Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi. Otsustus, mis pole falsifitseeritav ei ütle meile maailma kohta mitte midagi - maailmal võib olla ükskõik mis omadus ja ükskõik mis otsustus ei lähe algse otsustusega mitte kunagi vastuolusse. Näiteks "Väljas kas sajab või ei saja" on tõene iga ilmaga. Teooriad, mis pole falsifitseeritavad tuleb heita kõrvale. Mida rohkem falsifitseeritav teooria on, seda parem ta on. Näiteks: a) Marss tiirleb ellipsikujuliselt ümber Päikese b) Kõik planeedid tiirlevad ellipsikujuliselt ümber oma päikese Viimast tuleb eelistada esimesele, kuna viimane annab meile sama informatsiooni nagu esimenegi ja lisaks veel informatsiooni ning see on falsifitseeritavam
vaid - "kehtiv" ja "mittekehtiv" (ei kehti), pealegi on see eelkõige kokkulepe küsimus. Näiteks, Mõned reformierakondlased semmivad keskerakondlastega. Kas tunnistada antud otsustus kehtivaks või mittekehtivaks, see on konventsionalistlik küsimus, sest selle otsustuse tõeväärtuse määramine on loogika väline lahend. Formaalne loogika pakub abi pärast seda, kui otsustus on formuleeritud ja sellele on omistatud kindel tõeväärtus ning seejärel jätkatakse selle otsustusega mingeid vormilisi menetlusi nagu eitamine, otsese järelduse tegemine jms. Otsustuse eitamine ja sellest tulenevalt tema tõeväärtuse muutumine on omavahel tugevas korrelatsioonis. Jälgime tabelit otsustus ja selle eitus: p p p tõeväärtus: kehtib ei kehti kehtib tõeväärtust tähistav sümbol: 1 0 1 Ülaltoodus on esitatud otsustuse eitamist tähistavat
analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste otsustuste korral on tegu vaid seletamisega ning see ei anna tunnetussisule midagi juurde, kuid sünteetilise otsustuse korral avardatakse ja rohkendatakse tunnetuse sisu. Seega analüütilise otsustusega saab väljendada seda, mida tegelikult juba subjekti mõistes mõeldi, kuid see ei ole nii selge ja teadlik ning seepärast tuleb kasutada sünteetilist otsustust, et mõistele midagi juurde lisada. Ma olen nõus sellega, et analüütiliste otsustega peab kaasas käima ka sünteetiline otsustus. Nagu Kant ütles, siis sünteetilised otsustused on just need, mis mõistele midagi juurde lisavad. Seepärast arvangi, et mõlemad otsustused peavad käima koos, kuna inimestevaheline suhtlus
- telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks. Dokumendiplangid kujundatakse käesolevale korrale lisatud näidisvormingute alusel (LISAD
Näiteks ,,keha", see sõna ütleb ära et tegemist on ulatuvusliku objektiga(Kanti järgi on kõik kehad ulatuvuslikud). Sünteetiline otsustus eeldab aga millegi lisamist. Näiteks ,,keha on raske". Kanti järgi ei saa me sõnast keha välja lugeda, kas ta on raske või mitte ehk me peame talle midagi lisama, teda täiustama. Sünteetiline otsustus on a prosteriori ning tema mõistmiseks on meil vaja eelnevaid kogemusi. Kuid sünteetilisel otsustusega kaasneb ka erand(arvude liitmisel). Arvude x ja y liitmisel saame me kokku nende summa (x+y). Kuid selle vastuse saamiseks peame me kasutusee võtma abivahendid. Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Hegeli järgi tegelevad abstraktse mõtlemisega vaid harimatud. Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast
04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“ 4. 06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8 Põhiseaduse tõlgendamine Tõlgendamise mõiste 1. Kõige laiemas mõistes tõlgendamine largissimo sensu (kõige laiem)- arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades võimet, siduda esemega mõte 2. Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest 3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2. Hermeneutika- põhisõnum on hermeneutiline spiraal- iga korraga saadakse asjaoludest
