K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
1920. aastal sooritas J. Oengo õpetaja kutseeksami. Aastatel 1920-1922 töötas Oengo õpetajana Tartus ja õppis samal ajal Pallase kunstikoolis. 1923. aastal kolis ta Tallinna ja sealt 1926. aastal Vasalemma, kuhu jäi püsivamalt elama. Eesti Kirjanikkude Liidu liikmeks võeti ta 1927. aastal. Teise maailmasõja alguses, 24. augustil 1941. aastal arreteerisid ta Eestist taganevad punaarmeelased ja lasksid enne Saksa vägede tulekut maha. Julius Oengo on J. Oro kirjaniku nime all avaldanud arvukalt värsiraamatuid lastele, vähem jutte ja näidendeid. Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on
Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno
Püha Markuse katedraal Koostaja: SeltsimeesLenin Rõngu 2012 Katedraali välimus Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega. Kaetud viie kupliga, läänefassaadil 5 sügavat nissi portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist. Katerdraali ehitus Püha Markuse peakirik on ehitatud tegelikult tellistest, kuid kõik kohad on kaetud hinnaliste mosaiikide ja marmoriga, nii et põhimaterjali ei ole näha ja kogu kirik jätab väga uhke mulje. Seetõttu ei ole ka kirikus uuendusi ega see ei suuda võistelda Konstandinoopoli Hagia Sophiaga suuruse või söekuse polest. Nagu teadagi ei luba Veneetsia ebakindel Katedraali "aarded" Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid...
Salmiku kõrvale on joonistatud nelja-viieaastane poiss -- väga vana ja tuhmunud foto järgi, mida ei saadud enam trükkida. See on lapsepõlvepilt lastelaulikust Julius Orost, kes kirjutas eespool toodud read siis, kui ta oli juba täiskasvanud mees, käis aga kunagi, ligi kuuskümmend aastat tagasi, tõepoolest paljajalu Hiiumaa kadakastel loopealsetel lambaid karjatamas, silme ees määratu meri ja mängukaaslasteks kaheksa õde-venda. Julius Oro (tegelikult Oengo, hiljem Õngo) sünnikohaks on Harju küla Hiiumaal Suuremõisa vallas ja sünniaastaks 1901. Tema isa oli laevakapten. Sellessamas ametis oli Suuremõisa ,,Ungru krahvi" teeninud ka vanaisa. Ja kui Julius, oma vanemate neljas laps, nägi merd sõitvat isa õige harva, siis seda rohkem kujundas tema lapse-maailma just vanaisa, kellel oli suur tagavara merejutte ja mälestusi ning kes naljaviluks lõi vahel lõbusaid vemmalvärssegi
aastaid ja aastaid, ja tal ei ole tagasiteed.» · Tema sõnul on takistuseks ka asjaolu, et arstid annavad Hippokratese vande, millega läheb eutanaasia vastuollu. · Ergma ütles, et oleks valmis teatud tingimustel isegi nõusoleku eutanaasiaks andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. · Oro rõhutas, et ükski riik ei ole seadustanud eutanaasiat - ei Holland, Belgia ega Luksemburg. «Nende riikide seadusandlused annavad lihtsalt võimaluse, et kui arst assisteerib seda tegevust, ei satu ta kriminaaluurimise alla,» selgitas ta.
2. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons (31.03.2011, 11:30) Julius Oengo (1901 1941) Julius Oengo õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Oengo · J. Oro pärines Hiiumaalt laevakapteni perest. Teda kasvatas vanaisa, kellele meeldis
luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Madis Oro 11. klass 5. ja 9. klasside nutitelefonide kasutustavad Uurimistöö Juhendaja Mai Teetlok Kohtla-Järve 2019
„Vanemuine“ (Kui Kungla rahvas…) “Teele teele kurekesed” 15. Millest räägivad K. A. Hindrey piltvärsslood? Nende salmidega tuli eesti lasteluulesse huumor. Hindrey eeskujuks olid H. Hoffmanni Struwwelpeter” (1845) ja W. Buschi samalaadsed, eesti lugejale osalt tuttavad lood. Tekstide eesmärk oli endiselt õpetusi jagada, kuid seda tehti nalja vormis mõningase kunstilise liialdusega. 16. R.Kamseni, K.E. Söödi, E. Enno, J. Oro lasteluule. Mis neid autoreid (igaüht eraldi) iseloomustab? Reinhold Kamsen (1871-1952) oli eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Tegi kaastöid Lastelehele, vanemas eas avaldaski peamiselt lastele mõeldud tekste. Mõned Kamseni lastelaulud on saanud viisistatuna üldtuntuks (nt "Küll on kena kelguga"). * luuletused ilmusid ajalehtedes-ajakirjades * teemadeks loodus ja aastaajad, lapse mängud ja suhted ema, kaaslaste ja loomadega
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT PUHASTUSAINED Juhendaja: Heikki Eskusson Puhastusained Olga Komleva 021MT Tallinn 2008 2 Puhastusained Olga Komleva 021MT Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray............................................................ 5 Lubjasette ja rooste eemaldaja....................................................................................... 6 Vinyl & Linoleum Cleaner.............................................................................................7 ORO dushikabiini puhastusvahend.................................................................
kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. Näide Leelo Tungla luuletusest : Õhtuvalgus Õhtu valgus pehme, imeline. Metsad meenutavad oma nime. Sambla sees on lapsesängi soojus- Siia, siia Päike äsja loojus,
Väärika III koha saavutas meie enda kooli õpilane Sirli Tell, kes tõi telemeedia toel avalikkuse ette meie suurepärase okuse kõike ja kõiki meie ümber kritiseerida. Zürii ei jätnud märkimata ka Ivar Piterskihh oratoorlikku esinemist. Kõnevõistlus koosnes II voorust. I voorus esitati 5-7 minuti pikkune kodus ettevalmistatud kõne. II voorus seevastu kõneldi zürii poolt valitud lühiteemal ,,Kas sunnitöö teeb laisa tragiks?" Kõnelejaid hindas zürii koosseisus Ene Ergma, Margus Oro, Keiu Kess, Tanis Kulp ning eelmise aasta võitja Karl Kull. III parimale sai osaks preemia Ene Ergma poolt. Nimelt kutse Toompeale, Kalevipoja saali pidulikule söömaajale, kus arutatakse kuuldud teemade ja erinevate küsimuste üle. Pärast võistlust alustas oma iga-aastast tööd IX kõnelaager, millest said osa võtta gümnasistid üle Eesti. Reedel arendas noori Väitlusselts ning õhtu lõpetas Uus Vana Teater etenduse ,,Simo-Karli peaasi on pea asi
"Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E. Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuripärl Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. L. Tungla lasteraamatuid on tõlgitud armeenia, inglise, soome ja vene keelde. Täname kuulamast! J
o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli.
et see pole üldsegi halb, et eestis on eutanaasia keelatud. Nimelt üks eesti kodanik oli väsinud elama haigusega, mis pani kogu ta keha valutama. Niisiis pöördusgi Toomas kohtusse, et paluda luba eutanaasiaks. Toomasele siiski luba ei antud. Kui talle teatati, et luba ei saa oli ta väga pettunud. Nüüdseks on Toomas tänulik selle üle. Tänaseks on Toomasest saanud täielik eutanaasia vastane. Tooksin teile välja ühe arsti arvamuse eutanaasias. Nimelt Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. Ma arvan, et eutanaasia on teema mille üle ei jõua inimesed kunagi ühele meelele vaid jäävadki vaidlema igaveseks.
Armastus, surm ja auahnus - kõik kulla nimel Mina vaatasin filmi “Gold” (algne pealkiri “Oro”), mis tuli välja aastal 2017. Filmi lavastaja on Hispaania stsenarist Agustín Díaz Yanes ja peanäitlejad on Raúl Arévalo, Bárbara Lennie, Óscar Jaenada, Jose Coronado ja José Manuel Cervino. Film võtab aset aastal 1538 ja räägib grupist Hispaania sõduritest, kes lähevad Amazoni vihmametsa, et leida legendaarne kullast tehtud linn Teziutlan, et Hispaania impeerium saaks selle enda alla võtta. Film võtab aset Amazoni vihmametsas, mistõttu on see visuaalselt väga tumedates toonides, päikest ei paista ja kõrged puud ei lase ka vähesemalgil hulgal valgusel läbi paista. Tegelased on peaaegu alati ümbritsetud taimede ja rohelusega. Tegelaste kostüümid meenutavad mulle 16. sajandil piraatide ja rüütlite poolt kantud riideid: linasest riidest särgid ja püksid, nahast saapad, mõnedel on seljas ka metallist rüüd j...
