Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ostu-müügileping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, ostjal, käesolev, vahelisele, müüjale, soovil, kuusk, isikus, ühelt, isikukood, teiselt, tooma, vigade, transpordikulud, saadab, faksi, näidatud, tasutud, sularahas, tasuma, tasumisel, üleandmine, pretensioonid, saata, tutvuma, kinnitus, seadusandlusele, maakohtus____ ______________20____. a. _________________________________, registrikood ______________, asukoha aadressiga __________________________________, mida esindab ____________________________, (edaspidi Ostja), ühelt poolt ja _________________________________, registrikood_______________, asukoha aadressiga _________________________________, mida esindab _____________________________ (edaspidi Müüja), teiselt poolt, edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva ostu-müügilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Käesoleva Lepinguga Müüja müüb ja Ostja ostab Lepingu lisas 1 nimetatud kaubad (edaspidi: Kaup) kogumaksumusega ____________________ (summale lisandub käibemaks). 1.2 Kauba maksumuse on Ostja Müüjale tasunud enne käesolevale Lepingule alla
3.2.2. Kauba mittevastavus Lepingule tähendab, et Kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, nagu tuleneb Lepingust või Lepingu lisadest või Kaup ei ole see Kaup, mille Ostja on tellinud. 3.3. Ostja on kohustatud Kauba kättesaamisel Kauba viivitamatult ise või oma esindaja kaudu üle vaatama. 3.4. Kui ülevaatamise käigus selgub, et Kaup ei vasta punktis 3.1 toodud nõuetele või puuduvad punktis 5.3 toodud dokumendid, on Ostjal õigus keelduda Kauba vastuvõtmisest. 3.5. Juhul, kui Ostja avastab Kauba mittekvaliteetsuse, varjatud puuduse või Kauba mittevastavuse Lepingule, mida ei olnud võimalik avastada Kauba tavalisel ja mõistlikul kontrollil, peab Ostja teatama sellest Müüjale [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) tööpäeva jooksul Kauba kättesaamise kuupäevast. 3.6
Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 10000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "käsundiandja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "agent", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud
__________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komitent) ühelt poolt ja ___________________ (juriidilise isiku ärinimi), asukohaga __________________, registrikoodiga _________________, mida esindab juhatuse liige _________________________________ või volikirja alusel ____________________ (edaspidi nimetatud Komisjonär) teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi eraldi Pool või ühiselt Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Käesoleva Lepingu kohaselt võtab Komisjonär Komitendi käest vastu realiseerimiseks __________________ (kauba nimetus) orienteeruvas mahus _____________(____________) tükki (edaspidi nimetatud Kaup või Kaubad). Komitent kohustub maksma Komisjonärile komisjonitasu ____(_______) % realiseeritud Kauba maksumusest.
esitamisest Tarnijale. 2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale e-posti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise- vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule. Omandiõigus Kaupadele läheb
2.2 Ostja poolt soovitud Kauba täpse koguse ja soovitud tarneajad teatab Ostja Tarnijale eposti teel (edaspidi: Tellimus). Tellimused on Lepingu lisadeks. Juhul, kui Tellimus ületab Tarnija võimalused Kaupa tarnida Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule
valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel. 5) Lepingu p 8 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes, kuna seda ei ole eelnevalt läbi räägitud ja OÜ kasutab seda ostja vastu, ostja ei ole võimeline selle sisu mõjutama. Lepingu p 8 ei saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes, kuna sellele ei olnud enne lepingu sõlmimist ega selle ajal viidatud ja kuna ostjal ei olnud võimalust nendega tutvuda. VÕS § 41 järgi kehtib OÜ ja ostja vaheline leping ikka edasi, lihtsalt tüüptingimus ei ole saanud lepingu osaks. Järeldus: Müüja ei saa ettemaksu endale jätta, vaid peab selle tagastama. 3. Milliseid õiguskaitsevahendeid võiks ostja antud asjaoludel kasutada lisaks täitmisele või täitmise asemel? Vastamisel ei ole vaja kasutada skeemi, vaid selgitada õkv eesmärke ning samaaegse kohaldamise õigust.