mooduseid. Seda tehes on Aristoteles esimesena kujundanud ulatusliku ning täpse otsustuste liigutse või kvalifikatsiooni. 7.1. Otsustuse liigitus kolmeks 7.1.1. Jaatavad või eitavad otsustused Kvaliteedi poolest on kõik otsustused kas jaatavad või eitavad, kusjuures jaatavad otsustused on üldiselt eelistavamad oma positiivse selgepiirdelisuse tõttu. Jaatav otsus ,,Sokrates on inimene" on võrreldes samasisulise, ent eitavalt formuleeritud otsustusega ,, Sokrates ei ole kivi" märksa selgem ning määritletum, kuna eitavas otsustuses alati tekib uus küsimus: kes siis Sokrates õieti on? 7.1.2. Üldised, osalised või määramatud otsustused Kvantiteedi või mahu järgi on kõik otsustused kas üldised, osalised või määramatud. Üldiseks tuleb pidada säärast otsustust, milles kindlakstehtud asi või omadus on maksev eranditult kõigi kohta, omane igale teisele asjale, näiteks: ,, kõik inimesed on surelikud", kusjuures
Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. Nt: mõned loomad on ahvid (P) - S on piiritlemata mahus. Täismahuline termin. Mõned inimesed on rikkad - P+ aS- Nt: kõik Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T koerad hauguvad (P). Haukuda võib hunt, rebane. S- iP+ Kui S ja P on olemas, siis on tegemist otsustusega. Kui neid pole siis pole tegu otsusega. Üldjaatav otsustus, tähis A. Mis teed? Kuhu lähed? Miks lähed? Vasak pool. Sammu marss. Ära tee. Jäta järgi. Ära sega - küsivad, paluvad, anuvad, käskivad - need pole otsustuslaused, siin pole S P struktuuri. 2. Otsustus: ükski S ei ole P. ( Terminite maht S+ eP+ ) Üldeitav lause. Tähis E. 3. Otsus: mõni S on P. (Terminite maht S- iP- (+) ) Osajaatav lause. Tähis I. Ebatavaline võimalus (+) kui predikaat on täismahus. 4
· -üksikisikud valivad hääletamise teel esindajad 28 · -rahvasaadik esindab valijaskonna seisukohti, selleks: 1. peab rahvasaadik kindlaks tegema valijaskonna seisukohad; 2. kuna seisukohad ei ole ühesugused, siis peab ta otsustama eri seisukohtade tasakaalu (subjektiivsus). 2.5.2. Enamuse otsustus Kuidas toimub demokraatlikes ühiskondades otsuste tegemine? Kuna üksmeelt on raske saavutada, siis võetakse otsuseid vastu enamuse otsustusega, s.t. poolt on üle poole hääletajatest. Vaatleme lähemalt enamuse otsuse kujunemise mehhanismi. Eeldame, et ühiskond koosneb kolmest valijast. Valijad (I, II, III) peavad tegema otsuse relvaostu kohta, eelistades kas väikest (A), keskmist (B) või suurt (C) mahtu. Valijate eelistused: Valija I II III Valik Esimene A C B
1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3. §4 PS TÕLGENDAMINE I Tõlgendamise mõiste 1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese). 2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest 3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses. II Friedrich Carl v. Savigny teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid nelja kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine. Neid nimetatakse tõlgendamise kaanoniteks või tõlgendamisteks. Sisult on tegemist argumendi liikidega. III TÄNAPÄEVASED VOOLUD 1
menetlustoimingule (ei ole eelhaldusakt, teeb lõplikult kindlaks asjaolu, ekspertiisakt ei tee midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi) 9. Seadus nõuab, et ehitusloa võib anda vaid ehitisele, mille projekti on Tuletõrjeinspektsioon kooskõlastanud. Tuletõrjeinspektsioon keeldub AS Kodumaja ehitusprojekti kooskõlastamast. haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt
