tegevusest menetluse varajases staadiumis. Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel.3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. [1] 4. JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja
Lugupeetud .........(ettevõtte nimi) 22.11.2011 Sposorluskiri Osaluskohvik ,,1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel" MTÜ Tartumaa Noortekogu (TMNK) on Tartu Maavalitsuse juures tegutsev noorteühendus, mille eesmärk on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades. Noortekogu esindab Tartumaa noori ja seisab nende huvide eest, kaitseb nende õigusi ja edendab kohalike omavalitsuste noorsootööd. Noortekogu seisab Tartumaa noorte eest nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil. Noortekogu üheks tegevuseks ja eesmärgiks on olnud viia noored valda. Enamustes valdades istuvad kohalikud noored esimest korda vallavanemaga laua taga ja arutavad valla probleeme.
põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huvides pole aga kodust kaugel sõdimine ega vaesuses elamine, vaid hoopis korralik sotsiaalsüsteem ja head ettevõtlusvõimalused. Sel juhul läheb vara põhiliselt väikese protsendi rikaste ja ettevõtlike kätte, mis on kihistumise põhjuseks. Paljudes riikides, mida üldiselt peetakse demokraatlikeks, on siiski toimunud rahva ja võimu kaugenemine. Mida vähem on parteisid ja mida vähem saab rahvas ise otsustamisprotsessis kaasa rääkida, seda väiksem on tegelikult demokraatia ja seda enam halveneb rahva heaolu. Näiteks USA puhul võib välja tuua Iraagi sõja. Lisaks pole ta ka rahva heaolu ja sotsiaalsfääri seisukohalt kõige parem maa. Tõelisest demokraatiast on siiamaani parim näide Antiik-Kreeka. Seal oli otsustamine tegevus millest võisid osa võtta kõik kodanikud ja see toimus rahvakoosolekutel. Tolleaegses
aastal välja), Suurbritannia, Iirimaa. 1979. aastal toimusid esimesed Europarlamendi valimised, pandi alus Euroopa Majandus- ja Rahaliidule (ECU). 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping: Euroopa Ühendus Euroopa Liit, fikseeriti kolme samba struktuur. Ministrite Nõukogu nimetati Euroopa Liidu Nõukoguks parlamendi osalus otsustamisprotsessis suurenes, pandi täpselt paika Majandus- ja Rahaliidu ajakava ning plaanid. 1995. aastal liitusid Rootsi, Soome ja Austria. 1999. aastal võeti euro arveldusühikuna kasutusele, Rahandusliit hakkas toimima. 2002. aastal asendab euro 12 liikmesriigis rahvusvaluuta (va Suurbritannia, Taani, Rootsi). 2003. aastal toimus kandidaatriikides referendum EL-i astumise kohta. 2004. aastal 1
Selline liikumine võimaldab töötajatel liikuda organisatsiooni ühest allüksusest ja töökohalt teise ning valmistada ennast ette vertikaalseks liikumiseks. Radiaalne liikumine seisneb inimeste tööalases liikumises, samal hierarhilisel tasandil, millega ei pruugi kaasneda isegi töökoha vahetust. Radiaalne liikumine võimaldab töötajatel läheneda organisatsiooni juhtimistsentrile ja tuumikule, et osaleda senisest enam organisatsiooni juhtimisel ja otsustamisprotsessis. Liikudes tsentraalsetele struktuuridele ja gruppidele lähemale, loob töötaja väärtuslikke sidemeidorganisatsiooni võtmeisikutega. Niisugune liikumine võimaldab töötajal saada kesksemaid, olulisemad, võimukamaid või autoriteetsemaid ülesandeid ning aitab teda vertikaalseks karjääriks paremini ette valmistada. Schein vaatleb organisatsiooni kui koonust, mille kolm põhidimensiooni aitavad formaliseerida töötajate organisatsioonisisest liikumist
