, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. ...
EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse Kolmandik, seda, sportlane, kätega, viiendast, tigeda, tuhandeni, neljale, keegi, lehtedega, vajalikud, see, sügavaid, teineteise, karvasest. NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades...
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e üliv...
Näide Vastab küsimustele Kääne ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav kes? auto autod missugune 2. Omastav kelle? mille? auto autode 3. Osastav keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev kellesse? millesse? autosse autodesse NIMETAV Sanatoorium Sanatooriumid Süda Südamed OMASTAV Sanatooriumi Sanatooriumide Südame Südamete OSASTAV Sanatooriumit Sanatooriumeid Südant Südade SISSEÜTLEV Sanatooriumis...
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on k...
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, ...
KÄÄNDED - casus • Nominativus – nom. – nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) nä...
Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. ...
EESTI KEEL Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.Eesti keele ajalooks nimetatakse ka seda uurivat teadusharu.Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keel...
Kõnekeele ja õigekirja vead MIlleks on vaja õigekirja reegleid? Usun, et sageli käib see mõte läbi mitmete inimeste pea, kuid õigekirja oskamatus peegeldub ka meie kõnekeeles. Ka minu oma pereliikmed torisevad pidevalt, kui ma neid vestluse käigus parandan ning toovad oma kaitseks välja argumendi : " Sa ju said aru, mida ma mõtlesin!". See pole õige, ning jätkan nende parandamist, sest kunagi jääb see neile loodetavasti meelde ja nad ei tee enam selliseid vigu. Õige rääkimine ning kirjutamine jätab inimesest hea mulje ning paneb vestluse sujuma ja kirjatüki puhul on tööd palju lihtsam ja hõlpsam lugeda. Töös toon näiteid igapäeva elust ja samuti mõndadest segadustekitavatest sõnadest. Ülivõrde moodustamine tark- targem- kõige targem/ targim õnnelik- õnnelikum- kõige õnnelikum/ õnnelikem Mõtle selle peale, et kas sa saad sellega hakkama.- Eravestlus. Kaudküsimusele ei lista "et". Mõtle selle peale, kas sa saad...
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGU...
OMADUSSÕNADE VÕRDLEMINE Kuidas saame sõnu võrrelda? • Erinevate sõnade abil (väike- pisike- tilluke) • Lisades omadussõna ette mõne määrsõna (väga väike,üpris väike) • Kasutades sama omadussõna eri vorme(väike – väiksem - väikseim) Võrdlusastmete moodustamine • Võrdlusastmeid on kolm - algvõrre, keskvõrre, ülivõrre • Lihtsaim neist on algvõrre - selleks on omadussõna nimetav kääne. Keskvõrre (moodustatakse ainsuse omastava käände abil) • Põhireegel on lihtne: algvõrde omastav kääne + m Näited: vaba+m=vabam kartliku+m=kartlikum palava+m= palavam kuulsa+m= kuulsam Keskvõrde erandid • Omastava käände a või u asendub mõnikord e tähega. (näiteks pika-pikem, targa-targem, paksu-paksem, valju-valjem) • ke-lõpulistes sõnades lüheneb tüvi (lühike-lühikese-lühem; õhuke-õhukese-õhem) • Sõna hea keskvõrre on parem Ülivõrde moodustamine Ülivõrde moodustamiseks on kaks erinevat võimalust...
Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka pesasse e pessa, pesa/desse, ...
Eesti keel Käänamismallid A-tüvi on alati omastav kääne (mille? missuguse?) ja annab silpide arvu. B-tüvi on alati sõna osastav kääne (mida? missugust?). Astmevaheldus (AV) on sõna A- ja B-tüve muutus. Laadivaheldus (LV) on astmevahelduse alaliik, mille puhul k, p, t, g, b, d, s tekib või kaob (jalg). Vältevahelduse (VV) puhul muutub sõna rõhk II ja III välte vahel, kirjapildis ei muutu midagi (lill). Kujuvaheldus (KV) on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüvi lõppeb mõnes vormis vokaaliga ja mõnes vormis konsonandiga (lamba/lammast). Eesti keele sõnad on 1-, 2- või 3-silbilised ja nende arvu tuleb lugeda A-tüvest. Mall Tüüpsõna Ains. os. Mitm. om. Mit. os. I Õpik (3 silpi, astmevahelduseta) (60%) Hammas (astmevaheldus, kujuvaheldus, s-lõpp) II Liige (astmevaheldus, kujuvahelduseta, III välde) Aasta (2 silpi, astmevahelduseta...
Näide Käände Vastab # Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles...
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
РУССКИЙ ЯЗЫК В ТАБЛИЦАХ Правила, таблицы, примеры Справочное пособие для учащихся с эстонским языком обучения Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, ...
Vormiõpetus Õp. lk 85136 Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustusviisi, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamisviisi, mille puhul muudetakse sõnetüve. Tähtsamad tüvevaheldused on astmavaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus. Astmevahelduse liigid Astmevahelduse on tüvevaheldus, mille puhul sõnetüve üks variant on tugevas astmes, teine nõrgas astmes. Laadivaheldus sõna tugeva astme vormis on 2. silbi alguses sulghäälik või s, aga nõrga astme vormis mitte. Laadivaheldus võib toimuda 3 erineval moel. 1. häälik kaob vägi: väe: väge 2. häälikud sarnastuvad lammas: lamba: lammast 3. häälikud asenduvad halb: halva: halba nälg: nälja: nälga tahtma: tahan: tahta raad: rae: raad...
