rohkem inimlikku lähenemist. Tavaõiguslikus kohtusüsteemis on oluline kelle advokaadi sõna peale jääb ning kuidas nad suudavad mängida tunnistajapingis olevate inimeste tunnetega, mis viivad nad murdepunktini. Kaitsjad tahavad saavutada sellega vandekohtu liikmete poolehoidu, mis loomulikult tähendab ka võitu. Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik, kes otsustab kõike. Vahel võib tulla ette olukordi, kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja süütul/süüdi oleva inimesega ning see teeb asjaolu raskemaks. Ühendriikide süsteemil on 13 inimest, kes langetavad otsuseid ning kui ühel inimesel on tuttav, siis 12 liikme vastu tema ei saa. Lisaks sellele laskub Eestis kohtunikule suur raskus kuna tema peab alati karistusi määrama. Kuna kohtuistungid on väga tähtsad ning vandekogu otsustada jätta kohtuotsus on minu arust liiga riskantne. Esiteks ei tea vandekogus olev seltskond seadustest väga midagi. Neid on
+10°C Jõe- või järvevesi 0 . +10°C Merevesi +3 . +8°C Kaljud 0 . +5°C Maapind 0 . +10°C Heitvesi +10°C Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele,
ja tunnustamine. 7. Õigusnormide tõlgendamine ja tõlgendustulemuste põhjendamine. Eristatakse: 1. Teaduslik tõlgendamine õigusteadlaste poolt ei pea silmasüksikjuhtumeid, huviorbiidiks ontüüpolukorrad 2. Mitteteaduslik tõlgendamine -tõlgendamine kohtumõistmisel jahalduslikul rakendamisel. Mõlemal puhul aga tõlgendamiseteoreetiline mall ühesugune Kodanikul on: · Õigusturvanõue · Õiguskaitseootus Otsustajal (kohtul, ametnikul) on: · Otsustamisvõime · Otsustamiskohustus Otsustajal on seetõttu põhjendamisvastutus Otsuste põhjendamine mõjub kahes suunas : 1. Õigustab e. legitimeerib otsust 2. Kõrgetasemeline legitimatsioon lisab kodanike usaldust organisatsiooni vastu
Peasuunad omakorda jagunevad all-suunadeks, mis hõlmavad kõiki olulise otsustamise võimalusi. 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt Esimese suuna eesmärgiks on kirjeldada juhtimispraktikas valitsevat otsustamisolukorda ja selgitada seal esinevaid vigu. Üldjuhul on tegemist otsustamise sõnalise kirjeldusega. 2.1.1 Otsustamine kui valik püstitatud tingimustele on vastavad variandid juba olemas. Probleemiks, mis otsustajal tuleb lahendada, on valida olemasolevatest variantidest parim. Nt. Töötaja valik mitme erineva kandidaadi hulgast, projekti valik jne. 2.1.2 Otsustamine kui protsess niisuguses otsustamisolukorras ei ole kindlaid variante veel. On ainult vajadus muuta olukorda, näiteks tõsta tööviljakust, tugevdada distsipliini jne. Konkreetset lahendust teed veel ei teata, protsess
.. +10°C Heitvesi +10°C SOOJUSPUMPADEST ÜLDISELT Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarniafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine
. +10°C Heitvesi +10°C 5 3. Soojuspumpadest üldiselt Energiahindade kasv on viimastel aastatel põhjustanud soojuspumpade laialdasema kasutuselevõtu. Sellele on kaasa aidanud ka soojuspumpade areng, suurenenud oskuste ja kogemuste pagas soojuspumpade kasutamise alal ja terve rea konkureerivate tarnijafirmade olemasolu meie ehitusturul. Soojuspumba kasuks otsustajal on aga vaja tingimata enne otsuse tegemist tutvuda valikuvõimalustega ning uurida tarnija- ja paigaldajafirmade tausta. Ainult hinnavõrdlusele toetudes võib lõpptulemus loodetust kõvasti nigelam olla. Soojuspumba tööpõhimõte on ümbritsevast keskkonnast (õhust, maapinnast või veekogust) soojuse ammutamine ja teatud ainete (enamasti freooni) füüsikalisi omadusi ja elektrienergiat kasutades, tõsta (pumbata) soojakandja aine temperatuur tasemele, kus seda saab kasutada
tahapoole, millega vähendatakse puudutamise tunnetamist. Kaugvaatluse katsetused testivad võimet koguda informatsiooni ülesseatud eesmärkidele, mis on varjatud vaatlejate psüühilise tajumus eest ja on vaatlejast tüüpiliselt eraldatud mõningase distantsiga. Kaugvaatluse eksperiment seisneb selles, et võetaks ülesseatud eesmärgiks üks kogum fotosid, mis koosneb seitsmest fotost ja seitsmest vastusest, mis on omavahel segamini aetud ja siis palutakse erapooletul otsustajal reastada või paari panna õiged fotod osavõtjate tegelike vastustega. See meetod eeldab, et kui seal on erapooletu informatsiooni edastaja, siis vastused peaksid täpsemini vastama õigetele ülesseatud eesmärkidele. Võimsate ja odavate elektroonikaseadmete ja arvutite tehnoloogiate arendamine on võimaldanud täielikult automatiseeritud eksperimentide arengu mõistuseja mateeria võimaliku vastastikkuse mõjutamise uurimisel. Seda tüüpi kõige tavalisemates eksperimentides põhineb