pühendumine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töötajate lojaalsus tagab organisatsioonile stabiilse personali. Lojaalsus ei saa olla ühepoolne. Kui organisatsioon ootab lojaalsust oma töötajatelt, peab ta ka ise töötajate suhtes lojaalne olema. Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha järgnevat: · Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha järgnevat: · suurendada töötajate osalemist otsustamisprotsessis; · tihendada juhipoolset kontakti ja suhtlemist töötajatega; · seada sisse konkurentsivõimeline tasustamis- ja stimuleerimissüsteemi; · arendada ja koolitada töötajaid; · seesmiselt uueneda; · teostada töötajate karjääri planeerimist; · kuulutada vabad töökohad kõigepealt välja organisatsiooni sees; · vähendada hierarhiast tulenevat autokraatlikkust. Organisatsioonikäitumise olemus · Organisatsioon on inimeste ühendus, mida
LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste tagajärgedest,probleemidest ja kaalutlustest. *see peaks olema väärtuslikuks sisendiks, mis tuleb väljaspoolt *see ei tohiks olla halvamaiguline sõna! sinna peab palju investeerima, kommunikatsiooni tööjuhtimine on nagu lobitöö Kõik lobitöötajad loodavad mõjutada komisjoni ,nõukogu ja parlamenti lobistidest on kujunenud strateegilised partnerid otsustamisprotsessis lobitöö politiseerub LOBITEGIJAD *Organiseerunud kutseühendused(arstide tauline liidud,meditsiini õed) *valitsusvälised organisatsioonid *ametiühingud *tööandjad *riikide diplomaatilised esindused *regionaalsed ja kontaktbürood *ideede foorumid,mõttekeskused *konsultatsiooni jms lobifirmad NÕUDMISED LOBITEGIJALE *teadmised EL-st *laiendased sidemed ja koostöövõrgustikud *hea prantsuse ja inglise v saksa keele oskused *hea suhtlemisoskus *hea analüüsioskus
12a Rakvere 2011 Võim organisatsioonis (Power in organization) Rääkides juhtidest, juhtimisstiilidest ja juhtimisest üldiselt, ei saa mööda minna ka võimu teemast. Võimu võib mõista kui indiviidi või grupi võimet kedagi või midagi mõjutada, kas käskides, nõudes või keelates. Võim saab eksisteerida ainult kellegi või millegi suhtes. Võim peitub otsustamisprotsessis, kuid tegelikkuses on raske identifitseerida, kelle käes võim just hetkel on. Weber defineerib võimu järgmiselt: võim tähendab võimalust teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millel see võimalus rajaneb. Võimu juures on olulised nii domineerimine, mis eeldab teiste inimeste kuulekust, kui ka distsipliini. Tugev distsipliin tähendab, et enamik inimesi allub korraldustele automaatselt ja viivitamatult.
tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks. Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „Seaduse tõlgendamine“: „Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.“ Normiteksti tõlgendavad kõik kohtud ja seda teevad ka kõik juristid. Sageli tõlgendavad kohtud ilma nimetamata, mis argumenti nad parasjagu kasutavad – see ei ole obligatoorne.
*Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. (Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata) Kodanikuühiskond(KÜ) sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonna tunnuseks on huvigrupid, kelle kaudu on inimesed kaasatud riigi ja ühiskonna juhtimisse, olles osaline otsustamisprotsessis ja tagades poliitiliste või ärihuvide avaliku huviga kooskõlla viimisse. Näide kodanikuühenduste kaasamisest riigi valitsemisse: Riik kaasab kodanikuühendusi seadusloomesse. Nad mõjutavad poliitikat osaledes seadusellnõude väljatootamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust. *Kodanikuühendused teevad koostööd volikoguseda ja suhtlevad erakondadega
valitsemise tavasid. Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele. Mitmetasandilise valitsemise rakendusalad: Üleilmastumine(rahvusvahelised suhted), Euroopastumine(Euroopa õpingud), Föderaliseerumine, kohalik valitsemine, avalik poliitika(Valitsemisteadused). Mitmetasandilisuse põhimõõtmed: Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll. Otsustamisprotsessis mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel. Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusiiside teisenemine:otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni,suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele.
nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist- see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2.1. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk:
3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli kohaselt peab isikul olema võimalus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Menetlus peab vastama teatud miinimumnõuetele, nt peab menetlus olema kiire ja tõhus. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis või rikutud teisi (riigisiseseid) keskkonnanõudeid. 6. Ettevaatusprintsiip Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta
- Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsieelist kindlustavate strateegiate rakendamine avaliku sektori organisatsiooni püsimajäämiseks vajalik eeltingimus. Era ja avaliku sektori strateegia rolli erinevused: * Riigil kui tervikul on sageli märksa enam eesmärke kui erasektori ettevõttel, kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratletavad (näiteks heaolu tõus, kindlustunde kasv); * Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris. * Avaliku sektori tuleb strateegilisi plaane kooskõlastada ja jagada paljude teiste organisatsioonidega. *Erasektor kujundab stiimulid turu signaalide põhjal ning sageli on motivatsiooniallikaks soov turuosa suurendada või kindlustada. Riigi tasandi lähtutakse vajadusest reageerida avalikkuse ja poliitikute survele ja vajadustele.
· Panevad tähle kõike ja kõiki · Tegelevad tulevikule või minevikule · On praktilised ja realistlikud mõtlemisega, on hajameelsemad Mõtlev vs tundev Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed otsuseid langetavad. Mõtlev Tundev · Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast · Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid nii loogikast enda kui teiste omad · Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni · Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim Otsustav vs kohanev Näitab erinevusi selles, kuidas inimesed käituvad igapäevaselt (suheldes välismaailmaga).
1. Organisatsioon Organisatsioon on inimgrupp mis töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooniks võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte. Eesmärk Inimesed Tehnoloogia Struktuur Kultuur Keskkond. Töötaja panus (jõupingutus, võimed, lojaalsus, oskused, aeg, kompetentsid) ja firma panus (soodustused, staatus, turvatunne, karjäärivõimalused, töötasu). Töötajate lojaalsus : suurendada osalust otsustamisprotsessis ; Tihendada kontakti juhtidega ; Konkurentsivõimeline tasustamis ja stimuleerimissüsteem ; arendada ja koolitada töötajat ; planeerida töötajate karjääri ; vähendada hierarhiast tulenevat autokraatiat. Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõiste ja funktsioonid
Kaudselt tajutav on org. süvakultuur- avaldub in. Väärtushinnangutes, suhtumises, vamsuses, moraalis Org. kultuuri tunnused : Kultuur on antud org. ainuomane, iseloomulik Suhteliselt stabiilne, muutudes tavaliselt aeglaselt Pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu Terviklik, ühendades org üksikosi Liikmete poolt heakskiidetud Peegeldab tippjuhtkonda 6. millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist? Eetika on üldtunnustatud kõlblusnorm. Juhieetika avaldusb otsustamisprotsessis, kui tekivad eetilised dilemmad- kuidas koheldakse töötajaid või kuidas koheldakse kliente, konkurente, partnereid, aktsionäre. Hea ja halva , õige ja vale vahel valimine. Juhi eetikat mõjutavad 5 liiki tegurid; tema moraalne arengutase, individuaalsed iseärasused, org struktuurilised iseärasused, org kultuur ja eetika surve. Moraalne arengutase võib olla: mõjutatud ainult hirmust vahelejäämise ees või
Lojaalsus on enda ja organisatsiooni eesmärkide samastamine ja pühendumine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töötajate lojaalsus tagab organisatsioonile stabiilse personali. Lojaalsus ei saa olla ühepoolne. Kui organisatsioon ootab lojaalsust oma töötajatelt, peab ta ka ise töötajate suhtes lojaalne olema. · Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha järgnevat: · suurendada töötajate osalemist otsustamisprotsessis; · tihendada juhipoolset kontakti ja suhtlemist töötajatega; · seada sisse konkurentsivõimeline tasustamis- ja stimuleerimissüsteemi; · arendada ja koolitada töötajaid; · seesmiselt uueneda; · teostada töötajate karjääri planeerimist; · kuulutada vabad töökohad kõigepealt välja organisatsiooni sees; · vähendada hierarhiast tulenevat autokraatlikkust.
