november 2009 Lugupeetud direktor Mina, Jana Kask, III kursuse müüja eriala õpilane, olen tihti puudunud koolist seoses transpordi ebakorrapärase liikluse ning koduste põhjustega. Vahemikus 12. - 21. november puudusin koolist, sest olin haigestunud grippi ja kooli tulles unustasin arsti tõendi koju, õppematerjalide vahele, mille ainetunde 22. novembril ei toimunud, see ajendas klassijuhatajat pöörduma direktori poole. Minu puudumised on pahandanud klassijuhatajat eelnevaltki kuna pole ette teatanud, sest meie pere majanduslik seis on raske ning telefoni ja muudki arved on maksmata ning minul pole olnud julgust varasemalt klassijuhatajaga sellest rääkida. Mina, Jana Kask, püüan ennast parandada, rääkida rohkem oma probleemidest klassijuhatajaga ning tuua tõend homseks 23. novembriks klassijuhataja kätte Jana Kask (allkiri)
Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmastuseks leidsid õpilase mõõtmised korduvalt kinnitust. Leninumaid materjalid ülijuhtivuse saamiseks on NbTi (nioobium-titaan) ja NbSn3 (nioobium-tina) sulamid. Tänapäeval rakendatakse ülijuhtivust laialdaselt tuumamagnetresonantsspektromeetrites, tomograafides, jt., seadmetes.
Näiteks lk 92, kus isegi otsustades minna surma, mõtleb ta teiste vaeste inimeste peale ja laseb neile raha välja jagada. Melanhoolne- näiteks tabasid teda tihti, kui asjad ei läinud nii nagu tema tahtis, enesetapu mõtted. Näiteks lk. 48 kus ta halab oma armastuse pärast Lotte vastu ja ei näe sellel muud väljapääsu kui ainult haud. 5. Werther oli vastuolus 6. Charlotte oli leebe- ta armastas väga oma õdesid ja vendasid ja ei pahandanud kunagi nende peale. Samuti ei pahandanud ta kunagi Wertheri peale kuigi too käitus aegajalt meeletult. Näiteks lk 75 , kui Lotte saab teada , et Werther jõi liiga palju alkoholi, sellegi poolest ei korralda ta skandaali, vaid teeb leebelt mõned etteheited. Halastaja(osavõtlik)- ta aitab ja põetab haigeid. Näiteks lk. 30 kust võib välja lugeda et ta viibib pidevalt oma väga haige sõbranna juures ja ja on muutumatult lahke ja sõbralik.
Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning läbirääkimisi ega mingit erilist muutust ei toimunud. Praegu õnneks siiski üritatakse läbirääkimisi pidada ning ainult aeg näitab, kas see üritus suutis midagi muuta või oli tulutu ning maksis lihtsalt kolmele töötajale nende töö. Alkoholi aktsiisi tõus on pahandanud paljusi eestlasi ja tekitanud pahameelt riigi ning valitsuse suhtes. Maksude tõusu eesmärgi idee on küll õilas, kuid ei aita kaasa alkoholismi vähendamisele. Kui joodikul oleks mõned aastad tagasi olnud raha nii alkoholi kui ka toidu jaoks, siis nüüd saab selle sama raha eest ainult alkoholi, sest kui joodik tahab juua, siis ta joob. Nagu öeldakse, õlu on vedel leib. Sama moodi, kui tavalised inimesed tahavad juua, siis