Lo llevó a retirarse en 1615 al monasterio en Aragón. Entre 1616 y 1618 estuvo en Santo Domingo, en cuya universidad fue profesor de teología durante tres años y donde además intervino en asuntos de su Orden. En 1625 la Junta de la Reforma le prohibió escribir. Pero seguió escribiendo, pero en 1626 el pasó a residir en Madrid y fue nombrado comendador de Trujilo. Entre 1632 y 1639 estuvo en Cataluña Vivió sus últimos años en Soria. Es uno de los grandes dramaturgos del Siglo de Oro español. Su obra dramática se mantuvo fiel a Lope de Vega. Tirso de Molina fue un autor muy fecundo : dejó a unas 300 comedias, que se imprimieron en cinco partes: Primera parte Sevilla, 1627 Segunda parte Madrid, 1635; Tercera parte (Tortosa, 1634); Cuarta parte (Madrid, 1635), Quinta parte (Madrid, 1636). Como dramaturgo religioso él escribió varios autos sacramentales (El colmenero divino, No le arriendo la ganancia, El laberinto de Creta), comedias bíblicas (La mujer que manda en casa
Tabel a 1.. ll-*-j f.c-.*r-'U '-,1 -(t. X; h; hiXi lliXi2 n{x,-f,12 0 1 0 0 2532,10 2 1 2 4 2334,82 4 2 I 32 4291,48 5 1 5 25 2053,90 7 1 7 49 1876,62 I 1 I 64 1790,99 11 1 11 121 1546,06 18 1 18 324 1444,58 21 1 ...
ur+l!- ,t"-tt* oh Po/. rr,o]* {ou'.otrii.ui{.'a-
.-!tajr,.torl" +toAurc-*r va.Co-l p
"Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . Mõned luuletused ÖÖ AED ÖÖ AEDADES LUURAB SUUR HALLITAV VAIM. SIIN ÕITSEDA SUUDAB VAID TÕBINE TAIM. SIIN PUU KASVAB KÄNGU, NÄIB PILGE TA URB. KÕIK MEEL KALDUB LÄNGU- EI RÕÕMUS, EI KURB. NEIS RÕSKETES ÖÖDES NÄEN UNESKI MAAD. SIIN PÕSKEDEL LÖÖBEKS ÕRN JUMEKUS SAAB. SIIN PAKUD SA MULLE (AH, KUST KÜLL TA TÕID?) ÜHE VÄIKESE ÕNNE SUURT PAHELIST ÕIT.
ka mõni muu suhkur. Sellise segamise ainuke eesmärk on tootmiskulusid madalamal hoida, kvaliteedile mõjub see pigem halvasti. 100% agave tohib sisaldada ainult agaavisuhkrut. Kvaliteetse tequila otsimisel on see tähistus heaks alguseks. Laagerdumise järgi jaguneb tequila neljaks: Blanco ehk Silver ehk plata on värvitu ja tammevaadis küpsemata tequila, mis villitakse hiljemalt kahe kuu jooksul pudelisse. (õige) Oro ehk Gold ehk joven abogado samuti noor tequila, mida on kuldseks värvitud karamelli, glükoosi, glütseriini ning erinevate lõhna- ja maitseainetega. Reposado kahest kuust kuni ühe aastani tammevaadis hoitud Blanco. Vaadis hoidmine annab joogile värvi ja lõhnabuketi ning pehmendab maitset, samas säilitab sinise agaavi maitse. Añejo ehk Aged aastast kuni kolme aastani tammevaadis hoitud Blanco. -Extra Añejo ehk Ultra-Aged ehk Reserva 2006
2 Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro : Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts. Mitmekesine ja mahukas looming. Jaan Lattik Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . Kirjeldab kodu soojalt. Peäro August Pitka (Ansomardi) - Hästi palju sõjaväelaste eluolu
Este niño está enfaldado. Tegevusala, elukutset, usku: Estamos de paso en Roma. Soy estudiante. Ella está hablando por teléfono. Es de Roma. Estas uvas no están aún maduras. Él es católico. Kestva aja moodustamiseks: Materjali: Los niños están jugando en el jardin. El reloj es de oro. Estoy comiendo y bebiendo en el bar. Iseloomulikku tunnust või kvaliteeti Sõnadega: bien, mal, regular Carlos es muy alto. momendi olukorra kirjeldamiseks: Este coche es bonito. Estoy bien /mul läheb hästi/ Esta mesa es muy cara. Está regular /tal l´heb normaalselt/ Nuestro país es muy grande. ESTAR+PARA= olla valmis midagi tegema Los perros son leales
esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly!" libreto, saksa keelest "Rügemendi tütre" libreto, reaaluste abil armeenia, gruusia, komi, tshehhi, valgevene jm. rahvaste luulet. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia. . 7. Loovülesanne Küsimused. 1. Kuidas oli Marge Pärna teine nimi? V: Marge Manoff. 2.Mis lõikusel Iisi käis? V: Pimesoole lõikusel. 3.Mida tehti matusel , mis Iisile üldse ei meeldinud? V: Räägiti tema isas valesid asju. 4.Jumalaga lätu kiri ehk.. V: Jumalagajätukiri. 5.Missugused lilled olid Marge ja Andrese lilled? V: Väikesed punased roosid. 6. Kellega vestles Iisi oma kassettidel? V: Margega. 7.Kust leidis Iisi Pedro?
Pinot Brut Spumante,NV Fontanafredda, Piemonte /(Itaalia) 75cl 25,00 Freixenet Carta Nevada Brut/ Semi-seco/Rosado-seco 20cl 6,50 Portvein EUR Taylor Late Bottled Vintage 2000 8cl 6,50 Taylor 10 YO Tawny 8cl 8,80 Dessertvein EUR Torres Moscatel Oro 8cl 4,70 Konjak, kalvados ja brändi EUR Camus VSOP Elegance 4cl 6,50 Martell VSOP 4cl 6,30 Gran Garvey Solera Reserve 4cl 3,00 Metaxa 5* 4cl 2,80 Calvados Berneroy Fine VSOP 4cl 4,50
Lisaks on ta avaldanud kümmekond luulekogu täiskasvanutele, tõlkinud ja kirjutanud nukunäidendeid, kuuldemänge laulu- ja muusikalitekste, tegutsenud publitsisti ja kriitikuna, koostanud aabitsa ja emakeele lugemikke, ettelugemisraamatuid väikelastele, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, tõlkinud rohkesti lasteraamatuid. Preemiad 1986 Virumaa lasteraamatu preemia 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Muhvi auhind 2008 Harjumaa kultuuri pärl Küll ta tuleb Lumi mööda porist teed metsa varju roomas. Juba passipilte teeb pääsuke nüüd roomas. -6- Asju seal ei pakita-
1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“ Tema lasteluuletuste populaarsust suurenas viisistamise (nt Riho Pats) Raamatukaante vahel jõudis Oro lasteküürika alles 1967, pealkirjas „Hiir rätsepaks“ Lühemate luuletuste kõrval on Pro kirjutanud ka värsslugusid Oro kirjutas ka proosat Ernst Enno *Alustab samal ajal kui Sööt, aga kuulub hilisemasse põlvkonda Lastelaulud moodustavad Enno luule helgema poole Alustab Lastelehes 1902.aastal („Andi unenägu“), ilmus ka proosapalu
ning Suguvõsa Saatus Mõisapark ei olnud algselt selline, nagu see on praegu. Seda hakati alles korrastama kooli ajal koolilaste jaoks. Sillutati teed ja tehti sirgemaks, raiuti võsa maha, sest park oli tol ajal väga metsakasvanud. Praeguseks on mõisaaegsest pargist säilinud ainult paar kuuske ja pärna, ülejäänud pargist hävis 1970. Aastatel toimunud tormis. Praegu asub mõisapargis ka päikesekell ja mälestuskivi, mis on püstitatud J. Oro mälestuseks. Sellesama mälestuskivi kõrval asus ka tiik, praeguseks on seal lihtne lohk maas ja võsa peale kasvanud, sest suurem osa sellest lükati kinni, kuna see olevat õpilastele ohtlikuks muutunud ja järelejäänud osa kasvas lihtsalt kinni. Mõisahoonel oli palju kõrval- ja abihooneid: kiviküün, sepapada, kelder, piimaköök, viljaait, elamu, pesuköök, karjahoov, ait, kasvuhooned, meierei, viinavabrik, töölistemaja, telliskivivabrik ja rehi. See kõik on 1920. Aasta
