6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi? Kui elektron siirdub ( langeb) kõrgemalt (s.t suurema peakvantarvuga) orbiidilt madalamale, siis kiirgub 9. Millal aatom neelab kvandi? Üleminekul madalamalt kõrgemale, siis neelatakse kvant. 10.Kui suur on kiiratava (neelatava) kvandi suurus? Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel 8aatomi energiale vahega vastavates olekutes)
Näiteks on võimalik sellisel meetodil kuumutada vett 285 kraadini Celsiuse järgi. Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist. 2) Keha temperatuuri tõustes nihkub kiiratav sagedusvahemik kõrgemate sageduste poole. 3) Kiirgustugevus kasvab temperatuuri tõustes järsult. 4) Keha poolt eraldatav soojuskiirguse hulk on võrdeline sama keha poolt neelatava kiirguse hulgaga. Soojuskiirguse mõju inimestele Meie meeleorganid informeerivad meid akustilise, optilise ja pikalainelise soojuskiirguse mõju all viibimisest. Reaalsetes tingimustes kaotab toasoojas inimene märgatava osa energiast soojuskiirguse tõttu. Samas, võidab keha osa kiiratud energiat tagasi, neelates soojust konduktsiooni (soojusjuhtivuse) kaudu ümbritsevatelt objektidelt ja metabolismi (ehk ainevahetuse) käigus eralduvast soojusest. Inimnaha
jaotunud. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Nagu teised gaasiplaneedid, Uraanil on pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Aga pilved on äärmiselt ähmased, nähtavad ainult kujutiste täieliku suurendamisega Voyager 2 piltidelt (hilisemad vaatlused HST-ga näitavad suuremat ja palju selgemaid jutte). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid
Absoluutselt must keha on keha, millele langev energia neeldub täielikult. Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
erineva energiaga (st lainepikkusega) footoneid. Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). Sama efekti võib täheldada ka valguse neeldumist uurides. Täielikult neelduvad ainult need footonid, mille energia (lainepikkus) vastab täpselt aatomi põhioleku ja mõne ergastatud oleku energiatasemete vahele. Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 24. Millal aatom neelab kvandi ? Kui suur on neelatava/kiiratava kvandi energia ? 25. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? (kiirgused) Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. 26. Mis on alfaosake ? Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad
69 m/s² 0.886 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 17h 8min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -220 ºC Atmosfäär: Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Magnetväli: Uraani magnetväli ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Pind: Gaasiline planeet, mis muutub sügavamale minnes tihedamaks. Suured pilekogud koosnevad peamiselt metallilisest vesinikust ja heeliumist, samuti metaanist ja ammoniaagist. Kaaslased: 27 Vesi: Pilvekogude alumistes kihtides leidub veekristalle Neptuun
Fifth level Pildid Saturnist URAAN Suuruselt kolmas planeet Päikesesüsteemis Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist Nagu teistel gaasiplaneetidel, on Uraanil pilvedevöönd, mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Nagu teistel gaasilistel planeetidel, on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on rõngad väga tumedad, aga koosnevad nagu ka Saturnil üsna suurtest osakestest Uraanil teatakse 21 kuud, neid võib veel juurde avastada Pilte Uraanist NEPTUUN Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised
energiatega olekutes. 2)lubatud orbiitide postulaat – lektronid võivad aatomis asetseda ainult kindlatel orbiitidel. 3)kiirguse postulaat – üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab valgust kindlate kvantide kaupa. Aatom kiirgab kvandi, kui elektron siirdub kõrgemalt madalamale orbiidile. Aatom neelab kvandi, kui elektron siirdub madalamalt kõrgemale orbiidile. Kiiratava (neelatava) kvandi energia suurus: Kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavalt orbiitidel. Aatomi ehitus: aatomi keskel on tuum, milles sisalduvad nukleonid – prootonid ja neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mille elektronkihtides on elektronid. Järjekorra nr näitab prootonite arvu ja elektronide arvu. Massiarv näitab nukleonide arvu (prootoneid+neutroneid). Perioodi nr näitab elektronkihtide arvu.