lisaks ka Suitsu, Ridala ja Aaviku loomingut. Siuru oli oma hiilgeajal eesti kirjanduses olulisem kui proosa. Siuru väärtus... Armastusluule viimine uuele tasemele Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutes selle populaarseks. Tänu kirjastuse loomisele sai välja anda seni avaldamata jäänud teoseid. Aitas oma estetismiga edendada raamatukunsti. Suhtumine Siurusse läbi aegade... Siuru on kas rõõmustanud või pahandanud, aga külmaks ei jätnud ta kedagi. Vanameelsetele kriitikutele ei meeldinud Siuru, kuna leiti, et liiga palju räägitakse suguelust. Tänapäeval ei sokeeri sellised luuletused enam kedagi, olgugi et 1920ndatel süüdistati Siurut pornograafias. TÄNAN KUULAMAST
kaasreisijatele. Talvisel ajal on loomulikult soovitav enne autosse sisenemist puhastada ka jalanõud liigsest lumest. Järjekordset sõitu alustades tõmbaski sõbranna X autoukse kinni minu arvates liiga kõvasti ja suure mürtsuga. Tavapärase näägutamise asemel ütlesin: ,,Sa tõmbasid autoukse liiga kõvasti kinni!" Kokkuvõtliku soovina lisasin: ,,Tõmba palun ust vaiksemalt!" Jäin oma sõnumit edastades rahulikuks, neutraalseks ja asjalikuks. Sõbranna ei pahandanud ega solvunud. Ta konstateeris fakti, et juba isa tema lapsepõlves ja abikaasa on juhtinud tähelepanu sellele, et autouksed ei vaja tugevat tõmmet ega inertsi selleks, et sulguda. Meenutasime ühiselt stseeni telesaatest ,,Igihaljas vaatemäng", kus taksojuhiks kehastunud Ita Ever oli samuti hädas reisijaga, kes taksoukse suure pauguga kinni tõmbas. Taksojuht Ever ütles reisijale: ,,Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!"
Tal olid head muusikaõpetajad, kes suunasid andeka nooruki just õigetele radadele. Pine oli kõigest 22, kui 1987. aastal ilmus tema debüütalbum Journey To The Urge Within, mis äratas kohe tähelepanu . Järgnesid Destiny' s Song ja The Vision Tale ning üheksakümnendate aastate esimesel poolel Closer To Home, Within The Realms of Our Dreams, The Eyes of Creation. 1995. aastal sidus Courtney Pine ennast plaadifirmaga Talkin' Loud, ilmutas albumi Modern Day Jazz Stories ning ei pahandanud, kui tema muusika kohta kasutati väljendit acid jazz. Just siis algas tema koostöö DJ-de Pogo ja Sparkiga. Plaat sai hulga kriitikat ning Briti mainekamad drum'n'bass-artistid 4 Hero ja Roni Size asusid Courtney Pine'i muusikat remiksima. 1996. aastal omistati plaadile mainekamaid inglise muusikaauhindu Mercury Prize. 1997. aasta sügisel ilmunud Underground tõstis Courtney Pine'i nime moodsa jazzmuusika eliidi seas veelgi rohkem esile. Just selle laine muusikat esitas ta 1998
positiivne ning professionaalne. Õnneks olen alati rõõmsameelne ning naeratav, mistõttu pole ka tööl olles raske klientidele naeratada ning igas olukorras positiivseks jääda. Kuna klientuur on nii kirev, siis ikka tuleb olukordi, ette kus ei ole kerge hakkama saada, sellisel juhul palun kolleegilt abi. Kliendid on üldjuhul minu teenindusoskuste- ning keelega rahul olnud, kui on tekkinud ka probleeme, kuna ma ei valda kõiki keeli ning nii mõnigi kunde on selle peale pahandanud. Seda viga üritan parandada keeleõpingute abil ning loodan, et tulevikus selliseid probleeme ei teki. Ettepanekud oma organisatsiooni teeninduskeele parandamiseks 1) Kindlasti peaksid kõik teenindajad ütlema klientidele esimesena tere ning seda öeldes ka naeratama. 2) Väga oluline on jätta oma probleemid koju, nii mõnelgi töötajal on kohe näost näha, kui tal on probleem, kuid see pole kliendi mure.