1972-1973 - töötamine eesti keele õpetajana Tallinna 36. keskkoolis 1973-1975 - töö ajakirjade ,,Pioneer" ja ,,Täheke" toimetuses 1975-1981 ajakirja ,,Täheke" kaastööline 1981-1984 - Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhataja 1984-1990 vabakutseline kirjanik 1991-1995 Ruila põhikooli emakeele õpetaja 1994-1996 ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana 1994-1995, 1996-...... ajakirja ,,Hea Laps" peatoimetaja 1997 - Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind 1999 - J. Oro nim. lastekirjanduse preemia 2005 - Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden Looming Leelo Tunglalt on ilmunud 33 värsi- ja 27 proosaraamatut lastele ning noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Nooremale lugejale mõeldud juttudes ja luuletustes kujutatakse lapse igapäevast kodu- ja koolielu vahelduvas emotsionaalses
" kui juba ta lidus metsa poole, otsis kustki orava üles ja haukus seni puu all, kui tulin järele. Ja kui ma oravat ühe puu otsast teisele hirmutasin, valvas Sammi teraselt, kuhu orav hüppab, ning polnudki juhtu, et ta silmast oleks kaotanud orava. Mõnikord istus ta pool päeva puu all ja haukus, ning tuli ainult kutsumise peale ära. Minu lapsepõlve kodud, ,,Külatänaval" Väikese Kiisajärve kõrgel kaldal asu reas 7-8 talu. See oli Kiisaküla, kus elasin neli aastat Oro talus, käies suvel karjas ja talvel Vanaküla vallakoolis. Pikki Kiisaküla käis tee, mis oli ühtlasi küla karjatänavaks, lai ja söödine, tallatud küla karjadest. See karjatänav, piiratud vanaaegsest viltuaiast, oli meie, karjapoiste mänguplats. Kogunes poistekari sinna lõunavahel, tunniks-paariks, istus murule aia äärde, lõi käratsedes ,,tuusa", nagu nimetasime kaardimängu, heitis ketast, mis lõigati lihtsalt paraja paku otsast, käis palavail päevil
Sommer ,,Kuldsed jõulu pähklid", J. Pärn 19.saj lõpu viljakaim jutukirjanik, J. Kunder kooliK ja est LK teooria rajaja, Ado Grenzstein ,,Viisk, põis ja õlekõrs" Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20.-30. aastatel Karl Eduard Sööt ,,Laula lapsuke", Karl August Hindrey ,,Pambu-Peedu", ,,Seene-Mikk", ,,Piripilli Liisu","Lõhkiläinud Kolumats". Ernst Enno - Luuletused: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees, Julius Oro - Luuletused: Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik. Proosa: 20-30ndatel Oskar Luts ,,Kevade", ,,Nukitsamees", Jüri Parijõgi ,,Semendivabrik", Karl Ristikivi ,,Vikerkaar", ,,Viikingite jälgedes", Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute
Pesapuuks valib leevike põhiliselt noore tiheda kuuse. Pesa koosneb samblast ja juureniitidest ning on okste vahele hästi ära peidetud. Mõlemast soost lindudel on pealagi must; isaslinnul on põsed, rind ja päranipuala punased, emaslin- nul pruunid. Leevikeste lauluaeg algab jaanuaris siis on päevad veel lühikesed ja pimeda- võitu. Leevike on üsna usaldav lind. Noored leevikesed õpivad mitmesuguseid laule järele vilistama. q Henn ja leevike J. Oro Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha."
Gooti stiil sai oma nime gootide hõimu järgi, kui 16.sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks, barbaarseks ja aegunuks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. 12. sajandil piirdus kuningate võim ainult Pariisi lähiümbrusega, kuid Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja...
KAANETE TABEL.
Ainsus.
I(;irirtt: Mitmuse Kadn de-
Kedn de-
lopp. tu n nus. lopp.