eristatud. (2) Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. (3) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas ja asja omadused ei võimalda müüjal asja eraldamist enne selle vastuvõtmist ostja poolt, loetakse asi ostjale üleantuks, kui müüja on teinud kõik vajaliku, võimaldamaks ostjal asi vastu võtta. (4) Kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama. (5) Kui müüja on tarbijalemüügi puhul jätnud asja ostjale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks. § 210
ELEA organisatsioon ELEA EESTI LOGISTIKA ja EKSPEDEERIMISE ASSOTSIATSIOON asutatud 06.12.1994.a. ühendab 71 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimise ning logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Kuidas jaotatakse organisatsioonid? FIATA, a nongovernmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 10 million people in 150 countries. ELEA on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus mittetulundusü
VÄLISKAUBANDUSE esimene kontrolltöö (26.10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kauband
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem kui import, on kaub
3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel otsustatakse osa rahast varaga asendada, siis on veel tegemist ostu-müügiga - sõltub sellest, millise osa ostuhinnast moodustab raha. Täitmise käigus on asendamine lubatud. 2
õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust 4 piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seadus näeb ette küll ostja kaitseks ka erandeid (nt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või on müüja teadlikult varajanud puudusi), kuid vaidluste välitmiseks tuleks ostjal järgida seaduses või müügilepingus ettenähtud tähtaja- ja sisunõudeid. Taganemine tähendab endise olukorra taastamist st ostja annab ostetud asja tagasi müüjale ja müüja kohustub ostjale tagastama raha. Seega peab esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist st nt asja parandamist. Juhul kui müüja mõistliku aja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib ostja puudused ise kõrvaldada ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist
Seadusest, täpsemalt VÕS §-st 217 lg 1 tuleb kohustus tagada, et ostjale üle antav asi vastaks lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Müüja kohustus oli tagada, et maatükk vastaks oma koguselt lepingutingimustele ehk oleks täpselt 1000 ruutmeetrit. Ostja maksis ostusumma täies ulatuses. 1. Põhikohustused => VÕS § 208 lg 1 järgi tuleb 1) ostjal maksta ostu hind ja võtta asi vastu; 2) müüjal anda asi ja omand üle. 2. Kõrvalkohustus => VÕS § 217 lg 1 järgi peab asi vastama lepingutingimustele ja VÕS § 77 lg 1 teine lause järgi peab asi vastama keskmisele kvaliteedile. 2. Rikkumine. VÕS § 100 mõttes on selles kaasuses tegemist kohustuse mittekohase täitmisega
Vastupidi, Prokuliaani koolkonda juristid on toibunud sellist lepingu ostumüügist ja eraldanud seda erilepingu alla vahetustehingu alla. Paulus tunnistab õigeks Prokuliaanide vaatenurga ja tugevdab enda seisukohta järgmise mõttega: kui lepingu alusel asja vahetatakse mitte raha vastu, vaid teise asja vastu, siis see ei lange kokku ostumüügi põhimõttega: üks asi on müüa, ja teine osta. Me teeme vahet ostjal ja müüjal, seega peame eraldama ka kaupa ja hinda. (6) See viimane vaatenurk, et ostmüük eeldab asja üleandmist mitte mingi teise asja eest, vaid raha eest, on võitnud. Samal ajal kaubanduse ja majandusliku elu arenguga üha olulisemaks 4 muutus ostmüük mitte sula raha eest, vaid krediidi: müügilepingu täitmine ei toimu
Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu surveseadmetele, küttegaasiseadmetele, gaasipaigaldistele jne.. Müüja peab tundma oma ala prefessionaalina müüdava kaubaga seonduvaid siseriiklikke ja otsekohalduvaid EL õiguakte. 2. Tarbija teadmine puudustest. Pretensiooni esitamise õigus Müüja ei vastuta puuduste eest, kui puudused olid ostjale asja üleandmisel teada või pidi neist teadma. Sellisel juhul eeldatakse ostja poolset nõustumist puudusega ning ostjal puudub õigus kasutada teadaolevate puuduste suhtes õiguskaitsevahendeid. Seega ei vastuta müüja puuduste eest, mida ta oli ostjale lepingu sõlmimisel avaldanud. Ostja teadmisega võrdsustab seadus olukorra, kus ostja ei teadnud asja puudusest temapoolse raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale.