Rühm tuleb koostada nii, et iga keskkonnamõju hindaks selleks teadmisi ja oskusi omav spetsialist. Kui eksperdi enda kvalifikatsioonist ei piisa, peab ta hoolitsema selle eest, et hindamisse kaasataks erialaspetsialiste. /2:19/ Seadus lubab eksperdirühma koostada nii, et ainult ühel rühma liikmel (rühma koostanud eksperdil) on litsents. 2.4. KMH etapid KMH on pikk ja töömahukas protsess, mida tuleb hoolikalt kavandada, et saada adekvaatseid tulemusi, mis aitavad otsustajal teha põhjendatud otsus kas soovitada lubada või keelata antud arendustegevust. /1/ Keskkonnamõju hindamine algab pärast seda, kui otsustaja on langetanud sellekohase otsuse. Tinglikult võib hindamise jagada kaheks rööpselt kulgevaks tegevuseks: o keskkonnamõju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu jõutakse keskkonnamõju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava
suurusel alal või allmaakaevandamine. Koos kaevandustegevuse laiendamise loa väljastamisega hõlmab pealmaakaevandamine 30 ha. Kuna KMHJS alusel on keskkonnamõjude hindamine antud olukorras kohustuslik, siis tuleb selle läbi viimisel kinnipidada teatud tingimusestest. Kuivõrd keskkonnakaitse on avalik huvi, siis on keskkonnamõju hindamise menetlus avatud menetlus. KMH-s on oluline roll avalikkusel ja huvirühmadel, keda tuleb otsustajal menetlusse kaasata ning kelle ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi tuleb otsustamisel arvestada. Otsustaja peab tegema läbipaistva ja põhjendatud ehk kaalutletud otsuse arendaja kavandatava tegevuse lubamise kohta.15 Keskkonnamõjude hindamise protsess on põhjalikult reguleeritud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Lisaks eelnevale tuleb keskkonnaõiguse küsimustes alati silmas pidada Euroopa Liidu õiguse automoomsust ja ülimuslikkust. Kokkuvõte 15
See, kui juht (otsustaja) samastab end juhitava protsessiga, tähendab sisuliselt, et kasulikkuse hindamise objektiivsed ja subjektiivsed kriteeriumid on samased (annavad alternatiivide sama kasulikkusejärjestuse). Probleemne on kasulikkuse erinevate avaldumisvormide tähtsuse võrdlemine ja kompleksse kasulikkusehinnangu andmine; subjektist sõltub kindlate lühiajaliste kasude ja pikemas perspektiivis loodetavate riskantsete kasude võrdlevhindamise tulemus. Ehk tegelikkuses on otsustajal alati mingid subjektiivsed kriteeriumid kasulikkuse hindamisel (oma kasulikkuse seisukohalt), mis ei ühti objektiivsete kriteeriumidega. Selline subjektiivsus võib mõjutada otsustusprotsessi hoopis teises suunas kui objektiivsete kriteeriumide alusel. LK 86 1.Millised probleemid takistavad otsustajal oma põhilistele olemuslikele huvidele vastava eesmärksusteemi formuleerimist? · Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi puudlusi
sellega seotud kapitalikulud tuleb lugeda projekti rahaväljavoogude hulka. Iga seonduv rahavoog, mis mõjutab ettevõtet tervikuna, on asjassepuutuv , sõltumata sellest, kas tegegemist on juurde- või väljavoolulise rahavooga. 5) Pöördumatud kulud pole juurdekasvulised rahavood Pöördumatuteks kuludeks nimetatakse juba tehtud kulusid, mille suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Kapitali eelarvestamises loevad aga ainult rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga. Otsustajal tuleb vastata kahele küsimusele: 1) kas rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse, 2) kas rahavoog tekib, kui projekti vastu ei võeta. ,,Jah'' esimesele ja ,,ei'' teisele küsimusele viitab juurdekasvulisele kassavoole. Näiteks oletame, et te kaalute uue toote paiskamist turule. Kui te soovite teha testimiseks turu-uuringu ja pole seda veel läbi viinud, on uurimuse läbiviimise kulud seotud rahavood. Ent kui te olete juba uuringu läbi viinud, pole sellega
