nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast (Jürgens i.a). ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC) (Jürgens i.a), ehk kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga aineid. Eesti saavutused: · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud; · on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord; · on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega
Ohtlikud või mürgised ained või valmistised Ei tohi kasutada koostisaineid (aineid ja valmistisi) tootes, mida liigitatakse koos ühe järgmise hoiatusmärke või mitmest sellisest hoiatusest koosneva liitmärkega: R45 ("Võib põhjustada vähki"), R46 ("Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi"), R49 ("Võib põhjustada sissehingamisel vähki"), R51/53 (,,Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet") R59 (,,Ohtlik osoonikihile") R68(,, Kahjulik ja ärritav") R60 ("Võib kahjustada sigivust"), R61 ("Võib kahjustada inimloodet")
Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. Määratleti ka kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: viljakoristusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Antropogeensete saasteainete hulgas paiskuvad atmosfääri ka haloonid. Neid kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Tuntumad haloonid on CF2ClBr ja CF3Br. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Br + O3 -> BrO + O2 (21) BrO + ClO -> Br + ClOO (22) Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid. Selle põhjuseks on Chanini(1993) arvates see, et erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris effektiivseid sidujaid. Seetõttu ongi broomi aatom palju effektiivsem osooni hävitaja kui kloori aatom. Mõningal määral
kahjustades taimestikku, rikkudes veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi ja mälestusmärke, kahjustavad puude lehti ja okkaid. Et vähendada õhusaastet peaks inimesed kasutama vähem mootor-transpordi vahendeid ning võiks vähem tehaseid. Kasvuhooneefekt Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.
Osoonikiht on kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri sattunud saasteained. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud.
kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkkonna massist, temp langemine 6oC võrra km kohta, esinevad kõik peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, mille tulemusel kujuneb ilm ja kliima. Tropopaus on õhukiht, millest kõrgemal temperatuur allapoole enam ei lange. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülakihini. 2. Stratosfäär umbes 20% õhu massist, temperatuur tõuseb tänu osoonikihile, sest osoon neelab ultraviolettkiirgust, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi tähtsus! 3. Mesosfääris on õhk hõre, osooni pole, temperatuur langeb kiiresti. 4. Termosfääris temperatuur kasvab, õhk on väga hõre. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. PÄIKESEKIIRGUSE MUUNDUMINE ATMOSFÄÄRIS UV-kiirguse osakaal 8% (päevitus, nahavähk) Infrapunane kiirgus 38% (soojuskiirgus)
on kaua aega muutumatud, selle tõttu lõhuvad nad osoonikihti. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teine inimesi otseselt mõjutav ja probleeme tekitav ainete segu on DDT, mis tuli kasutusele Teise maailmasõja ajal. See on valge kristalne aine, mis vees peaaegu ei lahustu. DDT on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina ehk kahjurite hävitajana. Esialgu peeti seda
Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al ja veel mitmeid metalle. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC!
Kliimaseadmetes freoone ja põllumajanduses väetistega väetisdioksiide. Looduslike tingimuste korral on see aineringe tasakaalus. Kui neid gaase on palju, tekivad keskkonna probleemid. Suureneb kasvuhooneefekt. Ülle Krigulson Osoonikiht Osoonikiht on tähtis, sest neelab Päikese lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Ülle Krigulson Saastetasud Saastetasu on , mida tasub või üksikisik keskkonna saasteainete või jäätmetega kahjustamise eest. Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.
kiirendada ning soodustada, kasutame väetisi. Peas on sellel hetkel vaid lõpptulemus- maitsev toit. Mõtlemata jääb aga see osa, mis puudutab loodust. Väetised rikuvad põhjavett, mida me ise joome. Pikemas perspektiivis kahjustame me enda tervist ja heaolu. Samuti on kahjulikud ka aerosoolid ja prügi. Tänapäeva trendide hulka kuuluvad kallid lõhnad ja riided. Miljonid kasutavad neid ning taaskord ei mõelda pikemalt ette. Meelde tuleb vaid see, et ollakse moekad, kuid osoonikihile, mis kaitseb kahjulike UV- kiirte eest ja loodusele, mis meid ümbritseb, ei mõtle keegi. Liigtarbimine kahjustab meie tervist. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime. Lohutuseks ning murede
keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. 6. Elektrofiil ja nukleofiil Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Elektrofiilid on nt H+, Cl+, R+.