piiskop andestab talle. Saab vabriku omanikuks ja linnapeaks. Üritab aidata vaest ja õnnetut Fantine´i, kes ohverdab oma välimuse ja au tütre nimel. Last koheldakse halvasti hooldajate poolt. Kasvatab lapse ise üles. Päästab ka politseiniku elu, kes teda jälitas ja keda revolutsioonid kavatsesid hukata. Sõnum: moraaliseaduste järgimine aitab hävitada kurja. Ürita mõista, enne kui hukka mõistad. ,,Mees, kes naerab" 17. saj. Inglismaa. Peategelane Gwynplaine, kelle isa on pahandanud kuningat ja orvuks jäetud Gwynplaine on müüdud laste sandistajatele, kes on tema näo lõiganud naervaks maskiks. Peategelane on hea inimene, võitleb õigluse eest, ent moonutatud välimuse tõttu kujuneb ta saatus traagiliseks. Päästab imiku, kes hakkab surnuks külmuma. Imik on pime tüdruk. Mõlemad lapsed võtab enda juurde Ursus ja nad elatavad ennast akrobaatidena. Hiljem selgub peategelase kõrge päritolu ja ta saab inglise parlamenti. Tema näo pärast ei võeta teda
Ootamatult ilmus ukse taha Papa, kes tõi tagasi kutsika. Ema lubas koera üheks õhtuks jätta, kuid mitte kauemaks. Uus omanik pidi leitud saama ajalehe vahendusel. Järgmisel päeval ehitasid lapsed kastist päris mereröövli laeva- lisati lipp ja isegi mereloom koer oli olemas. Nad otsustasid paati katsetama minna jõe peale, kuid pööningult seda alla toimetades, lõhkus paat Maria toa akna. Tüdruk jooksis nuttes ära, poiss kartis nii Papa kui vanemate reaktsiooni. Kuid keegi ei pahandanud, veel hullem- Papa teatas, et nad kolivad Mariaga ära. Mariaga ära leppimiseks kinkis poiss talle enda isikliku mereröövliraamatu. Tüdruk võttis kingituse vastu ja lebas voodis edasi. Tüdruk oli haigeks jäänud- aken ei hoidnud sooja. Sten- Erik tõi Mariale Kertu võlupannkooke, et ta ruttu terveks saaks. Ja näe imet! Järgmine päev olid mõlemad valmis asuma laeva katsetama. Nad viisid kasti veele ning ronisid koos koeraga sisse. Vool vedas nad kaasa, kaldast kaugele.
24. (205) Andres tahab saunatadiga raakida, juuris Jussi puu valja, Madis kakleb naisega sest too raakis liiga palju, mari synnitas poja, 25. (211) lastega oli koik hasti, ainult indrek pillis, jalle oli palju tood vaja teha sest karjad suurenesid,pearu ja andres voistlesid kortsis rahaga aga andres kavaldas pearu yle 26. (223) jalle raske tootegemine, alustati ehitusega, lapsed vahetavad omavahel saepuru ja leiba aga poisid vastu ei anna, mari sai teada ja ei pahandanud, aega oli vahe ja osade toodega hakkama ei saadud, andrese probleemiks on kivid ja kraavid 27. (236) mari synnitas jalle poja, loomad surid jarjest, andres valmistas varrudeks palju olut, lastele ei meeldinud tapetud loomade kehaosad, koster jai ka rahule puhadega, pearu kiskles seekord ratsepaga ja lubas uue otsida, kais aind paljalt ringi ja sai nypeldada, koster solvus 28. (254) Kassiaru Jaska lapsed surid ja vaid yks jai ellu, naine
meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud. Poisid tegid laastudest igasuguseid ehitis, millest tüdrukud küll päris hästi aru ei saanud, kuid põnev oli läbi aia vaadata ikka, kuidas poisid Tügi-Vene sõda mängisid. XVIII Maril ja Andresel sündis jälle poeg Ants. XXVIII Lapsed hakkasid surema. LK 250 Ei jõutud haigusele reageeridagi kui juba olid kaks last surnud. Peeti matused, kui aga
Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalatesse tekitas kristlaste vastu umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. 1. Mis põhjustas kristlaste tagakiusamist rahva ja võimude poolt? ...................................... ..........
