Eukarüootne rakk (0)

Organismid on rakulise ehituse. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Nüüdiajal looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud.
Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-,energi- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Rakud on ümarad, pulkad ja kruvikujulise vorme. Rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad.
Tuum- reguleerib kogu raku elutegevust. Raku sisemus on täidetud poolvedela aine – tsütoplasmaga. Pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plastmat nimetatakse karüoplasmaks. Kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse.
Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskesklonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.
Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole.
Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine.
Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid – ribosoomid .
Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist.
Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett.
Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased.
Sidekoe rakud asetsevad hajusalt enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühteks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühteks tervikuks.
Eukarüootne rakk (päristuumne) – rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine.
Prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudmine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid.
Golgi kompleks- membraandiest koosneb päristuumse raku organell . Selles jõuab valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse.
Homoloogilione kromosoom - kromosoomid , mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
Karüplasma- rakutuum poolvedel sisus .
Primaarne lüsosoom- milles ensüümid lagundavad bakteri
Sekundaarne lüsosoom- on läbinud Golgi kompleksi on tekkinud põieke jäätk ainetega.
Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse.
Mitokonder - membraandisest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega
Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohapelise järjestusega valke.
Ribosoom- nii eel-kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest. Ribosoomides toimub valgusüntees.
Tsentrosoom - loomaraku tuuma läheduses paiknv üksiks organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises.
Tsentriool- loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist
Tsütolooiga- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Elektronmikroskoobid.
Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks
Tsütoplasmavõrgustik- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.
Tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasma läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.
Fagotsütoos- ümbritsevat keskkonnas tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel.
Valgu ja rRNA molekulidest koosnevaid kehakesi raku tsütoplasmas nime. Ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraa. Ribosoomid pannakse kokku tuumakeses ja selleks vajatakse järgmise orgaanilisi aineid: valgud ja rRNA. Sünteesitud ribosoomid liiguvad tuumas pooride kaudu tsütoplasmasse, kus nad võivad kinnituda tsütoplasmavõrgustikule või jäääda vabalt tsütoplasmasse. Ribosoomide ülesandeks on valgusüntess. Ribosoomid, mis on seatud teatud tüüpi valgu sünteesiga, moodustavad koos mRNA molekuliga kolüsoomid. Organellidest sisaldavad ribosoome mitokondrid ja kloroplastid.