DEMOKRAATIA KOMPETENTSUS Avalik juhtimine Eeldatakse ühiskondliku huvi olemasolu. Demokraatlik otsus on enamust rahuldav otsus, konsensus. Eraldi võttes ei rahulda selline otsus kedagi, kuid igaühe (enamuse) arvamust on arvestatud, seega ei ole demokraatlik otsus tihti kompetentne. Kompetentsel otsustajal võivad tekkida läbikukkumised. Demokraatia puhul on tagasiside (feedback) ebaadekvaatne. Valijad ei tea kõikki võimalikke probleemi lahendusi, seega ei oska otsustada, mis neile on hea. · manipuleerimine rahvaga ja tema heaoluga USALDAMATUS EBAADEKVAATNE INFORMEERITUS · valijate ootuste laiapiirilisus, valitsus ei suuda rahva nõudlusi täita. · otsuste tegemise legitiimsus avalikus sktoris raske. VALITSUSE TEGEVUSTASANDID
12. Finantsaruandlusest saadav informatsioon: Informatsioon senisest tegevusest - kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda firmat teistega) informatsioon firma seisundist - mis tüüpi vara firmal on; kui suured on võlad ja millal on nende tähtajad; milline on rahaline seis; kui suur on säilitatud kasum; milline on aktsiate tulukus ja võla suhe; millised on laovarud informatsioon firma tulevikust - otsustajal tuleb valida kuidas edasi tegutseda. Iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Esmatähtsusega ülesanne on prognoosida tulevasi rahavooge. 13. Ettevõtte finantsseisu hindamiseks kasutatavad meetodid 1. Hälbeanalüüs · Horisontaalanalüüs analüüsitakse erinevate aruandekirjete dünaamikat (mitmete perioodide lõikes)
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara Milliste tegevuste puhul läbi viiakse KMH tuleb läbi viia olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral. KeHJS sätestab loetelu tegevustest, mille puhul eeldatakse, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevustega (nt tuumaelektrijaama rajamine). Muude tegevuste puhul tuleb loa andmise üle otsustajal igal üksikjuhul kaaluda, kas tegevusel võib olla oluline keskkonnamõju ning vastavalt ka seda, kas KMH tuleb läbi viia või mitte. KSH tuleb läbi viia kõigi kavade, strateegiate või programmide puhul, mis on aluseks olulise keskkonnamõjuga tegevusele, samuti üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu puhul. KMH ja KSH tulemuste arvestamine otsuse tegemisel Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel peab otsustaja arvestama KMH
(3) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. (4) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus;
andmiseks piisavalt teavet. (6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.
(6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. 1 (6 ) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata
sündmuse esinemise tõenäosus on 100%. Tuleb eristada riski ja määramatust. Riskiga on tegu situatsioonides, kus võimalikud tagajärjed ja nende toimumise tõenäosus on teada või saab neid küllalt täpselt prognoosida. Määramatuse korral selline teadmine puudub ja meil ei ole suutelised võimalikke mõjusid hindama. Kõik riskid pole võrdsed - osa riske on hajutatavad ja osa mitte. Riskide hajutamise all mõistetakse ressursside paigutamist erinevatesse tegevustesse. Igal otsustajal tuleb eelkõige selgeks teha, milliste riskitegurite mõju on ta ise võimeline vähendama või hajutama. Riskide vähendamine on võimalik optimaalsete ja õigeaegsete otsuste tegemise abil erinevate ressursside kasutamise üle. Näiteks taimekasvatuses vähendab optimaalne väetiste kasutamine oluliselt saagi ikaldumise tõenäosust, kuid ei välista seda täielikult. Riskitegurite klassifikatsioon: 1) tootmisriskid, 2) turustusriskid, 3)
- Me ei suuda leida alternatiive, kui me ei tea, mis probleem meil lahendada on vaja ja millise eesmärgi poole liikuma peame. 48. Millised kaks tingimust peavad olema täidetud alternatiivide aspektist, et me saaksime rääkida otsustamisest? - eesmärgi poole viib mitu teed ja selleks saab kasutada erisuguseid vahendite kombinatsioone (alternatiive); - otsustajal on vabadus valida eesmärgi saavutamisele suunatud mitme tegevusvariandi (alternatiivi) vahel. 49. Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks? - Tegevusvariante nimetatakse alternatiivideks, sest nad välistavad üksteist – valides ühe tegevusvariandi, ei saa enam valida teist. 50. Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel?
levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise põhitingimused. (5) Vara kasutusse andmise täpne kord sätestatakse RMK põhimääruses. (6) Vara kasutusse andmise leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on kasutusse andmise otsustaja tunnistanud parimaks. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumise korral on kasutusse andmise otsustajal õigus jätta leping sõlmimata. (7) Teade vara kasutusse andmise kohta avaldatakse RMK veebilehel. § 58. Vara kasutusse andmise tasu suurus, tähtajad ja muud kasutusse andmise tingimused (1) Vara antakse kasutusse tasu eest. Tasu suurus ei tohi olla väiksem vara kasutusse andmisel saadava tasu harilikust väärtusest. (2) Vara kasutusse andmise tähtajad ja muud vara kasutusse andmise tingimused määrab vara kasutusse
aga laiemas plaanis jaguneb huvi kolme suunda (Ibid., lk 43): informatsioon senisest tegevusest: sellised suurused nagu kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda ettevõtet teistega; info ettevõtte seisundist: näiteks varade tüüp, võlgade suurus ja tähtajad, rahaline seis, säilitatud kasumi suurus, laovarud; informatsioon ettevõtte tulevikust: otsustajal tuleb valida, kuidas edasi tegutseda; iga otsus annab erinevaid tulemusi ja minevikus toimunut see enam ei muuda, aga senine seisund ja trendid on heaks indikaatoriks sellele, mida tulevikus võib oodata. Finantsanalüüsi teostamine ei piirdu näitajate ja suhtarvude arvutamisega. Suhtarvude analüüsimisel ja meetmete fikseerimisel on vajalik analüüsitava ettevõtte äritsükli, tegevusala, turu, ostjate, hankijate, eesmärkide, strateegiate jne tundmine (Ilisson 2004, lk 2)
vastava annuiteedi koefitsiendiga. Arvutamisel kasuta võimalusel nii reaalset rahavoogu kui reaalset diskontomäära. 23. Mis asi on MCA ja milliste projektide analüüsil seda kasutatakse? Mitmel kriteeriumil põhinev analüüs (MCA, multicriteria analysis) ● Seatud kriteeriumite järgi toimuv süstemaatiline protsess tegemaks valikuid piiratud arvu alternatiivide vahel. 24. Nimetage vähemalt 1 MCA kasutamise eelis ning puudus. Eelised: 1. Võimaldab otsustajal võtta arvesse erinevaid kriteeriume, mis võivad aidata kaasa ettevõtte laiendatud eesmärkide saavutamisele st lisaks rahale ka näiteks keskkonna- ja sotsiaalsed hüved. 2. Saab arvesse võtta tegureid, mida on keeruline rahasse ümber panna. Puudused: 1. Otsust langetatakse piiratud informatsiooni tingimustes. 2. Ettevõtte sotsiaalsed, keskkonna- või poliitilised väärtused võivad ajas muutuda. 25
01.08.2008] (5) [Kehtetu - RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010] (6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. [RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010] (6^1) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
andmiseks piisavalt teavet. (6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. (61) Haldusorgan võib jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, kui tegevusloa taotluse puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008]
Rühm tuleb koostada nii, et iga keskkonnamõju hindaks selleks teadmisi ja oskusi omav spetsialist. Kui eksperdi enda kvalifikatsioonist ei piisa, peab ta hoolitsema selle eest, et hindamisse kaasataks erialaspetsialiste. /2:19/ Seadus lubab eksperdirühma koostada nii, et ainult ühel rühma liikmel (rühma koostanud eksperdil) on litsents. 5 KMH etapid KMH on pikk ja töömahukas protsess, mida tuleb hoolikalt kavandada, et saada adekvaatseid tulemusi, mis aitavad otsustajal teha põhjendatud otsus kas soovitada lubada või keelata antud arendustegevust. /1/ Keskkonnamõju hindamine algab pärast seda, kui otsustaja on langetanud sellekohase otsuse. Tinglikult võib hindamise jagada kaheks rööpselt kulgevaks tegevuseks: o keskkonnamõju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu jõutakse keskkonnamõju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete
rakendused. Tavalise eelarvestamise levinuimaks töövahendiks on tabelarvutus- programmid. Kuigi tabelarvutuse tarkvara võimaldab ka ärisimulatsiooni, on sellel meetodil mitmeid puudusi: · iga perioodi jaoks koostatakse uus fail. Kui tegu pole just ühemehefirmaga, tekib tavaliselt segadus mitme isiku poolt koostatud plaaniversioonide 55 ühtlustamisega. Kokkuvõttes võib igal otsustajal olla täiesti erinev dokumendi versioon (sh erinevad arvutusmudelid); · koostöö ja tööjaotuse organiseerimine on raskendatud, sest tabelarvutus- programmid on mõeldud individuaalseks kasutamiseks; · kuna asjaosalistel on tavaliselt võimalus eelarve faile kopeerida ja faile iseseisvalt modifitseerida, muutub lõpuks võimatuks kinni pidada ühtsest planeerimismudelist, seda edasi arendada ning andmeid konsolideerida;
Tihti sõltub struktuur hoopis organisatsiooni suurusest, mis võib ajas muutuda. Sellest tulenevalt muutub tööjaotus ning kogu ettevõtte struktuur. 34. Otsuste tegemise teooriad Klassikaline · täielik info olukorra kohta (tegelikult ei saa kunagi omada täielikku infot) · võimalike alternatiivide kohta · ratsionaalne süsteem eelistuste (valiku) tegemiseks Käitumuslik · aluseks subjektiivsed kaalutlused · otsustajal pole kunagi täielikku infot · otsustaja ei suuda näha kõiki variante ja tagajärgi · piiratud ratsionaalsus Irratsionaalne · valik tehakse enne variantide uurimist ja hindamist (selle tingib ajaressursi puudus) · aluseks täielikult subjektiivsed hindamismeetodid Herbert A. Simon Tema vaidlustas klassikalise õpetuse seisukoha ja ütles, et juht ei suuda kunagai optimeerida ja ratsionaliseerida
juba arhailises õiguses8, vastupidist kinnitab vaid marksistlik teooria. Altkäemaksu tekkeks võib siiski pidada marksistliku teooria järgselt aega, see on riigi tekkimise perioodi. Nimelt antud hetkel said inimesed omale kohustusi, millistega omandasid võimu teiste inimeste üle otsuste tegemisel. See omakorda tingis olukorra, millistes võis esineda altkäemaksu andmist / saamist. Arhailises ühiskonnas oli selline tegevus mõeldamatu, sest otsustajal ainuisikuliselt puudus huvi (ta omas kõike vajalikku) ning kollegiaalse otsustamise puhul ei suutnud andja kõigile seda pakkuda. 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud Üks esimesi viiteid sellele on Moosese9 teise raamatu 23 peatükis, mis käsitleb seadusi inimestevahelisi käitumisi: 8 käsk: „Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks
tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. (6) Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, võib otsustaja jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatava tegevuse keskkonnamõju aruande heakskiitmisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat. (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. (8) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses
1) otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt; 2) otsustamise käsitlemine otsustaja seisukohalt. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt: - otsustamine kui valik; - otsustamine kui protsess. Otsustamise käsitlemine otsustaja seisukohalt: - individuaalne otsustamine; - otsustamine grupis; - otsustamine organisatsioonis. Esimese rühma puhul on meil püstitatud tingimustele vastavad alternatiivid (variandid) juba ole-mas. Probleemiks, mis otsustajal tuleb lahendada, on vajalik olemasolevatest alternatiivi-dest pa-rim. Teise rühma moodustavad niisugused otsustamisolukorrad, kus kindlalt piiritletud alter-natii-ve veel ei ole. On ainult vajadus muuta olukorda (laiendada turgu, tõsta tööviljakust, tõsta kvaliteeti, vähendada kulutusi jne.). Missugused on olukorra parandamise konkreetsed teed, seda me veel ei tea. Niisugusel juhul on meil tegemist
vms põhjus). Seega on sageli vajalik mitme subsumeerimise läbiviimine paralleelselt. Positiivne otsustus osutub sellisel juhul võimalikuks kahte või enamat juriidilisse pidamiskorda kuuluvat normi silmas pidades. Sellist juhtumit võib käsitleda ühe otsustuse transformatsiooni võimaliku liigina. 2) Otsustuse tegemisel eeldatakse ainult ühe õiguslikku pidamiskorda kuuluva normi rakendamise võimalikkust ja vajalikkust, otsustajal ei tki kahtlust rakendatava normi enda kindel, kas ka normist tulenevad õiguslikud tagajärjed on kohaldatavad.) Nüüd lisatakse normi lisatunnus, mis S-st ei tulene, muutes nii mingis mõttes normi (seda tähistataksegi kui reduktsiooni) Elimineerimine – kahtlus normi kohaldatavuse suhtes puudub, kuid õiguse ideest lähtuvalt ei ole selle kohaldamine aktsepteeritav mitte iga juhuse suhtes.
annaabi.ee 