Nimetage kohalikud maksud, Kohalikud maksud mis on nende sisu. Loomapidamismaks Mootorsõidukimaks Lõbustusmaks Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemismaks Parkimistasu Kirjeldage a)maksekorralduse, Tsekid kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses b)tsekkide, c)inkasso, välja tseki. Sellel on väljaandja nimi, panga nimi ja konto nr. Tseki rahalise d)akreditiiviga tasumise katte kohta ei tea müüja sel hetkel midagi. põhimõte Maksekorraldus kauba üleandmine ja arve esitamine, ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole, kannab raha müüja
müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla. Segatüübiline leping VÕS § 1 lg 2 on juhul, kui võõrandamisleping ja töövõtuleping pole eristatavad. Kinnistu ostmine allub müügilepingule ning maja ehitamise leping allub töövõtulepingule. Lepingud peavad olema selgelt eristatavad. Müüja kohustused: müüja põhikohustused VÕS § 208 lg 1: müügilepingu objekti üleandmise kohustus (lõpptulemusena on võimalik ostjal ese oma valduse alla saada); müügilepingu objekti omandi üleandmise kohustus (lisaks valdusele ka õigusliku omanduse tagamine). Muud müüja kohustused ehk kõrvalkohustused: §§ 210, 211, 212. Asja üleandmise kohustus Üldine sisu: müüjapoolsete toimingute tegemine, mis võimaldavad ostjal saada müügilepingu objektiks olev asi oma valdusesse (AÕS § 32 mõttes). Üleandmiskohustuse täitmiseks on kolm peamist viisi:
reguleeritud garantiile kui kõrvalkohustusele. Müügigarantii sisuks võib olla kohustus asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Tüüpiline müügigarantii juhtum on müüdud asjal selle lepingu tingimustele mittevastavuse kaasatoova puuduse ilmnemine teatava tähtaja jooksul. Garantii juhtumi saabumisel tekib ostjal garantiis ettenähtud õigused. Müügigarantiist tulenevad õigused on põhimõtteliselt sõltumatud müüja seadusest tuleneva vastutuse olemasolust või sellest kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks. VÕS § 231 annab müügigarantii erisused tarbijale müügi korral. Müüja vastutuse ajalised piirid. Nõuded aeguvad 3 aasta jooksul. Erandina on 5 aastat aegumistähtaeg selliste müügilepingute jaoks, mille esemeks on tüüpiliselt ehitise
tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada. Kui katseaeg on lõppenud ja töötaja jätkab tööd, loetakse ta katse sooritanuks ja tööandja võib temaga töölepingu lõpetada ainult muudel seaduses ettenähtud alustel. Palgaseaduse alusel koostatakse töötajale palgaleht, kus on märgitud põhipalk, lisatasud, kinnipidamised, väljamaksesumma. Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinni peetud summade, tema eest arvutatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Ettevõtted on kohustatud arvestust pidama kõikide töötajate kohta eraldi, vastavatel isikukonto kaartidel. PALGAARVESTUS
a. lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses Kui lepinguosalised otsustavad kohaldada mõne muu kui selle riigi õigust, kus on tarbija peamine elukoht, ei saa tarbijat jätta ilma kaitsest, mis on talle antud tema oma riigi õigusega. Kui kaupleja ei ole oma tegevust otseselt tarbija elukohariiki suunanud, rakenduvad üldiste konfliktinormidena Rooma I määruse artikkel 4 lg 1 punktid (a) ja (b), mis sätestavad müüja või teenuse osutaja asukohamaa õiguse kohaldamise. 6.Tarbija õigused kauba hankimisel EL ühisturult Kauba ja teenuse hankimisel EL teisest liikmesriigist, samuti ka Norras ja Islandil tagatakse Eestis elavale tarbijale minimaalsete erinevustega ühesugused õigused kõikides liikmesriikides. EL õigusaktidega on kehtestatud madalaim tarbija õiguste tase, millega saab tarbija igas liikmesriigis arvestada.
- Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna-Anette Grünberg LEPINGUTE LIIGID Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, Ph.D Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping............
(Tarbijakaitseamet, 2017) Võlaõigusseaduses § 53 lg 4 on eraldi välja toodud millistel puhkudel lepingule ei kehti 14-päevane taganemisõigus. (Tarbijakaitseamet, 2017) Müügitingimustes piisab kui välja tuuakse konkreetse e-kauplusega seotud tingimuses, mille puhul ei kehti 14- päevane taganemisõigus. Müügitingimuste koostamisel on oluline kasutada mõisteid ,,garantii" ja ,,müügigarantii" nende õiges tähenduses. (Tarbijakaitseamet, 2017) Garantii on müüja vabatahtlik lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatud soodsam seisund (VÕS § 230 lg 1). (Riigi Teataja, 2001). Kui kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale ilmneb puudusi, hoolimata garantii olemasolust vastutab müüja müügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS §-le 218 lg 2)
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tasaarvestus. Kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täits ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokkuteisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga,mis