Selle alla kuulub ka autonoomiataotlus- inimene vajab teatavad käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli Käitumine, mis lähtub mingi väljastpoolt saadava tasu silmaspidamisest, on ekstrinsiivselt e väliselt motiveeritud. Niisugune motiiv on nt palga ja üldse raha saamine, mitmesugused ühiskonnas saadavad tasud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ie oma eesmärke saavutada. See ei ole seotud oskustega, vaid otsustusega selle kohta, mida inimene oma oskustega suudab peale hakata. Meie arusaam oma suutlikusest kujuneb mõjutustel: meie otsene kogemus, teiste arvamus, meie enda hinnang oma emotsionaalsele ja motivatsioonilisele seisundile. Kui me enesetõhususe aste on kõrge e me oleme kindlad, et suudame eesmärgi saavutada, siis me ka pingutame rohkem ja on tõenäolisem eesmärgini jõuda. 3.Lahutus, etapid, mõju pereliikmetele
eesmärke. Objektide tähtsuse hindamine tähendab nende väärtuse kindlaksmääramist. Objektide tähtsuse määramisel kasutatavad kriteeriumid jagunevad kolme põhimõttelisse tüüpi. Esiteks objekti objekti tüüpi kriteeriumid, teiseks kategooriatel põhinevad kriteeriumid ning kolmandaks prioriteetide reastamisel tuginevad süsteemid. Millist kriteeriumide tüüpi kasutatakse sõltub otseselt eesmärgist. Kui otsuste tegemisel kasutatakse ühte kriteeriumi, siis on tegemist lihtsa otsustusega, mitme kriteeriumi kasutamisel aga keerulise otsustamisega. Prioritiseerimisprotsess peab olema loogiliselt struktureeritud ja korralikult dokumenteeritud. Oluline on kaasata protsessi kõiki huvipooli. Objektide ja kogude olulisuse hindamiseks kasutatakse järgmisi kriteeriume: ajalooline olulisus, esteetiline olulisus, teaduslik olulisus, sotsiaalne olulisus, päritolu, haruldus/terviklikkus/täielikkus/seisund, kasutatavus.
võimalused ja võimed, reageerivad reklaamile tavaliselt järgmiste psüühiliste operatsioonide ja vastustega: 1. Reklaamteadet märgatakse. 2. Reklaamis esitatut tajutakse põhjalikumalt, mõistes esitatu tähendust, tajudes asja detailideni, hoides tähelepanu püsivana. 3. Märgatu ja tajutav seostatakse mäluandmetega. 4. Olemasolevad hoiakud kujundavad valmiduse reageerida sõnumile teatud kindlal viisil. 5. Isik reageerib esitatud reklaamteatele mingi otsustusega või vastustoimingu valimise ja elluviimisega. Peibutis> huvi tekkimine> seostumine mäluandmetega > ostumotivatsiooni või selle puudumine> ostmine või ostust loobumine. Tekst, arendades peibutise poolt käivitatud huvi ja teemat, kasutab ära ning süvendab motivatsiooni, mille suund on määratud peibutise poolt. Reklaamipüramiid näitlik võte, kuidas reklaamijad saavad endale ette kujutada reklaami otstarvet ja mõju. Püramiidi aluseks on teadvustamine,
Kas LS eesmärgiks oli ära hoida B närvivapustus? Kui ei, siis ei saa A-d vastutusele võtta. 41. Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks? Võib nimet ka väikeseks generaaldeliktiks, kus ei ole isiku vastutusele võtmiseks vaja muud kui, et oleks heade kommete vastasus ja tahtlus. Kohus peab igakordse otsustusega vastasuse kindlaks määrama. Tahtlus peab olema suunat kahju tekitamisele. Piisab ka kaudset tahtlusest (132-16). 42. Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õv)? Seisab väljaspool § 1045 lg 1 sätest õv aluseid, st on iseseisev õv säte. Sellega on kehtest varalises küs-s ebaõige teabe või arvamuse andnud asjatundja käitumise õigusvastasuse kriteeriumid
I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4
I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4
I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G.H.v.Wright 10 3. analüütiline filosoofia kõike peab analüüsima 4
I Tõlgendamise mõiste (suuremast väiksemani) 1. Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto – arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny (18.-19. saj) ■ Grammatiline ■ Loogiline ■ Ajalooline ■ Süstemaatiline