1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on E n ja E k , siis kiiratava või neelatava valguskvandi energia avaldub hf = E k E n . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Joonisel on toodud vesiniku aatomi esimesed orbiidid ja valguse kiirgumine ja neeldumine vesiniku aatomis. Bohri teooria seletas hästi küll vesiniku kiirgusspektrit, aga mitte teiste elementide omi. Hilisemad täpsemad aatomimudelid, mis kasutavad rohkem kvantarve ja teisi mõisteid kui Bohr kinnitavad, et Bohri poolt arvutatud elektronide orbiitide raadiused
Uraani mass on 8.6832×1025 kg, tihedus 1.318 g/cm3. Atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Kaugus Päikesest on 2,870,990,000 km. Kaaslasi on 17, neist 5 suurt. Pind koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, leidub ka vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Keskmine temperatuur on 68 K. Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Rõngad on tumedad, aga koosnevad nagu Saturnil üsna suurtest osakestest ja peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. Kaks korda Uraani aastas (kevadel ja sügisel) vahelduvad teatud ajavahemiku jooksul öö ja päev nii-öelda normaalselt (mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi). Neptuuni mass on 1.0243×1026 kg, tihedus 1.638 g/cm3
küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem. Kui teatud lainepikkusel neelavad mitu ühendit, siis summaarne valguse neeldumine võrdub iga aine poolt neelatava valguse summaga. Absorptsioon: Füüsikas neeldumine. Keemias gaasi, gaasisegu- või lahuseosise neeldumine vedelikus või tahkes aines – absorbendis. Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa – kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused Absorbeeritava Absorbeeritav värvus Täiend- ehk valguse piirkonnad,
küvetihoidjas õigesti. Lahuse kontsentratsiooni on võimalik leida kaliibrimiskõvera abil. Kaliibrimiskõveraks nim graafikut, mis esitab optilise tiheduse väärtusi aine erinevatel kontsentratsioonidel. Kui on tegemist kattuvaid neeldumisspektreid omavte einete seguga, siis on ühe konkreetse aine konstsentratsiooni leidmiseks kasutatav valem keerulisem. Kui teatud lainepikkusel neelavad mitu ühendit, siis summaarne valguse neeldumine võrdub iga aine poolt neelatava valguse summaga. Absorptsioon: Füüsikas neeldumine. Keemias gaasi, gaasisegu- või lahuseosise neeldumine vedelikus või tahkes aines absorbendis. Emissioon, füüsikas osakeste siirdumine tahkisest või vedelikust gaasilisse keskkonda või vaakumisse (nt elektroniemissioon). 3 2 I osa kvalitatiivne analüüs 2.1 Töö käik ja tulemused Absorbeeritava Absorbeeritav värvus Täiend- ehk valguse piirkonnad,
sellega peaaegu risti. See pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager, mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt. Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kokku on Uraanil 15 kuud: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. · NEPTUUN
heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud.Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast
on sellega peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt." "Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees." Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania. NEPTUUN
peaaegu risti. Kui täpselt öelda, siis pöörleb planeet isegi tiirlemissuunale vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager ", mis käis Uraanil 24, jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. "Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt." "Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees." Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel ja Titania.
muudetakse etteantud programmi - temperatuuriprogrammi järgi. UV-VIS SPEKTROSKOOPIA 142.1 Molekulide ergastumine (UV ja nähtava kiirguse mõjul) ning relaksatsioon. Selgitused energianivoode abil. UV-Vis spektrite teke. Miks on molekulide spektrijooned laiad, aatomite omad aga kitsad? UV-Vis on peamiselt kvantitatiivne meetod. Põhiomadused: laineala UV(190-400 nm) ja Vis(400-800 nm). Analüüdiks on molekulid, aga ka ioonid, metallikompleksid jne. Molekul ergastub neelatava kiirguse mõjul, relaktsioon tähendab seda, et osake läheb tagasi madalamale energiatasemele ja seejuures kiirgub energia. Mõõdetakse aine poolt neelatud kiirguse intensiivsust. Erinevad ained neelavad erinevatel lainepikkustel erineval määral. Saadav info: Neeldumise intensiivsuse järgi saab määrata aine hulka. Maksimumi kuju järgi (põhimõtteliselt) identifitseerida. Tehniline teostus: Kiirgusallikad: Volfram-hõõglamp nähtav spektriala (320 2500 nm); Deuteeriumlamp
Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas- fagotsüüt sopistab oma rakumembraani neelatava objekti ümber 4. Lüsosoomi liitumine fagosoomiga 5. Bakteri hävitamine- lüütilised ensüümid: lüsosüüm, proteaasid, NADPH oksüdaasid, mille toimel tekivad reaktiivsed hapnikuosakesed (ROS). Bakterit aitab veel hävitada ka madal pH.
vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihide poolt. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast
IR spektrialas 4000...400 cm-1 4.3 Aatomspektroskoopia Metallide määramiseks Aatomspektroskoopia: · Annab informatsiooni aatomite iseloomust ja kontsentratsioonist · Kõik järgnevad aatomspektroskoopia meetodid on elementide määramise meetodid! Ühendeid saab määrata vaid neis sisalduvate elementide kaudu Aatomabsorptsioonspektroskoopia AAS elemendi aatomeid määratakse analüüsides nende poolt neelatava kiirguse intensiivsust. Aatomemissioonspektroskoopia AES elemendi aatomeid määratakse analüüsides nende poolt kiiratava kiirguse intensiivsust. Röntgenfluorestsent-spektromeetria XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides nende poolt neelatav ristsuunalise fluorestsentkiirguse intensiivsust. Aatom-mass-spektromeetria ICP-MS elemendi aatomeid määratakse mass-spektromeetriliselt. 4.4 Aatomabsorptsioonspektroskoopia (AAS)
vastassuunas nagu Veenus. Uraani pöörlemisperiood on praegustel andmetel 17, 2 tundi. Pilvemass pöörleb kiiremini, 14- 16 tundi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Uraani on külastanud vaid üks kosmoselaev Voyager , mis käis Uraanil 24. jaanuaril 1986. Pärast seda "väljasõitu" saadi aimu Uraani pilvevööst, mis oli piltidel siiski üsna ähmane. Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Seal võib olla värvilisi vööte nagu Jupiteril, aga nad on vaatlemise eest peidetud pealasuvate metaanikihtide poolt. (Allikad 4, 5, 8, 10) Voyager 2 avastas 10 väikest kuud lisaks juba teatud 5 suurele. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kokku on Uraanil 15 kuud - Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia,
kohta. Keha, mille temperatuur on hõõgniidiga võrdne umbes 3000 K, ehk 10 korda rohkem, kui toatemperatuur, kiirgab 10 000 korda rohkem energiat ühikulise pindala kohta. Musta keha kiirgusintensiivsus on võrdeline temperatuuri neljanda astmega, kus T on antud Kelvini skaalas. Seda iseloomustab Stefan-Boltzmanni seadus. · Keha poolt eraldatav soojuskiirguse hulk on võrdeline sama keha poolt neelatava kiirguse hulgaga. Seega keha, mis neelab rohkem punast valgust ka kiirgab enim punast valgust. See printsiip kehtib kõigile lainete omadustele, kaasa arvatud lainepikkus (värv), suund, polarisatsioon ja isegi koherentsus. Seega on võimalik, et kehast eraldub suunatud koherentne polariseeritud soojuskiirgus, kuigi polariseeritud ja koherentne kiirgus on looduses väga haruldane. 8. Päikese kiirgusspekter. Solaarkonstant. 4.2. Päikese spekter
pöörlemisega ühesuguse nurkkiirusega (ülekanne 1:1), kuid 28.Kiiruskarakteristikud kui diiselmootori tööreziimide vastassuunas pöörlevat hammasratast , milledele on kinnitatud kaks iseloomustajad. Sõukruvi takistusmomendi ja "neelatava " võimsuse arvutustes võrdset massi (mvk1=mvk2) ehk nn. dünaamilist vastukaalu. Mootori tööreziimi all mõistetakse tööprotsessi kulgemise tingimusi, võetakse esimene ruut- ja teine mootori pöörete kuubis korda . Üles-alla liikuvate teise järgu inertsjõudude tasakaalustamiseks, mida iseloomustab tööprotsessi põhinäitajate kogum : Msk = C1n2 ja Ne sk = C2n 3 , kus C1 ja C2 on tegurid , mis on
1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on En ja Ek, siis kiiratava või neelatava valguskvandi energia avaldub hf = Ek En . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. 3) Statsionaarsed on orbiidid, millel liikudes elektroni impulsimoment on Plancki taandatud konstandi täisarvkordne: mvr = n, kus r on orbiidi raadius, = h/2 ja n = 1,2,3,... Joonisel on toodud vesiniku aatomi esimesed orbiidid ja valguse kiirgumine ja neeldumine vesiniku aatomis.
annaabi.ee 