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
24. MORFOLOOGILINE PARADIGMA Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel alusel võib eristada käändsõna, pöördsõna ja tingimisi ka võrdlussõna paradigmat. Ühe sõnaklassi paradigma koosseisu määravad morfoloogilised kategooriad, millega see sõna seostub. Paradigma maht ehk liikmete arv oleneb sellest, kui palju omavahelisi kombinatsioone vastavate kategooriate liikmed annavad. Konkreetse sõna sõnavormide hulk võib paralleelvormide võrra suurem olla. Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas ...
Kääne Küsimus Ainsus Mitmus 1. Nimetav kes? mis? ratas rattad 2. Omastav kelle? mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav ...
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, ...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Morfoloogia - http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3 1. Leksikaalne, grammatiline tähendus. Termin leksikaalne tähendus esineb veel teiseski mõistepaaris, ent avaldab ennast veidi teisest küljest: leksikaalne tähendus on sama sõna kõigile muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus ‘tugev tunne’. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus -ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. 2. Semantika, leksikoloogia, süntaks, morfoloogia, foneetika. Nende omavahelised seosed. Semantika – tähendusõpetus. Keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ja tähenduste muutusi, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Leksikoloogia – keelete...
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamb...
Ferdinand Johann Wiedemann ja eesti keel Ferdinand Johann Wiedemann oli viimane tähelepanuväärne saksa soost eesti keele uurija. F.J Wiedemann sündis 1805. Aastal Haapsalus. F.J. Wiedemann õppis algul Haapsalus, siis Tallinna gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis õigusteadust ja keeli. Alustas ka tööd Tallinna gümnaasiumis õpetajana. Ta uuris komi, mari, udmurdi keelt ja kirjutas nende keelte grammatikad. Sõnaraamatu koostamisel seadsi F.j Wiedemann endale teaduslikult täpsed põhimõtted. Seppärast ei kasutanud a tavalist kirjaviisi, vaid erilist transkriptsiooni, et sõnu võimalikult täpselt üless märkida. Sõnaraamatu järel alustas ta grammatika koostamist. Tema 1875. Aastal ilmunud grammatika raama on olnud lähtekohaks väga paljudele hilisematele keeleteadlastele, ja mõjutanud meie kirjakeele kujunemist. Karl August Hermann Karl August Herman kirjutas esimese eestikeelse normeeriva grammatika, mille mõju eei kirjakeele kujunemisele on ...
Kesk- ja ülivõrre 1) KESKVÕRRE a) A-tüvi (om. kääne) + m nt. suure+m, ohtliku+m, kauni+m b) Sõnad, mis on A- või U-tüvelised ning nõrgema astmevaheldusega, muudavad enne keskvõrret tüvevokaali - ae ja ue nt. must musta mustem ; hull hullu hullem ; järsk järsu järsem 5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam ...
Eesti keele jätkusuutlikkus Eesti keele keeleteekond on olnud pikk ja keeruline. Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme täh...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Füüsika tund!!! Mis on rõhu valem? (Vastus: p= F/S) Geograafia tund!!! Millises maailmajaos asub Tasmaania? (Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tun...
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -...
ASTMEVAHELDUS = tugeva ja nõrga astme seaduspärane vaheldumine sõna muutmisel laadivaheldus (LV vältevaheldus (VV) sõna sisehäälikutes sulghääliku või sõna välte muutumine sõna muut- s-i muutumine või teisenemine sõna muutmisel misel ASTMEVAHELDUSE MÄÄRAMISEKS 1.Moodustan a) käändsõna puhul ains nimetava, omastava, +(osasatava) käände b)pöördsõna puhul da-infinitiivi ja oleviku I p (mida teha?) (mida teen?) 2.Määran sisehäälikud.[pearõhulise (I) silbi täishäälikust järgmise silbi täishäälikuni] 3.Vaatan, kas sisehäälikutes on toimunud sulghääliku või s-i muutumine või kadumine luba : loa (b kaob) -> LV sadada : sajan ( d->j) -> LV käsi : käe (s kaob) -> LV lugeda : loen (g kaob) -> LV rada: raja (d->j) -> LV kõndida: kõnnin (d->n) -> LV NB! Hääliku pikkuse muutumist ei loeta laadivahelduseks...
Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Ülesanded sõnaraamatuga (ÕS) 1. Anna võõrsõnadele konsensus ja munitsipaal(omand) eestipärane vaste või pikem tähendusselgitus. Konsensus ehk üksmeel. Grupi inimeste arvamuse ühisosa või ühine arvamus. Munitsipaal(omand)- omavalitsusele kuuluv vara. 2. Mitmendas vältes on sõnad kodu, ammune, õitseb, põld, kangelane? Kodu- I välde Ammune-II välde Õitseb-II ja III välte vaba vaheldumine (reegel: pöördsõna olevikus) Põld-II välde Kangelane II või III välte vaba vaheldumine (reegel: kolme-ja enamasilbilistes sõnades, mille muutumist välde ei mõjuta) 3. Kuidas tähistatakse Õsis sõna soovitatust või mittesoovitatavust? 1) Sõnad ja väljendid, mida ei peaks kasutama on looksulgudes ja väiksemas kirjas N.{ koheselt} kohe 2) Kehvema keelendi juurest juhatab parema juurde sõna parem N. vastustama < 52 >, parem: .vastu panema, vastu olema, .vastu tegutsema V...
KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE 1. Guugelda ,,eesti keele käsiraamat", ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/. 2. Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted. 3. ,,Kola" reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet. 4. Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele. 5. Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks. 6. Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta. KOKKU LAHKU NÄITED ainsuse nimetavas vesiveski, nahkmööbel, verivorst, käändes või lühitüveline inimv...
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaami...
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4. Kas suure või väikese tähega? • mardipäev • Mardipäev 5. Kas suure või väikese tähega? • eesti vabariik • Eesti vabariik • Eesti Vabariik 6. Kas suure võ...
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder ...
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill...
annaabi.ee 