34. Seaduslikkuse printsiip tähendab seda, et ei või kahjustada suvaliselt seadusega, eriti põhiseadusega kaitstud õigusi ja vabadusi, omamata selleks seadusejärgset volitust. Kui see peaks aga siiski aset leidma, siis on inimestel õigus (kohtu)menetlusele oma õiguste kaitseks 35. Legaalsus. Legaalsuse printsiip, väljendub nõudes, et kohtunike sõltumatuse tagatised ja õiguslik seisund sätestatakse seadusega (seadusandja otsustusega). Printsiip, mille järgi peab õiguskaitsesüsteemi ülesehitus, õiguskaitseasutuste moodustamine ja tegutsemine toimuma seaduste ja teiste õigusaktide alusel. 36. Egaalsus - võrdõiguslikkus ehk ühetaolisus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. Avalik haldus riigi või teiste halduse kandjate poolt teostatav haldus arvestamata seda, kas see toimub avaliku või eraõiguse reeglite kohaselt
Saame tõlgendada, et sellele tammele on antud tähendus, see on pühapaik, ohverduskoht. Järelikult on tammel mõte, mida saab tõlgedada. Tähendus, mida saab tõlgendada. Oleme tõlgendamise piirialade. 2. Largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest. Kogu arusaamisprotsess on tõlgendamine. 3. Sensu stricto arusaamine keelelistest väljendustest. Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. See on kõige kitsam mõiste. Seda kasutame õigusteaduses. Peab olema mitu võimalust. II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Need on olnud kõigi tõlgendamisõpetuste alguspunktiks. Need on tõlgendamise kaanonid. See süsteem on puudulik tänases perspektiivis
erinevust elluviimise oodatava kasulikkuse võrdleva hindamise seisukohalt. - Ühekordsete unikaalsete juhtimisülesannete lahendamisel võib erinevate väliskeskkonna seisundite esinemistõenäosused arvata võrdseks isegi sel juhul, kui tõenäosuste jaotus on tegelikult teada. Üks kord realiseeritava juhtimisotsuse puhul ei saa rakenduda ootatava kasulikkuse äärmusi tasandavad mehhanismid. Subjektil on tegemist unikaalse otsustusega, mille elluviimise tulemused mõjutavad tema olukorda oluliselt ja pika aja jooksul. Võimalikud korvamatud kahjud võivad sundida otsustajat jätma vaatluse alt välja ahvatlevad, kuid liiga riskantsed alternatiivid. Erilise tähenduse omandab objektiivne riski hindamine. Subjekti suhtumine riski võib ulatuda riskialtist suhtumisest kuni riski põhimõttelise vältimiseni.
abstraktseks tervikuks. Tunnus on omadus, mille poolest asjad ja nähtused võivad üksteisega sarnaneda või üksteisest erineda. Mingi tunnuse või selle puudumise omistamine kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele teostatakse mõtteaktiga, mille produktiks on mõistest erinev mõtlemise vorm – otsustus. Otsustus teostatakse isikliku mõiste kohta. Otsustuste keelelise väljendamise ja suhtlemise käigus kujuneb välja ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida otsustusega kokkuleppeliste mõistete kohta öeldakse. Kuigi ka need arusaamad ei ole samased, eeldavad keelekasutajad, et samade otsustuste kohta tekkinud mõistelised ettekujutused on nii lähedased, et neid saab käsitleda üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga – kokkuleppelise mõtlemise vormiga – kokkuleppelise otsustusega ehk väitega. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise otsustuse vahel
laiendamine ei pruugi olla edasikaebepiirangu eesmärgiga kooskõlas. Eelmärgitud lahendis leidis kriminaalkolleegium, et KrMS § 385 p-s 10 sätestatud edasikaebepiirang ei hõlma kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaalmenetluse tagamise vahendite lõpetamise kohta tehtavat otsustust seetõttu, et see on kohtu kaalutlusotsustus ega ole menetluse lõpetamise otsustusega olemuslikult seotud (vt määrus asjas nr 3-1-1-3-17, eeskätt p-d 4549). 11. Kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel lõpetamise kohustuslikud eeldused sätestab KrMS § 202 lg 1. Viidatud sätte kohaselt on alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda,