See on hea moodus muutmaks oma meeskonna usaldust ja näitamaks, et teineteise toetamine mängib igaühele suurt rolli. Kui Sa näitad oma inimestele pühendumust, vastavad nad kindlasti sellele uue pühendumusega ka enda poolt. Praktiseeri osavõtvalt juhtimisstiili. Üldiselt inimesed soovivad osaleda ja olla seotud. Sinu töötajad soovivad ja vajavad tunnet, et nad on olulised ja nende panust hinnatakse. Inimeste taasinnustamisel paku neile tihti võimalust osaleda otsustamisprotsessis. Samuti on oluline, et inimesed tunneksid, et neil lastakse oma ideesid välja öelda ning probleemidest teavitada ilma hukkamõistu ja karistuseta. Inimeste motiveerimiseks aita neil tunda end enesekindlalt, et nad on alati oodatud oma panustamisega ja et neid tõesti ka kuulda võetakse. Ole ise eeskujuks oma kiindumusega ettevõttele. Kui töötajad usuvad, et ülemused ja juhtkond on ettevõttele pühendunud, siis on see tõestuseks, et see ettevõte on ,,minu" pühendumist samuti väärt
ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks tunnuseks võimalust osaleda ühiskonna eri tasanditel toimuvas otsustamisprotsessis. Pooldatakse isereguleeruvat egalitaaset süsteemi majanduses. Monopolidel on suured juhid, kes otsustavad ülejäänud juhtkonna üle. Uusparempoolne poliitiline filosoofia Klassikalise liberalismi poliitilised ideed. Üldse heaolu riigi teooria. Riigi ülesanded ühiskonnas ei saa piirduda ainult sellag, et rajab püsiva õiguskorra, garanteerib poliitilised vabadused ja julgeoleu. Ta peab looma igale inimesele võimaluse turumajanduse
· Avaliku võimu organitele pannakse kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. · Avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, inimeste teavitamiseks või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leeven- damiseks. · Teabe andmisest keeldumine tuleb vormistada kirjalikult. * Õigus osaleda otsustamisprotsessis. · Asjast huvitatud üldsust tuleb kavandatud tegevusest ja sellega seonduvatest asjaoludest teavi- tada otsustamise menetluse varajases staadiumis. · Üldsuse arvamust tuleb otsustamisel arvestada. * Juurdepääs õigusemõistmisele (õiguskaitsele). · Igale isikule peab olema tagatud võimalus pöörduda kohtusse, kui on rikutud tema konventsioonis
· Panevad tähele kõike ja kõiki · Tegelevad tulevikule või minevikule · On praktilised ja realistlikud mõtlemisega, on hajameelsemad Mõtlev vs tundev Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed otsuseid langetavad. Mõtlev T Tundev F · Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast · Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid nii loogikast enda kui teiste omad · Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni · Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim 3 7. The big five kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust. 5 põhilist isiksuse tunnust, mis määravad käitumise:
J.E.Grunigi meelest ei saa PR olla meisterlik kui organisatsioon käsitleb suhteid teistega asümmeetriliselt: organisatsiooni enda kultuur on autoritaarne, manipuleeriv ja teisi kontrolliv. Meisterlik PR tugineb maailmavaatele, kus PR on sümmeetriline ja juhitav. Grunig nimetab organisatsiooni ja publikute vahel töötavaid kommunikatsioonijuhte sillaehitajateks ning kirjeldab kuidas sillaehitajad peavad looma juhtimisinfo süsteemid, mis tagavad info liikumise otsustamisprotsessis vajalikesse vormidesse ja kohtadesse ning peavad korraldama informatsiooniliikumist nii, et sobiks otsustusstruktuuri ja protsessiga. Info koguja- ja töötleja roll on võti, mis avab kommunikatsioonijuhile juurdepääsu otsuste tegemisele juhtkonnas. GLOBAL PR teooria põhiprintsiibid 1. Strateegiline juhtimine 2. Ühistegevus juhtkonnaga 3. Integreeritus, kaasatus 4. Juhtimisfunktsioon 5. Analüütiline juhtimine 6. Kahesuunaline sümmeetriline 7
