rohkem inimesi, kes mugava ja moodsa kõrval ka traditsioonidest rõõmu tunda tahavad. Talu-maakodusid, olgu need siis aastaringseks elamiseks või nädalalõppude puhkepaigaks, leiab väga harva ilma traditsioonilise pliidita. Eks need moodsad pliidid on küll head kiires argipäevases tormamises, kuid neile, kes elust (ja maitsvast söögist) mõnu tunnevad, on puupliit asendamatu. Vanas majas on vana pliit ka väga loomulik. Köök ilma pliidita tundub nagu auto ilma roolita. Pliidikehandeid leidub nii tellistest, krohvituna, ahjupottidest ja (Eestis küll väga harva) metallist. Nende korrastamisel kehtivad samad soovitused mis ahjude puhulgi. Pliidi metallosade roostekahjustusest saab vabaneda terasharja või toiduõliga niisutatud terasvillaga hõõrudes. 4
kahjustunud, tuleb põrandalauad üles võtta, alus korda teha ning siis otsustada, kas panna tagasi sama laud või asendada uuega. Teisalt tuleks visuaalselt hinnata laudade üldist seisukorda: milline on laudade kulumisaste, kui palju on purunenud või tugevalt vigastatud laudu, kas lauad on osaliselt või täielikult pehkinud või mitte. "Kui väljavahetatavate laudade hulk ületab 30-35%, tuleks siiski mõelda kogu põranda asendamisele uuega. Vastasel juhul läheb vana põranda renoveerimine mitu korda kallimaks kui uue ehitus. Parkettpõrandate puhul on põhimõte sarnane, lisaks tuleks eraldi uurida, kui palju on parketti juba varemalt lihvitud, sest liistparketi töötlemisala (puidukihi paksus punnini või sooneni) on 5-8 mm. Paljude lihvimiskordade puhul võib järelejäänud kiht olla edasiseks lihvimiseks liiga õhuke ning parkett tuleb välja vahetada. Enne viimistlust lihvi Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole
temperatuuri vahe suhet sisepinna temperatuuri ja välisõhu temperatuuri vahesse Majanduslik optimeerimine Eesmärk vähendada kasutuskulusid, korrashoiukulusid ja energiakulusid. Industriaalne ehitus (detailid tehases, montaaz ehitusplatsil: kiirem ja kvaliteetsem) Unifitseeritus (ühtne moodulsüsteem), tüpiseerimine, standardiseerimine. 15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid.
tuuletõkke vahel jt. Vaba külma välisõhuga kokkupuutuvad soojustused, nagu näiteks pööningu lagede soojustused koos tuuletõkkega jt. 2. Mittetuulutatavad ehl soojustusisolatsiooni liitsüsteemid: Õhekrohvi või pakskrohviga kaetud soojustusmaterjalid ehk tüüpiline soojusisolatsiooni liitsüsteem (SILS) Teras- või betoonsandwich paneelides kihtide vahel olev soojustus Palkmaja soojusisolatsioonisüsteem (puit+tihendused) 3. Muud soojustussüsteemid: Pinnases olev külmakerkeisolatsioon, pinnasega kokkupuutuv soojustussüsteem Läbiviikude soojustus- ja tuleisoleerimissüsteemid Poorbetoonplokkide kasutamisel saadav soojusisolatsioon Poorsete krohvidega saadav soojusisolatsioon 61 ...
Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon Kui saun paikneb elumajas, siis tuleb kõrval ruume niiskuse eest kaitsta. Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku
kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Lihttalade tüübid (ülalt alla): ühtlase ristlõikega, muutuva ristlõikega, muutuva ristlõikega kaldne, bumerangtala. Materjali kokkuhoiu tôttu kasutatakse suurte avade puhul ka muutuva ristlôikega talasid. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduvad transiidid ja pro
Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D).