abstraktseks tervikuks. Tunnus on omadus, mille poolest asjad ja nähtused võivad üksteisega sarnaneda või üksteisest erineda. Mingi tunnuse või selle puudumise omistamine kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele teostatakse mõtteaktiga, mille produktiks on mõistest erinev mõtlemise vorm otsustus. Otsustus teostatakse isikliku mõiste kohta. Otsustuste keelelise väljendamise ja suhtlemise käigus kujuneb välja ühine kokkuleppeline arusaam sellest, mida otsustusega kokkuleppeliste mõistete kohta öeldakse. Kuigi ka need arusaamad ei ole samased, eeldavad keelekasutajad, et samade otsustuste kohta tekkinud mõistelised ettekujutused on nii lähedased, et neid saab käsitleda üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga kokkuleppelise mõtlemise vormiga kokkuleppelise otsustusega ehk väitega. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise otsustuse vahel
Keeleline 2. ii. Ajalooline 3. iii. Süstemaatiline 4. iv. Mõtte- ja eesmärgikohane. Seega juriidiline argumentatsioon tuleb kõne alla siis, kui on vaja langetada juriidiline otsustus. Järelikult on JAT seotud ka argumenteerija subjekti küsimusega. Oluline on tähele panna, et tegu pole suvalise subjekti poolt tehtud juriidilise otsustusega (nt ei kuulu JAT valdkonda ükskõik kui juriidilistel argumentidel põhinev ühe abikaasa poolne argumentatsioon teisele abikaasale sellest, miks ta otsustas laenata tuttavale raha). Õigusteaduses räägitakse juriidilisest argumentatsioonist siis, kui argumenteerimisega tegeleb subjekt, kellel lasub otsustamise kohustus. JAT ongi mõeldud nendele subjektidele, kes tegelevad juriidiliste otsustuste vastuvõtmisega ametikohustuste tõttu. Argumenteerimise
Me ei saa ka kõige katastroofilisemaid loodusõnnetusi lugeda kurjaks, vaid lihtsalt looduslikeks nähtusteks. Samas tekib probleem aga loogilise järjekindlusega ning sellele viitab ka Jung. ,,Idee heast ja kurjast on siiski igasuguse moraalse otsustusvõime eelduseks. Nad on loogiliselt ekvivalentne vastandite paar ja sellistena kõigi tunnetustegude sine qua non. Empiirilisest vaatepunktist ei saa me öelda rohkemat. Ja sellest vaatepunktist peame kinnitama, et hea ja kuri, olles moraalse otsustusega kaaseksisteerivateks poolteks, ei tulene üksteisest, vaid on alati sellistena koos." (JUNG 1979:47) Ta väidab vastu Basileidese järjekindluseta väitele öeldes, et kui peaksime inimest kõige halva allikaks, siis peaksime teda pidama ka kõige hea allikaks. (ibid) 75 Samuti ütleb Jung Basileidese vastu, et kui hing loodi algselt heaks ning kuri tuleneb hinge
neid ja mõisteid ühe- või mõnekaupa lisama hakatakse. • Seosed sõnastikus on binaarsed: sõna kas on selle eriala termin või ei ole, termin kas tähistab mõistet või ei tähista, kaks terminit kas on omavahel sünonüümsed/ekvivalentsed või ei ole, mõisted kas on omavahel seotud või ei ole jne. • Need binaarsed seosed on saadud leksikograafi asjatundmisel ja vaistul põhineva inimliku otsustusega. Kuna reaalsus sisaldab sujuvaid üleminekuid, ebakindlust ja infopuudust, siis loob leksikograaf selles segaduses korda ja pakub lugejale selgeid vas- tuseid, ühtlasi peites tema eest osa segaduse-infot. (Sõnapõhise koostamise puhul võivad need selged vastused küll ka omavahel vastuolus olla, nagu nägime.) • E-sõnastikud pakuvad sisuliselt sama infot mis nende paberile
annaabi.ee 