Osoon ja osooniaugud Katrin Olhovikov Mis on osoon? Normaaltingimustes on osoon sinakas gaas, mis neelab punast valgust ja ultraviolettkiirgust. Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääris keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Mis on osooniauk? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone
Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena. Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega, mürgised gaasid ja vedelikud, äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Veel on olulised inertsed külma ja tulekustutusagendid, isegi vereasendajad. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad kuumuskindlad ja vastupidavad fluorikautsukid ja fluorokiudained, eriti teflonid. KASUTUSALAD Esimene tähtsaim F rakendus möödunud sajandil oli seotud tuumaenergia evitamisega tuumareaktoris. Tänapäeval toodetakse selle abil Al. F tekitas läbimurde väärisgaaside keemias. F ja H reaktsioonil tõuseb temperatuur kuni 4500 oC
kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osooniauk Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse
· Tagajärg Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma. · Võimalik lahendus Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega. Osoonkihi hõrenemine · Probleemi olemus Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. See on hõrnemas. On osooniaugud · Põhjus Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. · Tagajärg Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat nahavähk ja silmakahjustused. · Võimalik lahendus Proovida feroonide kasutust Maal vähendada. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides
ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid õnneks praktiliselt täies ulatuses neelatud ja tagasipeegeldatud osoonikihis. Pikema lainepikkusega ultraviolettkiirgus, UV-A on suhteliselt kahjutu ning peaaegu täielikult osoonikihi poolt läbi lastav. Nende vahele jääb keskmise lainepikkusega kiirgus UV-B, mis on vähem surmav, kuid siiski ohtlik ning suurema osa sellest neelab või peegeldab osoonikiht tagasi. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, mis on süsivesinike broomiühendid, sisaldades ka fluori, kuid osooni hävitav ühend neis on kloori asemel broom. Tuletõrjes kasutatavad haloonid hävitavad osooni 310 korda rohkem kui freoonid, samas on nende kogus tunduvalt väiksem kui külmamajanduses levinud freoonidel.
tõstab nahavähki haigetsumise tõenäosust 4%. Hõrenemist põhjustavad veel ka kloori ja broomi sisaldavad süsivesinikud. Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan
rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlas ed esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on öeldud ka idee viia atmosfääri hapnikku, mis muutuks sel päikesekiirte toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Venemaal toimuv konversioon on teinud ballistilised meetodid osoonikihi ökoloogiliselt puhtaks kaitsmiseks. Venemaal on loodud gigantsed 300 mm-se läbimõõduga suurtükid. Need tulistavad mürske kuni 50 km (perspektiivi s kuni 100 km) kõrgusele ja seda ökoloogiliselt täiesti puhaste vahenditega- mürsku kiirendatakse näiteks elektromagnetiga. Niznegorodski uurimisinstituudi spetsialistid on teinud ettepaneku moderniseerida juba olemasolevaid suurtükke.
pidurdamiseks ainult rahvusvahelistest lepetest. Looduslikud protsessid ei suuda kompenseerida inimtegevuse mõju. Seepärast on teadlased esitanud erinevaid ideid, kuidas osoonikihti tehislikult taastada. "Üks idee on osoonigeneraatoritega lennuk, mis külvaks osooni. Välja on öeldud ka idee viia atmosfääri hapnikku, mis muutuks sel päikesekiirte toimel osooniks. Probleem on selles, et lennuki ning raketimootori põlemisgaasid on osoonikihile kahjulikud. Igaüks saab kaasa aitata osoonikihi hõrenemise peatamisele(aeglustamisele) kui kasutab ainult osoonisõbralikke tooteid või viib vana külmkapp ainult selleks ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. 5. KOKKUVÕTE Osoonikiht on nagu kilp mis kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. Kui osoonikiht kaob, steriliseerib
atmosfääris umbes 715 ppb, mis jääb viimase 650 000 aasta looduslikku vahemikku (320-790 ppb).[5] Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu stratosfääris paiknevale osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikese ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega.
Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid Osoonikihtikahandavate ainete osoonihävitav eluiga jääb 100-400 aasta vahele Lämmastikuühendid Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeauru ning aerosooliosakesi. Maailma tihedaima liiklusega lennukoridoris , mis kulgeb Atlandi ookeani põhjaosa kohal Euroopa ja Ameerika vahel on osoonikiht 1994
...................................................................................................................12 1.4.6Aerosoolisisalduse kasv stratosfääris.................................................................................................................13 1.4.6.1Osoon ja aerosol..........................................................................................................................................14 1.5Lennuliikluse mõju osoonikihile...............................................................................................................................14 2Osoonikihi jälgimine........................................................................................................................................................16 2.1Osoonikihi jälgimise tehnika ja metoodika...............................................................................................................16 2
Samas ei ole kindlalt teada, kui pika aja tagant selline muutus aset leiab. Küll aga on viimase sajandi jooksul täheldatud Maa magnetvälja tugevuse kahanemist mitme protsendi võrra, mis võib olla järjekordse pöördeprotsessi algstaadium. Siinkohal saabki juba rääkida kahest tegurist, mis võivad põhjustada globaalseid kliimamuutuseid: maa pöörlemise muutus ning maa magnetvälja ajutine nõrgenemine. Maa magnetväli on oluline kaitsekiht, elusorganismidele ning osoonikihile, kosmosest lähtuvate laetud osakeste eest. Kosmiline kiirgus pärineb Päikese pinnalt. Peale igapäevase kiirguse leiavad Päikesel aset ka krooni masspursked (ing. Coronal mass ejection), mille mõju liigub mõnikord otse Maa suunas. Selline päikese aktiivsus häirib näiteks raadiosidet ja elektriliinide tööd. Kui aga magnetväli nõrgeneb, kahaneb ka kaitsevõime. Päikesetormide ajal võivad laetud osakesed lüüa auke Maa atmosfääri. Keemiliste reaktsioonide tagajärjel
elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; 3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad
sõltuvad suuresti kasutusalast, riiklikest oludest ja muudest tingimustest. Osoonikihi kaitsmine Eestis ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes ja ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluorosüsivesinikke (HFC) Kehtivad õigusaktid Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 5.05.2004). aastal ning Vabariigi Valitsuse määrused ,,Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded" ja 2008. aastal jõustunud ,,Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes
muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv → •CF2Cl + Cl•), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks. Freoonid neelavad 1500 korda rohkem soojust kui CO2 , seega on nad osalised ka kasvuhooneefektis. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohtutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänud sellele on osoonikihti kahadavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teisel pool maakera ollakse väga ärevil osoonikihi hõrenemise pärast, sest ultraviolettkiirguse tugevnedes kahjustuvad kõik ökosüsteemid: langeb põllusaagikus, sageneb haigestumine nahavähki, suureneb katarakti oht jne. Uus-Meremaal käib hoogne
K + O3 KO3 · Osooni kasutamine- osoon on tugeva oksüdeerivate omadustega: steriliseerimiseks, ainete sünteesiks, paberi pleegitamiseks, õlide puhastamiseks. Tugeva desinfitseerivate omadustega: vee ja õhu puhastamiseks mikroorganismidelt; ruumide desinfitseerimiseks. · Osoonikiht- kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustada niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal : umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. · Klooroühendid- kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorimetaan. Klooriühendeid satub atmosfääri ka vulkaanipursete ajal.