N irnetar: l
1912. August Kitzbergi lastenäidendid (Kaval-Ants ja Vanapagan 1907, Kuri kuningatütar 1909 jt). Küpse kunstitaseme saavutamine Eesti Vabariigis 1918-1940. Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm 1921, Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan
luuletusi. Lasteraamatute läbivaks teemaks on heaks lapseks olemine. Kirjaniku sõnavara on väga rikas ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele. Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil. Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all õppinud kõik tänapäeva Eesti lapsed. Seda eelkõige muidugi Aabitsa läbi, kuid suurt rolli
Antoine de Saint-Exupéry Antoine de Saint-Exupéry 7 Kokkuvõte Antoine Saint-Exupéry kui kirjaniku jaoks oli tema lenduriamet heroilise eetose allikaks, mis raamis pea kogu tema kirjanduslikku loomingut. Saint-Exupéry esimene raamat ,,Lõuna postilennuk" (,,Courrier-Sud," 1929, e. k. 2003) räägib oma lennupostipiloodist peategelase surmast lennuõnnetuse järel Rio de Oro kõrbes. Järgmine romaan ,,Öine lend" (,,Vol de nuit," 1931, e. k. 1966) on pühendatud ajaloo esimestele regulaarlenduritele ning müstilistele kogemustele, mille osaliseks nad said oma ohtlikku tööd tehes. 1935. aastal tegi Saint-Exupéry ise koos oma navigaatoriga läbi tõsise lennuõnnetuse Sahara kõrbes. Neli päeva praktiliselt ilma vee ja toiduta olnud mehed pääsesid napilt surmast. Vaatamata saadud vigastustele astus Saint-Exupéry 1939. aastal luurelendurina sõjaväkke.
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie "Emaarmastus", Kim Si Söpi "Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel", O. Drizi "Tsir-biri.bom", J. Kazakovi "Kuidas ma maja ehitasin", S. Marsaki "Jäätis" ja "Kuidas höövel tegi höövli", S. Tsornõi "Kui kõik on kodunt ära" jpm. Preemiad · 1986 Virumaa lasteraamatu preemia · 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad · 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia · 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia · 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden · 2007 Muhvi auhind · 2008 Harjumaa kultuuri pärl 6 Ilmunud lasteluuleraamatud · Karune lugu(1975) · Hundi lugemine(1978) · Mooni avastamine(1978) · Väike ranits(1982) · Seltsis on segasem(1983) · Tere-Tere(1985) · Sul on teha mehetöö(1987)
Paistab silma erakordse võimega tungida lapse maa- 1875-1934 Lasteajakirja "Laste Rõõm" toi- ilma, kõlakujundite rikkuse ja ehtlapsepärase sisu metaja. poolest. Lapselähedane lihtsus ja soojus ühineb poee- tilise kunstipärasusega. Oskab puudutada lapsele olu- listeelunähtuste ringi- aastaringide tsükkel. Julius Oro (Oengo) Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, Mitmekesise ainevalla ja käsitluslaadiga, emotsionaal- 1901-1941 pedagoog. ne ja mahukas looming. Jõululaulud, aastaaegade va- 1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo-
,,Villancico"- tema luuletus. Täisriimidega on tegemist, kordused (mida hakkab järjest rohkem luulesse tulema) Paistab silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult
Eesti stiili luua", ühendades rahvamuusika elemente moodsa muusika väljendusvormidega, täpsemalt-ekspressionismiga, mistõttu tekkivat ebaloomulikust ühtesegamisest piinlik mõju isegi koorilaulus. 1926. a. esitas Tartu üliõpilasmeeskoor Saare laule Ungaris. Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba. Arvamustes öeldi, et "Mart Saar saab olema meie tulevastele 10 põlvedele samasuguse tähtsusega, nagu venelastele Rimski-Kosakov ja norralastele Grieg". Palju tuli negatiivset kriitikat, sest rahvas ei olnud veel valmis vastu võtma Saare omapärast, kuid rahvuslikku muusikat.