matemaatika, koorilaul jne.. Pidevalt antakse ajalehes informatsiooni uute koolide ehitamisest ja avamisest, kritiseeritakse koolmeistrite ettevalmistust ja viletsaid töö- ning palgatingimusi, manitsetakse lapsevanemaid lapsi kooli saatma. Jannseni loomupärane huumorimeel on pannud teda kirjutama tähtsate ja õpetlike asjade kõrval mõnelgi puhul ka pensikutest ning sentsatsioonilistest juhtumitest. Eriti on teda pahandanud igasugused maatargad ja nõiad, kelle mõju rahva hulgas ta püüdis vähendada ning nende valelikkust, ahnust ja rumalust paljastada. Vastukaaluks kahjulikule posimisele avaldab ajaleht arsti ja loomaarsti nõuandeid. Palju energiat on Jannsen kulutanud karskuspropagandaks. Kõrtsmike ja joodikute selga sajab pidevat pilkerahet. Üpris sageli tuuakse ära hoiatavaid sõnumeid selle kohta, kuidas viin on inimesi majanduslikult laostanud, kuritegudele kihutanud ja vangitorni viinud.
surma, konteiner ei pannud seda tähele. Kapten oli hindu. Lipuriigiks oli Panama, neid see ei huvitanud. Sel juhul võimalik kaptenil pöörduda kodakondsusriigi poole. India välisministeerium ei teinud midagi. India oleks pidanud esitama diplomaatilise noodi ja paluma tuua menetlus Indiasse üle. Taiwanil on umbes 60 riigiga faktilised suhted aga nad ei ole tunnustanud Taiwanit de jure. Diplomaatilise noodi saatmine tähendab de jure tunnustamine oleks pahandanud Mandri-Hiinat. Avamere vabadused ART 87 ja järgnevad ise konventsioonist lugeda sh jälitamisõigus (ART 111) Laevad saavad avamerd kasutada, kuid tegemist pole absoluutse vabadusega vaid suhtelise vabadusega. Teatud erandid kus võib laeva teise riigi lipu all sõitvat laeva kontrollida nt piraatlus. Piraatlus peab olema tegu aktiga väljaspool mingi riigi territoriaalmerd (kui sees siis kriminaal kuritegu). Tegu peab olema isikliku kasu saamise eesmärgil toime pandud
vahel ning oli üsna kriitilises seisus. Ta karjus: “Pärt, Pärt aita mind...”. Lõpuks Pärt tuligi ja aitas ta sealt välja. Märkamatult olid nad jõudnud kuskile katuse alla ning hoolimata märjast ning külmast vajusid nad sügavasse unne. Hommikul ärgates nägid nad täiest ebareaalset vaatepilti. Ühte lühikest meest õues askeldamas. See oli Hall – Hallid ilmuvad kui inimesed neid pahandanud on - räägivad muinasjutud. Pärt otsustas uurida miks Hallid end näitasid. Karina avastas, et tema must kott on öö jooksul kadunud. Ta ei tea kas kaotas selle öösel põgenedes või on Pärt selle ära võtnud. Pärt tahab minna tuldud teed pidi tagasi, et kott leida kuid avastab aida nurga tagant hoopis surnu. Kuna kummalgi pole mobiiltelefoni, et politseid kutsuda otsustavad nad majast abi küsida. Elumaja ust aga ei tule keegi avama, kuigi nad kuulevad seest häälitsust
Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalaisse tekitas kristlaste vastu vaid umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Ristiusu levik
Nad olid tuletegijad!Nad oli jumalad! Hall Kobras jäi teisele indiaanlasele võlgu ja pidi võlakatteks ära andma Kiche.Kiche pandi paati ja hakkati minema sõitma.Valgekihv ei tahtnud oma emast ilma jääda ning hüppas vette ja hakkas paadile järgi ujuma.Hall Kobras hüppas samuti paati ja hakkas Valgekihvale järgi sõudma.Ta haaras kutsikalt turjast kinni ning peksis teda.Hundikutsikas polnud iial nii suurt valu tundnud.Ta sai aru, et ta oli jumalat pahandanud ning oli selle üle õnnetu.Õhtul , kui Hall Kobras lõkke ääres istus, roomas Valgekihv ta jalge ette.Hall Kobras ulatas jällegi talle väikse lihatüki.Vahepeal ta isegi kaitses teda teiste koerte eest, kui need tahtsid talt liha ära võtta.Hallilt Kopralt saadud üks lihatükk oli kutsikale palju väärtuslikum, kui naiste käest saadud kakskümmend lihatükki. Salaja muutus indiaanlaste juures elamine talle kalliks, kuigi ta oli kurb oma ema kaotuse üle