Esimene asi, mida teha, et säästa elektrienergiat tuleb vaadata üle kodune majapidamine, ning kui maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas, siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas, annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt tunda, elektriradiaatorid, mis töötavad vahelduvvooluga, on suured energiatarbijad, eriti kui nendega kõetakse suuri ruume. Hoone kütmisele võib kuluda kuni kolmveerand hoone energiakasutusest
puhul ka vahekohtadesse on paigutatud suuremad maakivid. Arvata võib, et sellised aluskivid on talvel külmaga mõnevõrra kerkivad, kuid palkmaju sellised külmakerked ei kahjusta. Probleemiks on siin kohal väikeste kividega ääristatud põranda selv, kust tungib läbi külm ja niiskus, nii tuppa kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Peale selle on kultuurkiht majade ümber aastatega tõusnud mõnikümmend sentimeetrit, mille tõttu alumised palgid on tihti jäänud maapinnast allapoole ning mädanenud. Vanade hoonete remontimisel tuleb samaaegselt vundamentide ehitamisega ja alumiste seinapalkide vahetamisega ka hoonet tõstanii, et vundamendi pealispind jaaäks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist mrdil laotud lintvundament. Odavam oleks kivikbetoonist või betoonist valatud postvundament. Eelistada tuleks postvundamenti, mis vajab vähe materjali
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. Tuleb hinnata deformatsioone ja paigutusi, mis kahjustavad konstruktsiooni välimust või takistavad tema normaalset kasutamist (kaasa arvatud masinate ja seadmete töötamist), vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 4. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada?
Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
Korstna kõrgus katusel. Korsten peab katusest välja ulatuma 80 cm või olema ülevalpool mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 80 cm kõrgusel asuva punkti räästa püsttasandis katuse koha 80 cm kõrgusel asuva punkti. Joonis. Kui katus on süttivast materjalist, siis peab olema 1,20 ja korstnas peab olema sädeme püüdja sõel, mis on suurusega 1 cm Lamekatusel peab olema korstna kaugus äärest 1 m. Korsten ei tohi olla kandev konstruktsioon. Korstna külge ei tohi midagi kinnitada. Ainult piksevarrast. Korstent ei tohi katta põleva materjaliga tapeet või puit. Korstnal peab olema tähistus vastavalt standardile. P.1.2 Ahju soojasalvestust mõjutavad tegurid. Ahju võime salvestada kütmise ajal endasse teatud hulk soojust ja see anda mingi aja jooksul hoonesse tagasi. Mida pikema aja jooksul see toimub seda parem on ahju soojasalvestus. Mis mõjutab seda? 1.Ahju õige konstruktsioon. See on kõige olulisem. 2.Ahju mass
• konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja
Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad. Eespool mainitud peterburilaste duo järgmiseks meistriteoseks Tallinnas on Pärnu mnt. 67 asuv Lutheri villa, mis valmis aastal 1910. Selles villas on juugend oma põhjamaises tõlgenduses leidnud mitmeid väljendusviise: majal on asümmeetriline üldplaan, keskne hall, ruumide avardumine terassidele ja otseloomulikult loodusliku materjali kasutamine. Ehitise asukoht võimaldas hoone niimoodi planeerida, et see sulandub otsekui loodusesse. Villa on valmistatud erinevatest materjalidest ning aknaid ümbritsevad raamistused. Arhitekt pole kartnud mängida erinevate vormide ning kujunditega, mis üheskoos moodustavad nauditava terviku. Tänasel päeval kutsutakse hoonet Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris.
k iseloomule ja paiknemisele liigitatakse hooned silikaatbetoon, keramilise telliseid ja pinnasebetooni) Puitseinad võivad olla palk- ja sõrestikseinad. Sõltuvalt -mis on ehitusluba ja järgmiselt: Mõju v-dile: palkide asetuselt jagunevad palkseinad : püsti- ja rõhtpalksinad -ehitise omaniku kohustused ja õigused. 1-kandvad pikiseinad(tellis-ja plokkhooned) -vertikaalne koormus Seinte ehitamiseks kasutatakse: kooritud tahutud või tahumata 2-kandvad põikseinad(paneel-, plokk- ja tellishooned
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
klooster tegelikult ühtki tütarkloostrit ei asutanud. Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418. a ürikus räägitakse Kolga isandatest ja vaimulikkudest vendadest. /lk 41-42/ Ametlikult oli keelatud ilmikmunki vendadeks (frater) kutsuda, kuid seda reeglit rikuti järjekindlalt. /Markus, 2009/ Foogt oli aga keskajal piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik või ka keskaegne kirikut või kloostrit kohtus esindav ja selle vara valitsev ametnik.
geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral. Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale, kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil mõista protsesse, mis on seotud üleujutustega ja määrata alad, kuhu ei tohiks elama asuda vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga. 13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile? 12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat ristvõlvi, mis võimaldas võlvlae raskuse ning külgsurve koondada teatud tugipunktidesse; viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
