Mehaanika, liikumine, kinemaatika (1)

MEHAANIKA – füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist.
MEHAANILINE LIIKUMINE – keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul.
MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE – määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel
STAATIKA – füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad.
KULGLIIKUMINE – selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged)
PUNKTMASS – keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde.
TRAJEKTOOR – kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring)
NIHE – suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga.
Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus
Tähis: s
Arvväärtus ehk moodul : s= ... m
TAUSTKEHA – keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav.
TAUSTSÜSTEEM – taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks.
LIIKUMISE SUHTELISUS – keha paigalseis ja liikumise trajektoori kuju sõltub taustkeha valikust.
VASTASTIKMÕJU – nähtus, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul.
Omadused: kiiruse muutumine
kuju muutumine
liikumise suuna muutumine
vastasmõjus osaleb vähemalt 2 erinevat keha
VASTASTIKMÕJU LIIGID LOODUSES:
GRAVITATSIOON – ülemaailmne kehade vastastikmõju, mis avaldub kehade tõmbumises.
VABALANGEMINE – kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub.
ELEKTROMAGNETILINE – hõõrdejõud, elastsusjõud.
TUGEV VASTASMÕJU – hoiab koos aatomi tuuma
NÕRK VASTASMÕJU – elementaarosakesed muunduvad uuteks osakesteks.
KINEMAATIKA – mehaanika osa, mis kirjeldab kehade liikumise omadusi.
MEHAANILINE LIIKUMINE JAGUNEB: 1)ühtlane sirgjooneline liikumine 2) mitteühtlane sirgjooneline liikumine.
ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE – keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked .
KIIRUS – füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus sooritatud nihke suurust.
Kiirus on vektorsuurus(kiirusel on olemaso ma suund)
Tähis: v
LIIKUMISVÕRRANDID – saame määrata keha lõppasukoha koordinaadid.
LIIKUMISGRAAFIK – näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast.
KESKMINE KIIRUS – näitab, millise teepikkuse keha sooritab keskmiselt ühes ajaühikus.
HETKKIIRUS – näitab keha kiirust antud hetkel. (spidomeeter, tahhomeeter)
ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra
KIIRENDUS – kiiruse muutus ühes ajaühikus
Tähis: a
KIIRENDUSE SUUNAD -

kiireneval liikumisel: a>0 (positiivne)

aeglustuval liikumisel: a