tervise- või töökaitseametnik ja kontrollida näiteks, kas suitsetamiskohtade ventilatsioon ikka töötab.Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra, et suitsu tehakse õues, või üldse keelduda suitsetajaid tööle võtmast. Majandusliku mõtlemisega firma-juhid eelistavad mittesuitsetajaid, sest poole sigaretipaki äratõmbamiseks kulub terve tund tööpäevast. (Narusk, 26.05.2002) Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et
ka , et kauem on seal püsinud saledamad ja väledamad, kes on nagu ,,hipodroomi"
hobused, Irma oli aga just vastupidist ning lisaks tema välimusele oli tal ka Lonni sõnutsi
värske maatüdruku lõhn küljes, mida mehed pidid hästi otsima. Lonni soovitas Irmal
igaks juhuks oma toa uks Rudolfi juures öösel tugevalt kinni siduda ja kui abi vaja akna
pealt karjuda, või koguni alla hüpata. Viimast Irma ei teinud, kui ukse ta kinni sidus küll,
hiljem sai Rudolf sellest ka teada, kui ei pahandanud. Lonni jahus muudkui oma
lokkidest, et need olla mehe ilu sümboliks ja et tema kunagisel peigmehel- Ruudil olid
lokid. Vahepeal oli Lonni jõudnud arusaamale, et Irma Vainu on
Juttude raakimise ja moistatuste moistatamisega p66rasid inimesed hamara- maailma kaalukeele enda kasuks ning kahandasid hirmude koormat. Ikka Dli koigel mate ja eesmark, et homne oleks Farem tanasest. Kularahvaskuulas meeleldi lambakarjusejutte kaugetestmaadestja AIVARJURGENSON sa1aparastest1innadest,kuid need olid a1atiuued 100d,nende vagi ei saa- nud olla suur ning seeparastkó1basid nad vaid mee1elahutuseks.Karjust seeei pahandanud, tema jutustas, mida teadis. Tema jaoks ei olnud suve ja ta1vevahe1dumisel sel1isttahtsust nagu ki.ilarahva1e - ta e1assuvesja talves korraga, need olid koos i.ihes igavikulises ja karjusele kaega- katsutavas hetkepi1dis. Enamgi vee1- ka kóik kunagi nahtud kevaded ja suved, kóik aastad, mi1lesseta oma ja1aja1gioli jatnud - i.ikski neist ei olnud lahkunud olematusse, vaid pi.isis kestva1t ta pihkudes. Minevik ei vajunud pimedusse ja nii ei saanud pimeduses 011aka tu1evik - karjuse
Kivid ladunud Vanapagan kõik põlle sisse. Lõpe kõrtsi juurde jõudes läinud mehikesel põllepaelad katki. Kivid langenud kolinal põllest maha. Vanapagan vihastanud, ei hakanud enam kiva koguma, läinud oma teed. Lõpe kõrtsi ligidale sündinud aga Vanapagana kividest suur mägi. Virtsu sild jäänud sedaviisi ehitamata. Pärnu on sest saadik ilma kivideta, sest Vanapagan need kõik sealt ära viis. Vanapaganal olnud Muhus tihti tegemist. Väin Virtsu ja Kuivaste vahel pahandanud teda. Ei muud kui võtnud nõuks Virtsust Muhumaale silda ehitada, et hõlpsamini suurelt maalt Muhusse pääseks. Varsti Vanapagan sobivaid kiva otsima. Kannud neid mõnda kuuehõlmatäit kokku Virtsusse, kust neid silla kohale merre loopinud. Juba tekkinud kividest mitme sülla laiune silda Virtsu poole külge. Ühed arvavad, et Vanapagan määranud: ühe ööpäeva jooksul saagu sild valmis, kuid kukk laulnud varem, kui sild valmis saanud. Muist kive jäänud Virtsu poole kaldale