Peegeldab teisi kihte. 97. Immateriaalsed tegevused ja rutiinid: Inimeste vaheline koostöö. Kokkuleppelised tegevused venitusteta. Tehakse olulisi valikuid nende baasil. Mida org. soovib saavutada, mismoodi see realiseerub. 98. Alusvara väärtused: ühised arusaamised; inimeste töekspidamised, ootused ja väärtushinnangud. 99. 22. Eetilise juhtimise põhimõtted 100. Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis. 101. Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. Kuldne reegel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 102. Juhi ja organisatsiooni eetika väljendub esmajoones selles: - kuidas organisatsioon kohtleb oma töötajaid; - kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni;
eestvedamine sobib kõige rohkem nendele alluvatele, kellel on kõrge saavutusvajadus; kui ülesanne on selge ja rutiinne, saavutatakse häid tulemusi iga eestvedamisstiili kasutades Eesmärgi raja teoorial on oluline roll eestvedamisteooriate arendamisel. Just see teooria on oluliselt panustanud eestvedamise kui väga keerulise nähtuse mõistmisse. Vroomi ja - Yettoni mudel. (Vroom-Yetton Model) Üks olulisi eestvedamise uurimisobjekte on otsustamisprotsessis osalemise aste. Kaks uurijat, Victor Vroom ja Philip Yetton on välja töötanud mudeli, mis määrab juhtide otsustamise viisi. Vroom ja Yetton pakkusid välja viis eestvedamise stiili olenevalt alluvate otsustamises osalemise astmest. Viis eestvedamise stiili on järgmised: 1. A1 autokraatlik juht teeb otsuse üksi, tuginedes olemasolevale infole 2. A2 autokraatlik juht saab töötajatelt vajalikku infot ja otsustab ise 3. K1
Individuaalne initsiatiiv • Riski aktsepteerimine • Suund • Integreerumine • Juhtkonna toetus alluvatele • Kontroll • Identiteet • Hüvituste süsteem • Konflikti tolerants • Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Uskumuse, ootused, eeldused Mittematerjaalsed tegevused ja rutiinid Füüsiline jäljendamine Wtf? 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. • Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. 23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest
mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus, maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon. Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel. Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/ 2 Keskkonnamõjude hindamise eesmärk Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk:
väljaarvutatud kalibreerimisfaktorite alusel; • uute andmete andmebaasi integreerimine ja puuduvate andmete hindamine; • aruandlus, andmete teisendamine aruandekõlblikuks statistikaks: säilitussüsteem peab kindlasti võimaldama andmeid lihtsalt analüüsida ja võrrelda (Wardell ja Moore 2004). Andmebaasi aruandluse ja andmete esitlemise osa kujundus on võtmeseos andmete kogumise ja nende lõpliku otsustamisprotsessis kasutamise vahel. Andmebaasi väljund peaks olema kasutajasõbralik ja kergesti ligipääsetav (Archer jt 2001). Andmete säilitamise süsteemis peab olema selgelt näha, missugused andmed on valideerimata, kalibreerimata, valideeritud või kalibreeritud, nii välditakse andmete valesti tõlgendamist (Ross 2005). Austraalia ja Uus-Meremaa Keskkonna- ja Looduskaitse Nõukogu (ANZECC 1996) arvamusel peaksid andmete säilitamise, analüüsi ja esitamise meetodid:
olevaid tegureid. Lähemal vaatlusel ilmneb, et enamiku juhuslike sündmusteni on Toodud põhimõtteid vaadates ilmneb, et kujutlusvõime, loomingulisus ja intuitsioon viinud järgmised oskused ja isikuomadused: mängivad võtmerolli otsustamisprotsessis, millele Gelatt viitab. 1. Uudishimu - uute õppimisvõimaluste otsimine. Te võite kasutada positiivse määramatuse käsitust, aitamaks klientidel mõista, et nende ees olevaid takistusi võib olla võimalik ületada loominguliste lahenduste abil. 2. Visadus-pingutamine vaatamata tagasilöökidele.
annaabi.ee 