kinnisasja arvel. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringulepingu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringulepingu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. pilt Faktooringulepinguid on kahte liiki: · Regressiga - kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi. · Regressita kui müüja on arve üle andnud, siis faktooringufirmal jääb nõue ainult ostja vastu. Faktooring sobib ettevõtetele, kus: 1. Ostjale tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetähtaega 2. Maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes 3. Sobivate tagatiste puudumine 4. Maksufaktooring hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab
56. Nimetage erinevad sularahata maksevormid! 1)tsekkidega 2)maksekorraldustega (ülekannetega) 3)akreditiividega 4)inkasso 5)pangakaardiga 57. Kirjeldage a)maksekorralduse, b)tsekkide, c)inkasso, d)akreditiiviga tasumise põhimõtet. a) Maksekorraldus - arveldus võrreldes tsekiarveldusega on märksa lihtsam, sest info ning raha liiguvad samas suunas. 1)kauba üleandmine ja arve esitamine 2)ostja esitab maksekorralduse pangale kanda raha müüja kontole 3)kannab raha müüja panka 4)raha ülekandmine müüjani Halb see, et müüjal pärast kauba üleandmist raske mõjutada ostjat tasuma. Head küljed avalduvad siis, kui vaja teha regulaarseid makseid. Püsimaksekorraldus on Teie kontolt perioodiliselt teostatav maksekorraldus Teie poolt määratud rekvisiitidel. b) Tsekid eratsekid, pangatsekid, reisitsekid 1)Kauba üleandmisel kirjutab ostja müüjale kauba hinna ulatuses välja tseki. Sellele on trükitud väljaandja nimi (s.o
Hinnapakkumine • Hinnapakkumisega esitab pakkuja adressaadile pakkumise tööde või teenuste osutamiseks või kauba müügiks. Juhul, kui adressaat on tingimustega nõus ja avaldab nõusoleku ka pakkujale, loetakse leping poolte vahel sõlmituks Müügileping • Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on müügilepingu sõlminud, siis peab ta ostetud asjad üle vaatama või laskma üle vaadata ning teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta. Näidisarve • Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 kalendripäeva jooksul - kauba ostjale lähetamisest või kättesaadavaks tegemise päevast; - teenuse osutamise kuupäevast; - pikaajalise või regulaarse teenuse osutamise või
põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja
Antud juhul vastuväited puuduvad. Järeldus: Tarmo saab Valduri käest nõuda Akslile antud laenu tagasimaksmist koos intressi ja viivisega VÕS § 145 lg 1 alusel. Kaasus nr 7.2 Tõnu Tamm ja AS Santa Simplicitas sõlmisid 1. jaanuaril 2019 järgmise lepingu: LAENULEPING AS Santa Simplicitas (aadress ... ), mida esindab juhatuse liige ..., edaspidi „AS“, ühelt poolt ning Tõnu Tamm (isikuandmed ...), edaspidi „TT“ teiselt poolt sõlmisid käesoleva kokkuleppe järgmises: 1. AS annab TT-le laenu summas 10 000 (kümme tuhat) eurot (edaspidi nimetatud „laenusumma“); 2. TT kohustub saadud laenu kasutama laenulepingu lisas nr 1 täpsustatud äriplaani kohaselt äri alustamiseks; 3. TT kohustub laenusumma koos lepingus ettenähtud intressidega tagastama 01. juunil k.a. Selle laenulepingu tagamiseks sõlmis Tõnu jõukas sugulane Viivi aktsiaseltsiga Santa
27. Faktooring Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktooringute liigitamine: · regressiga kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi · regressita kui müüja on arve üle andnud, siis faktooringufirmal jääb nõue ainult ostja vastu. Faktooring sobib ettevõtetele, kus: · ostjate tellimused kasvavad ja üha enam nõutakse maksetätaega · maksetähtaja tõttu on kasvuks vajaminev raha kinni laekumata arvetes · sobivate tagatiste puudumine · maksufaktooring hulgikaubandusfirmadel käibemaksu tagastamiseks. Käibemaksu saab faktooringufirmast ennem tagasi, hiljem maksuamet tagastab käibemaksu faktooringfirmale. 28
Vastu võtja poolne väli oma käeliselt, kuupäev, vastuvõtja allkiri ja vastuvõtja juriidilised andmed. Sularahata arveldused jaotatakse: 1. garanteerituse järgi. -lihtmaksed - tehakse tšeki või maksekorralduse alusel, mõlemal juhul põhineb tehing äripartnerite omavahelise usaldusel, kaup ja raha liiguvad teineteisest sõltumatult. -dokumendimaksed - ostja ei saa kaupa enne kätte kui kauba eest on tasutud, tasumise tõendamiseks esitab ostja maksekorralduse. Müüja ei saa raha kätte enne kui kaup on ostja kätte jõudnud. 1. akreditiiv - ostja panga kohustus tasuda müüjale kauba eest kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud ja vastab partnerite vahelistele lepingule. 2. inkasso - raha sisse nõue mille puhul kauba müüja esitab kauba ostjale koos makse nõudega ka kauba saatedokumendid mida ostja ei saa kätte enne kui on kauba eest tasunud.
annaabi.ee 