Tööandjal pole aga mingit kohustust suitsetamiskohti välja ehitada. Ta võib kehtestada korra, et suitsu tehakse õues, või üldse keelduda suitsetajaid tööle võtmast. Majandusliku 4 mõtlemisega firma-juhid eelistavad mittesuitsetajaid, sest poole sigaretipaki äratõmbamiseks kulub terve tund tööpäevast.(http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.htm) Suitsetajad pole ära pahandanud ainult firmajuhte, nad mürgitavad õhku ka korterites. Kui seni oli ainus võimalus naabrimehele märkus teha, siis nüüd seisab õigus puhta õhu tahtja poolel. Tubakaseaduse üks paragrahve ütleb, et korterelamu ühistrepikodades suitsetamine on keelatud. Mittesuitsetajate õigusi peavad aitama jalule seada ka maksupoliitika ja ühiskondlik arvamus on ju igaühe isiklik asi see, et õhk tema ümber poleks saastatud. Nõukogude ajal valitses seisukoht, et alkohol ja tubakas peavad olema
- kõik poisid plaanisid kokku mängida ja leppisid kokku mida direktorile rääkida, kui see neid küsitlema hakkab, kuid Maurus suhtus asjasse ootamatult: ta oli kujude suhtes ükskõikne, ütles, et tema poolest oleksid need võinud juba ammu sealt ära koristada, kapil olid sakslaste kujud, tema oli hinges venemeelne ja asjas vene keisri võimu all eesti asja - Slopašev võttis siiski süü enda kaela, kuid Maurus ei pahandanud ka temaga, rääkis sama juttu, Slopašev lubas midagi uut sinna kohale asemele otsida - Voitinski ja Slopašev jälle istusid koos ja vestlesid, seekord hariduse vajalikkuse üle, Voitinski oleks võinud kihla vedada, et kui ta pakuks sõbrale millioni, et ta paneks MAuruse kooli kinni, siis ta ei teeks seda, sest on liiga hea inimene XI - Maurus vestleb Indrekuga, üritab temalt jälle tõde välja pinnida, Indrek suudab end vaos
(Saks 2005, 51) Palestiinast pidi araablastele jääma üks kolmandik, juutidele, kes moodustasid kolmandiku rahvast ja omasid marginaalse osa maast, pidi jääma ülejäänud kaks kolmandikku. Juudid said ka parema maa - viljaka rannikuala, samas jäid araablastele valdavalt mägised ja kõrbealad. Juute ei rahuldanud mitte saadava territooriumi suurus, mida nad võtsid nagunii kui ,,miinimumi", vaid araablaste iseseisva riigi loomise fakt. Araablasi seevastu ei pahandanud hoopis kaotatud maa suurus, vaid oma riigist osast ja iidsest pärandist ilmajäämine. Eraldumise plaan lihtsalt püüdis seadustada juba Balfouri deklaratsiooni ja ebaseadusliku mandaadiga tehtut. Üleöö pani ÜRO nurgakivi uuele korrale, milles juutidest vähemus, kes olid elanud Palestiinas vaevu kolmkümmend aastat, sai võrdsed või lausa ülimuslikud õigused võrreldes araablastega, kes olid seal juba ammustest aegadest elanud
sundivat loomi ringiratast jooksma, “/.../ mille tulemusena tekivad erilised ringlõksud (gallitraps), mis meenutavad mujal maades tuntud haldjaringe.” (Levy 2001:168) Haldjaringidesse jäävad teekäiad kinni, tiirutades vahel tundide kaupa. Ringist välja pääsemiseks peab riided pahupidi selga panema. Sarnaseid vempe mängivad näiteks eesti metshaldjad, kes metsaskäijaid eksitavad. Tavaliselt on see isik neid enne millegagi pahandanud. Eisen kirjutab:“Eksijal moonutab metshaldjas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks.”(Eisen 1995:50) Ringiratast uitaja päästab eesti talurahva arvates koera haukumine või kuke kiremine. Ka see uskumus on ristiusu mõjul muutunud, osutudes kasulikuks kirikuõpetajatele – metshaldjas eksitab nüüd pühapäeviti metsas rändavaid kütte ja marjulisi, kes on üle astunud puhke- ja kirikupäeva reeglist.