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Asutamisaastaks 1878, Kuuba. 1959 aastal riigistati ettevõte Kuuba valitsuse poolt. Alates aastast 1993 on tootjafirmaks Havana Club International. Matusalem. Ettevõtte Matusalem & Co asutasid 1872 aastal Kuubal hispaanlastest immigrandid. Parimate rummide tootmisel selekteeritud osa küpseb tammetünnides mitmeid aastaid ning kasutatakse seejuures hispaaniapärast "solera" segamis- ja küpsemissüsteemi.Eestis müüakse: Ron Matusalem Carta Plata, Ron Matusalem Classico, Ron Matusalem Carta Oro ja Ron Matusalem Gran Reserva`t. Stroh. Tugev ja vürtsine rumm. Valmistaja - Austria. Kaubamärk kasutusel aastast 1832, nimi Stroh tuleneb looja Sebastian Stroh`i nimest. Toodetakse kolme varianti: Stroh 40, Stroh 60 ja Stroh 80. 7 3.1 Malibu · Pehme kookosrummi Malibu ajalugu saab alguse just hämmastavalt Kariibimere saarelt Barbadoselt, mis asub
Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal:
Jorge Maurique (1440-1459) · ,,Koplad isa surma puhul" koplad: 12 värsist koosnev stroof, loob tõusva/langeva rütmi, mõtisklus elu kaduvuse üle, surm kui võrdsustaja, sotsiaalsete ebaõigluste eest kättemaksja, järelhüüded, surmatantsumotiiv · 12-värsiline koppel: mauriqueña · 3. elu: aukuulsuse elu, mis saavutatud maises elus oma ausate tegudega Hispaania renessanss · enamasti 16. sajand · Siglo de oro kuldajastu · 1605-1615 Don Quijote · Samad nähtused, mis Euroopas mujal: antiik, humanistid · tuli sonetivorm, kirjandus hakkas muutuma mitmekesisemaks, sai juhtivaks Euroopas · hisp keel hakkas levima · Fernando & Isabel katoliiklik kuningapaar, tõstsid Hispaania esimeseks Euroopas, sel ajal suurimad valdused üldse, hakkas kujudnama hispaania monarhiat · Renessansi kirjandus on idealiseeriv
Põltsamaa Ühisgümnaasium AS San Revilo arengulugu Uurimimistöö Koostaja: Oliver Saar 11c klassi õpilane Juhendaja: Eve Oro PÜG õpetaja Põltsamaa 2011 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Firma loomise idee ja selle teostamine................................................................................4 2. Raamatupidamisprogramm PMen.......................................................................................5 3
Leiukohad : mitm el pool USA s, Arizona st on leitud h õb e d atükk e, mis kaaluvad 1350 kg. Hõb e d al eiuko hti e sin e b ka Nevad a s, Michiganis ja Alaskal ning Kanada s Ontario ja Lood et erritooriumi (Suur e Karujärve ümbru s e s ) provintsis. Tuntud leiukoh a d asuvad Mehhiko s, kus hõb e d at ve eti Euroop a s s e juba XVI sajandil. Tuntum a d neist on Guanajuato, El Oro ja Batopilas e maardlad. Hõb e d at kaevand atak s e ka Boliivias, Peruu s ja T siilis. C erro de Pas c o hõb e d a k a e v a n d u kasutus el juba XVII sajandi st. Olulise d h õb e d a k a e v a n d u s e d asuvad ve el Austraalias, Jaap ani s, Ven e m a al ja Kasah stani s
happelinepunaste marjade karakteriga. · Altanza Reserva Especiall (1998): Aroom veidi oksüdeerunud, vanillimagus ja maasikane. Maitse jõuline, täidlane ja pehme, selles piisavalt hapet, suitsu ja apteeginüansse, nii maasikat kui mõrkjaid ürte. Berberana, üks esimesi Rioja tootjaid. Asutatud 1844, omab Rioja Alta piirkonnas 13 ha veiniaedu. Pakkunud alati kindlalt kvaliteeti, laveerides edukalt uue ja vana stiili vahel. Crianza ja Reserva kannavad nime Carta de Oro ja neis leiab nii vaadivürtsi kui maasikat. · Berberana Dragon Temparnillo (2002): Aroomis vürtsi, kaneeli ja punaseid sõstraid. Maitse kerge ja natuke morsilik, aga tasakaalus ja mahlane, lõpus jääb natuke vürtsi suhu. Beronia, 1973 asutatud Rioja tootja Ollauris ( Rioja Alta). Kuulub serri- tootja Gonzalez Byassi gruppi. Viljeleb uut mahlakat stiili. Juua tasuks eeskätt Reservat ja Crianzat, viimases
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