Troopilistel aladel muutub osoonikihi paksus aasta jooksul vähe. Osoon neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja kaitseb seega elu Maal. 1970.- 80. aastatel märgati, et osoonikiht on hakanud hõrenema, eriti polaaraladel ja täheldati nn osooniaukude teket. Seda põhjustavad peamiselt freoonid ja lämmastikoksiidid, mis inimtegevuse tulemusena on stratosfääri sattunud. Freoonide lagunemisel tekivad kloori aatomid, mis lagundavad osooni molekule. Osoonikihile kahjulikke ühendeid kasutatakse näiteks külmutuskappides ja külmutusseadmetes. Lämmastikoksiidid satuvad õhku reaktiivlennukite heitgaasidest ning lämmastikväetiste mikrobioloogilisel lagunemisel. Osonosfääri lagunemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist. Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju rakkudele
Osoon neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja kaitseb seega elu Maal. 1970.- 80. aastatel märgati, et osoonikiht on hakanud hõrenema, eriti polaaraladel ja täheldati nn osooniaukude teket. Seda põhjustavad peamiselt freoonid ja lämmastikoksiidid, mis inimtegevuse tulemusena on stratosfääri sattunud. Freoonide lagunemisel tekivad kloori aatomid, mis lagundavad osooni molekule. Osoonikihile kahjulikke ühendeid kasutatakse näiteks külmutuskappides ja külmutusseadmetes. Lämmastikoksiidid satuvad õhku reaktiivlennukite heitgaasidest ning lämmastikväetiste mikrobioloogilisel lagunemisel. Osonosfääri lagunemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist
osooni öösel, päikesetõusuga hakkab selle hulk suurenema. Osoon neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja kaitseb seega elu Maal. 1970.- 80. aastatel märgati, et osoonikiht on hakanud hõrenema, eriti polaaraladel ja täheldati nn osooniaukude teket. Seda põhjustavad peamiselt freoonid ja lämmastikoksiidid, mis inimtegevuse tulemusena on stratosfääri sattunud. Freoonide lagunemisel tekivad kloori aatomid, mis lagundavad osooni molekule. Osoonikihile kahjulikke ühendeid kasutatakse näiteks külmutuskappides ja külmutusseadmetes. Lämmastikoksiidid satuvad õhku reaktiivlennukite heitgaasidest ning lämmastikväetiste mikrobioloogilisel lagunemisel. Osonosfääri lagunemise tõttu jõuab Maale lühilainelist ultraviolettkiirgust (lainepikkusega alla 300 - 400 nm), mis põhjustab inimestel nahavähki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist. Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju
Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiiresti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige madalamal on troposfäär. See on umbes 10 kilomeetri paksune. Troposfääris leiavad aset ilmastikunähtused. Troposfäärile järgneb osoonikiht. Osoonikihis neelatakse Päikesekiirgus, mis hävitaks elu Maal. Osoonikihile järgnevas stratosfääris ei esine enam ilmastikunähtusi. Selles kõrguses lendavad reaktiivlennukid. Kõige kõrgemal on lonosfäär. Sellel peegelduvad raadiolained ja levivad nii ümber Maa. 4 Osoonikiht Osooni molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. See on hapniku allotroopne vorm. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. -112 kraadi juures kondenseerub see siniseks vedelikuks. Kuna dihapnik kondenseerub alles temperatuuril -183
kasvades kasvabki. Taaskiiratav soojuskiirgus levib üles maailmaruumi suunas. Viimase 30 aastaga on stratosfäär jahtunud keskmiselt 2o C võrra. Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5
Ohtlikust selgitatakse laborianalüüside põhjal. Suurem osa kodumajapidamises tekkivatest ohtlikest jäätmetest võib leida köögist, vannitoast, garaazist töökojast, aiast. Kodumajapidamises leiduvaid ohtlike jäätmeid: · Aegunud ravimid, milles võib olla mürke, orgaanilisi lahusteid ja raskmetalle. · Äravisatud päevavalguslambid ning termomeetrid, mis sisaldavad elavhõbedat. · Kodukemikaalid · Külmikud, mis sisaldavad osoonikihile ohtlikku freooni · Patareid, akud · Süütesegud ja gaasiballoonid, mis on süüteohtlikud · Mootori ning muud õli ning vedelkütused. Õlifiltrid, õlised kaltsud. · Väetised ja pestitsiidid Biolagunevad jäätmed on kõik anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aiaja pargijäätmed, puit, reoveesete, loomsed kõrvalsaadused ning loomaväljaheited
aastal osoonikihi paksuse mõõtmisi ainult 80 päeval (21,9% võimalikest vaatluspäevadest).22 ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Kodumajapidamistes kasutusel olevate freoonide kohta ei ole statistilist ülevaadet, kuid tööstustes/ettevõtetes on haloonide ja freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge GWP-ga fluorosüsivesinikke (HFC). (GWP Global Warming Potential, globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal). Eesti saavutused: osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud; on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord; on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega
51. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud(N. Metsa põlengu tagajärjel) 52. Selektsioon - bioloogiline valikaretus olemasolevate loomatõugude taimesortide parandamine ja uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimene otsene mõju kõrgeim vorm, mille eesmärgiks on luua organisme ühiskonna huvides. 53. Stratosfäär atmosfääri kiht 15-50 km maapinnast millele viidatakse ka kui osoonikihile 54. Sünergism Kahe või enama kemikaali koostoime mis on tugevam kui nende kemikaalide toimed eraldi. 55. Toiduahel Toitumissüsteem millega on seotud kõik elusorganismid. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed ning taim- ja loomtoidulised loomad 56. Toiduvõrk_ toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks 57. Tolerantsus Organismi võime taluda tema ökoloogilisse amplituudi jääva teguri hulka või
isikukaitsevahendite kasutamine. Kemikaalid klassifitseeritakse: 1. Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. 2. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. 3. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. 4. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu. Terviseriski vähendamiseks tuleb kasutada ohutusmärki, töötajate arvu vähendada, vältida bioloogiliste ohutegurite pääsu töökeskkonda, koguda kokku nakkusohtlikud
• püsiv • bioakumuleeruv Enamike tänapäeval kasutatavate kemikaalide mõjud inimese tervisele või teda ümbritsevale keskkonnale on ainult osaliselt või ei ole üldse teada. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond N Märgis: Keskkonnaohtlik Ained ja valmistised, mis võivad põhjustada keskkonda sattumisel kohest või hilisemat keskkonna või selle osa(de) kahjustust, nt. väga mürgine veeorganismidele, ohtlik osoonikihile, võib avaldada pikaajalist kesk- konda kahjustavat toimet, jne. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Kemikaalid ja keskkond Ajavahemikul 1999-2007, oli Läänemeri ohtlike ainetega tugevalt reostunud mereala (Thematic Assessment of Hazardous Substances in the Baltic Sea, 2010). Kogu Läänemere avaosa, kui lääne Kattegat välja arvata, klassifitseeriti ohtlike ainetega reostatuks. 144-st uuritavast piirkonnast oli ainult 7 ohtlike
CFC-ühendi molekumi, vabaneb kloori aatom: CCl-F7 + 1w -> Cl + CCl2F7 Klooriaatomid reageerivad osoonika, sünnib kloori monoksiid ning hapnik. Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monoksiidiga. ClO + O -> Cl + O2 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. Cl + O3 -> ClO + O2 On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000 - 100 000 osoonimolekuli (peaaegu kõik kloor stratosfääris on inimtekkeline!) Haloonid (tulekaitsesüsteemides) mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid (kloori asemel broom). Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid, erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid (pool broomisisaldusest stratosfääris on inimtekkeline!) miks tugevneb kasvuhoone efekt, kokku üle 40 gaasi, mille molekulid neelavad infrapunakiirgust. Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust - lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist
CH4 metaan Metaani sisaldus atmosfääris on madalam kui süsinikdioksiidi oma. Metaan on ühikulise kontsentratsiooni kohta palju tugevam kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid. Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas.
· Suure tähtsusega elektrimootorites esinevad vead, tüsistused võivad kaasa tuua palju kahjusid, alustades inimohvritest ja lõpetades majanduslike kahjudega. Teisteks jõuallikateks on näiteks: kütused, päikeseenergia, patareid, akud, õhk, vesi, tuul jne. Kütustel põhinevad jõuallikad: Eelised: lihtne kasutada, kasutusel enamikes autodes Puudused: pidev hinnatõus, nafta otsa saamisega seotud probleemid, kütuste heitgaaside mürgisus ja halb efekt osoonikihile. Patareil, akul põhinevad jõuallikad: Eelised: hea kasutada kaasaskantavaid seadmeid, ei ole vaja pistiku olemasolu; odavus, lihtne kasutada, akude puhul uuesti laadimise võimalus Puudused: võivad sisaldada mürgiseid elemente, nagu nt plii jne, lühike kasutusaeg patareidel, riknemisel loodusesse sattumise korral kahjustavad loodust ning inimesi; kondensaatorpatareidel: normaalsest kõrgema pingega 0,4kV toitevõrk on oluliseks faktoriks