OSVALD: Mis sa ütled? piilu mõnda kasti. ROLAND: Mis ma ütlen. Ehtsad on – mis ROLAND (läheb ja tuleb hästi ruttu tagasi): ma ütlen! Seal on vist rohkem? OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin mõne OSVALD: Seal on rohkem, jah. pakiga ka pangas. Nemad ütlesid samuti, et ROLAND: Mis ülejäänust saab? Ajad ahju? on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. OSVALD: Ma pean veel Lauraga vestlema. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja ROLAND: Laurat ei huvita raha. Temal on noogutab siis.) kõige raskem. ROLAND: Sa hoiad kodus sadat tuhandet OSVALD: Vabandust. Ma küsin dollarit?! vaherepliigina, et mingit möödarääkimist ei OSVALD: See ei ole mu päriskodu
9 neiu vahistada, kui too leinama läheb. Kuigi Antigonel on jumalik kohustus oma langenud venna eest hoolitseda, lähtub Kreon ilmalikest seadustest ja mõistab preili hukka. Kreoni poeg Haimon on Antigone peigmees ja üritab oma isa keelitada ümber otsustama. Kui Antigone elusalt koopasse müüritakse, saabub Teiresias, kes manitseb valitsejat, et sellise käitumisega on ta jumalaid pahandanud, ja selle peale matabki Kreon Polyneikese ja suundub seejärel müüritut vabastama, kes on end selleks ajaks juba üles poonud. Kui Haimon seda näeb, torkab ta ennast mõõgaga läbi ja Kreoni koju jõudes on ka tema abikaasa end poja surma tõttu hukanud. „Cupido ja Psyche“ Psyche oli üks kolmest kuninga tütrest. Ta oli neist kõige ilusam. Tema ilu käidi kõikjalt imetlemast ning osad ütlesid isegi, et ta on ilusam kui Venus. Venuse templeid ei külastatud enam ning tema
23 ROLAND: Need ongi sinu liiklusmärgid või? OSVALD: No vaata. ROLAND: Kaugelt petab küll ära. OSVALD: Võta oma kätte. Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib üllatava asjatundlikusega alul üht, siis veel mõnd rahatähte. ROLAND: Mis jama see on? OSVALD: Mis sa ütled? ROLAND: Mis ma ütlen. Ehtsad on - mis ma ütlen! OSVALD: Ära pahaseks saa. Käisin pangas ka mõne pakiga. Nemad ütlesid ka, et on ehtsad. Nemad küll ei pahandanud. (Näitab dokumenti, Roland uurib ja noogutab siis.) ROLAND: Sa hoiad kodus sada tuhat dollarit?!! OSVALD: See ei ole mu päris kodu. Mul on linnas ka elamine, see on rohkem suvemaja. Käin siin kalal ja muidu lõõgastumas. Nüüd olen olnud asjaolude sunnil siin pikemaks naelutatud. Puud on niisked, ei taha sugugi põleda. Kuivi puid ei ole viitsinud varuda, toon iga päev võsast toorest leppa. See peaks põlema küll. On vist sattunud pehkinud puud. (Osvald viskab rahapakid ahju ja
tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalatesse tekitas kristlaste vastu umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Seepeale tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt maa-alustes käikudes - katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast
uimastatud. Ta rääkis vähe, pomises palju ja raputas tihti murelikult pead. Ka Jaanusel oli süda raske, aga ta hoidis pea kõrgel, et teistele julgust teha. Tema nõu oli Maanust lahti osta. Aga vana Tambet raputas pead: «Lahtiostmisest ei või nüüd uue lossihärraga enam juttugi olla. Tema uhkus on riivatud, ja seda uhkust ma tunnen. Maanusega võiksime vahest ometi ve.el nõu leida, aga me oleme lossihärrat ennast pahandanud, ja seda ta ei kingi. Paha lugu. Väga paha lugu.» Seepeale valitses nõupidajate keskel tükk aega vaikus. Korraga kõlas õuest vali paugutamine hoovivärava pihta. Kõik kolm vaatasid kohkudes üksteise otsa. Tambet tõusis püsti. «Jaanus, sina peida Maanus ära,» ütles ta kärmemalt hingates, «mina lähen kuulama, mis nad tahavad.» Vanamees ruttas välja. Jaanus juhatas poisi sahvrisse, kust redel lakka viis, käskis teda üles ronida ja ennast hästi ara peita. Poiss ronis üles
Sündis 21. novembril 1755 Haapsalus, õppis Tallinna toomkoolis ja hiljem Halle ülikoolis. 1780 omandas teoloogiakandidaadi kraadi. 1781-1820 oli pastoriks Põlvas, seejärel elas surmani (26. aprill 1838) Tartus. 1805 nimetati ta abipraostiks. Põlvas elas Oldekop 38 aastat. Oldekop sai Põlva rahvaga hästi läbi, ta olnud hea jutlustaja ja maarahva sõber, ka ei olnud ta konfliktne mõisnikega. Suuline pärimus väidab, et Oldekop olevat oma isikliku eluga kohalikke mõisnikke pahandanud, kuna ta pärast esimese naise surma olnud lähedane oma teenijaga, kellega ta lõpuks abiellunud. Selline asi sundis ta Põlvast lahkuma ning Tartus vaesuses elama, kuid Põlvasse on ta siiski enda soovil maetud, nii nagu ka ta teine naine. Kirjamehena alustas Oldekop 1790. aastatel, koostas Grenziuse esimesed Eesti-Ma Rahwa Kalendrid (1796, 1797), kirjutas päris palju luuletusi, mida samuti ilmus kalendrites.
kui ükski teine inimene võrreldamatu Eminentsi teeneid, kelle valitsuse alla on meil au kuuluda.» «Kas tõesti?» küsis komissar kahtlevalt. «Kui see aga tõepoolest nii on, siis kuidas olete te Bastille'sse sattunud?» «Kuidas ma siia olen sattunud või õigemini, miks ma siin olen,» vastas härra Bonacieux, «seda on mul tõesti võimatu teile öelda, sest ma ei tea seda isegi. Kindlasti aga mitte seepärast, et ma kardinali meelega oleksin millegagi pahandanud.» «Igatahes olete korda saatnud mingi kuriteo, sest teid süüdistatakse riigi reetmises.» «Riigi reetmises!» hüüdis Bonacieux hirmunult. «Riigi reetmises! Kuidas võidakse süüdistada riigi reetmises vaest, poodnikku, kes põlgab hugenotte ja ei salli silma otsaski hispaanlasi? Mõtelge järele, härra, see on ju lausa võimatu.» «Härra Bonacieux,» ütles komissar, vaadates süüdistatava otsa nii, nagu võiksid tema
annaabi.ee 