Kloorikoguse tõstmisel paranevad agensi segunemisomadused, kuid suureneb ka toksilisus ja ODP. Fluorisisalduse suurendamine tõstab agensi GWP-d. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 29 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus Külmutusagensside toimet Maa osoonikihile hinnatakse osoonikahjustuse potentsiaaliga (ODP Ozone Depletion Potential), kus aluseks on võetud CFC ühendid, mille ODP = 1,0. Külmutusagensside mõju kliima soojenemisele hinnatakse globaalse soojendamispotentsiaaliga (GWP Global Warming Potential), kus aluseks on võetud CO2, mille GWP = 1. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 30 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 31
asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni molekuli. Broom Ookeanide aurustumisel tekkiv metüülbromiid. On üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: · kahjuritõrje · metsade ja kõrrepõldude põletamine · tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Mõjuvad osoonikihile samamoodi kui freoonid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10x võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub
asendada. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000- 100 000 osooni molekuli. Broom Ookeanide aurustumisel tekkiv metüülbromiid. On üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Kolm inimtegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikat: · kahjuritõrje · metsade ja kõrrepõldude põletamine · tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Mõjuvad osoonikihile samamoodi kui freoonid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10x võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Keemilised reaktsioonid poolustel( temperatuur alla 77°C, 85°C) muudavad õhus leiduvad osooni suhtes passiivsed kloori- ja broomiühendid aktiivselt osooni lagundavateks ühenditeks. Kui kevadel päike paistma hakkab, siis toimub
Seadus kehtib ainult sel juhul, kui geenid, mis vastutavad tunnuse kujunemise eest, ei ole aheldunud. Kui geenid kujundavad ühte tunnust, võib tekkida uusi tunnusevariante (fenotüüpe), mida vanempõlvkonnal ei esine. 2.mis on kasvuhooneefekti süvenemine? Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest.kui ristta kollaseid siledapinnalisi herneid rohelista krbedapinnaliste hernestega,siis same I põlvkonnas ainukt kollaseid siledapinnalisi herneid
kontsentratsioon. Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Pärast lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsiseks ohuks osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. ((Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad (inertsed; ka kõrgete temperatuuride suhtes) gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad
On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000 osoonimolekuli. BROOM- Ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. metüülbromiidi allikat: kahjuritõrje, metsade ja kõrrepõldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Maapinnalähedane osoon Osoon kõrge keemilise aktiivsusega oksüdant. Troposfääris olev osoon kliima soojenemine. Organismile kahjulik juba madalal kontsentratsioonil hingamisteede haigused, astma, immuunsüsteemi
mõjutavaid häireid. Õhku paisatavatel ühenditel on oma füüsikalised ja keemilised omadused, mis määravad nende saatuse atmosfääris. Teiselt poolt on atmosfääri erinevate osade füüsikalistel omadustel otsustav tähtsus ka keemilistele protsessidele. Õhu saastumise seisukahalt huvitab meid atmosfääri kaks alumist kihti troposfäär ja stratosfäär. Stratosfääris on päikese ultraviolettkiirgus väga tugev ja troposfääri ulatub see juba tunduvalt nõrgemana tänu osoonikihile. Troposfääri alumist osa iseloomustab väga tugev vertikaalne segunemine, mistõttu keemilised ühendid võivad liikuda isegi mõne minuti jooksul igasse suunda. Stratosfääris on need protsessid märksa aeglasemad, liikumise kiirust mõõdetakse aastatega. Keemiliselt väga püsivad ühendid võivad atmosfääris püsida isegi aastaid (näiteks CO2 ja CH4). Need seovad päikeselt tulevat soojusenergiat. Nende ainetetega on seotud ka globaalset kasvuhooneefekti. Ka
) Halogeenühendid – väga suur arv (sest kõik süsivesinikud võivad moodustada halogeniide) Praktikas levinumad CCl4 tetraklorometaan (van. tetrakloorsüsinik) – lahusti jm. CHCl3 triklorometaan (kloroform) – narkoos; lahusti Klorofluoroalkaanid (freoonid) – kasutatakse (üha vähem) jahutusseadmetes ja aerosoolballoonides näit. CCl3F – triklorofluorometaan CCl2F2 – diklorodifluorometaan Kahjulikud Maa osoonikihile (kuna kasutatakse suures koguses) Tsüaniidid, tsüaniidid, tiotsüanaadid happed ja nende soolad Vesiniktsüaniidhape HCN (sinihape) – soolad: tsüaniidid värvitu, mõrumandlilõhnaga, väga mürgine põlev vedelik, madala ktº-ga (25,7ºC), seguneb veega igas vahekorras väga nõrk hape (eraldub sooladest õhu CO2·H2O toimel) kasut. laialdaselt keemiatööstuses (toodang üle 500 tuh. t aastas), palju tööstusl. saamismeetodeid
annaabi.ee 
