KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe
..................... 5 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam. See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. 3 Kivim Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest. Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid. Settekivimid Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal. Settekivimid on tekkinud setete kivistumisel
Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed pole andnud kõiki biopolümeerides sisalduvaid koostisosi elu sai alguse Marsil Murchinsoni meteoriit palju orgaanikat Elu areng Maal Elu areng Maal Ürgeoon 4,5 - 2,5 mld a.t. Maa teke Maakoor Atmosfääri, ookeanide, mandrite teke Bioloogiline evolutsioon esimesed prokarüoodid Vanimad stromatoliidid 3,5 mld Kindel tõend tsüanobakterid 2,7 mld Agueoon 2,5 mld 542 mln a.t. Fotosünteesivad bakterid Eukarüootide teke Hulkraksete organismide teke Milleks?
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii
• Atsidofiilid – eelistavad happelist keskkonda (optimaalne pH 1 -5.5) • Neutrofiilid – optimaalne pH 5.5-8 • Alkalifiilid – optimaalne pH 8.5-11.5 • Äärmuslikud alkalifiilid – pH optimum 10 ja enam 18. Kas arhed on bakterid? Mille poolest sarnanevad või erinevad? Arhed on ürgbakterid, kes on eksisteerinud palju kauem,. Nad taluvad kõrgemat temperatuuri ja on ka muidu vastupidavamad. Bakterid kasutavad mitte ainult polüsahhariide, vaid ka rasvu ja muudki orgaanikat. Eubakteritel ja arhedel on kõik kolm (eksamil) küsitud omadust erinevad. Kaelusflagellaatide „enamarenenud liike“ võiks hulkrakseiks pidada vaid siis, kui nende hulka lugeda ka tõepoolest kaelusflagellaatidest arenenud hulkraksed loomad ja seened, kaasa arvatud meie ise. Eugleniidide rakku katab pellikula.
Generatsiooniaeg on in vivo ( elus) ja in vitro (katseklaasis) täiesti erinevad. Soodsates tingimustest 20--30 minutit Põlvkonna vahetus. Plasmiidide abil on võimalik geneetilist infot üle kanda samas põlvkonnas. Bakterite ainevahetus Bakterite toitumine toituvad osmaotselt, läbi rakupinna imenduvad lahustunud toitained. Toitumisviis Heterotroofsed bakterid. Enamike toitumine sarnanaeb inimsega. Kasutavad igasugust orgaanikat näiteks naftat. Kemolitotroofsed saavad energia anorgaanika oksüdeerimisest. Süsiniku alikas on CO2. Elutegevuse tagajärjel tekib metaan(muda). Autotroofsed bakterid fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid(sinivetikad) ehk sinikad. Bakteritele vajalikud elutingimused Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine. Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel
Dm = M/m, kus Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima!
väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent.
väetisi ei pidanud vajalikuks arvates, et taimed saavad N omastada õhulämmastikust. Leopold Gmelin (1788-1853) saksa keemik, tegeles boikeemiaga, uuris seedeprotsesse jms. Võttis kasutusele aineklasside nimetused ESTER ja KETOON. Koostas ensoklopeedilise käsiraamatu "Handbuch der theoretischen Chemie", mis sai aluseks käsiraamatule " Gmelins Handbuch der Anorganischen Chemie ": 1.väljaanne 1817 3 köidet, millest orgaanilist keemiat 1 köide ja 2.väljaanne 1843- 9 köidet, millest orgaanikat 6 köidet. Need teadmikud on kõige kompaktsemad teosed, mida antakse välja ka tänapeval anorgaanika osas. Jean Baptiste André Dumas (1800-1884) prantsuse keemik. 1833 töötas välja lämmastiku määramise meetodi org ainetes, arendades välja kvanatitatiivse orgaanilise analüüsi alused. 1839 sünteesis trikloroetaanhappe. Ta esitas esialgse versiooni orgaaniliste ainete tüüpide teooriast, kuid taganes Berzeliuse survel . Seda teooriat arendas edasi tema õpilane Llaurent.
- Moodustab mandreid ja mandrilava, on ka šelfimere põhjas - Väiksema tihedusega, seega kergem - Kihid: - Settekivimite kiht - Graniidikiht - Basaldikiht Ookeaniline maakoor: - Paksus 5-10km - Vanus 200 miljonit aastat - Moodustab ookeanile põhja - Suurema tihedusega, seega raskem - Kihid: - Settekivimite kiht - Basaldikiht Kivimid - Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum - Erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav (põlevad) Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal - Tard e. magmakivimid - Süvakivimid - magma tardub sügaval maakoores (nt. graniit) - Purskekivimid ehk vulkaanilised kivimid - magma tardub maapinnal (nt. basalt) - Settekivimid on tekkinud murenemis-saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel (nt. põlevkivi; liivakivi; kivisüsi) - Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes
Anaeroobe kääritamine on protsessi esimeseks astmeks kuna reovete BHT on väga kõrge. Eeltöötlusena ühtlustumine, jämedisperssete lisandite ja kiuliste osakeste eemaldamine sõelade ning võrede abil ning surveflotatsioon. Reovee temperatuur on tavaliselt 27-38C. Viibeaeg on 12-24 tundi koormus on ca 1g BHT/m3 päevas. BHT väheneb 98 % Piimatööstuse reoveed sisaldavad tavaliselt ca 1000 ppm BHT-t ning nende pH on lähedane neutraalsele. Reoveed sisaldavad peamiselt lahustunud orgaanikat, seismisel kalduvad käärima, muutuvad anaeroobseteks ning lõhnavad ebameeldivalt. Tavaliselt sobib nende töötlemiseks aeroobne meetod, kuid lõplik valik sõltub kohast ning tootmise mahust. Töötlemisskeemi kombineeritakse järgnevatest protsessidest: aeratsioon (24 h BHT 50%), nõrgbiofilter (2 ast süst väheneb BHT >90%), aktiivmudaprotsess ( BHT 90-97%, kallim), pinnastöötlemine, töötlemine biotiikides, anaeroobne kääritamine.
Kõrgete kurgisaakide saamiseks on vaja pidev orgaanika ja mineraalidega väetamine. Esimene tehakse kohe kui taim on juurdunud, umbes 5-6 päeva peale istutamist. Linnusõnnik segatakse veega vahekorras 1:15 ja lisatakse 5 g magneesiumsulfaati 1 ämbri kohta. Lahus jäetakse kasvuhoonesse 3-5 päevaks seisma. Selle ajaga ta käärib ja temast eraldub suur hulk süsihappegaasi mis on vajalik taimedele. Edasi antakse väetist iga 15 päeva tagant- orgaanikat koos mineraalidega. Mineraalväetisena on kõige parem kasutada- lämmastik- fosfor- kaaliumi kompleksväetist koos mikroelementidega (30 g 10 liitri vee kohta). Kulunorm: 1 liiter vedelikku taime kohta. Taimed on väga tänulikud õhu kaudu saadavale süsihappegaasile: kiirendab kasvu, suurendab saaki ja parandab viljade maitseomadusi. Gaas eraldub pinnasest kui seal on sõnnikut. Peale selle võib kasvuhoonesse panna tünni sõnnikuleotisega (linnu või looma). Leotist
basaldikiht. Maakoor on kõige õhem ookeanite põhjas. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks (ulatub 2900 km sügavuseni). Tuum jaguneb kaheks sise- ja välistuum piiriga 5100 km sügavuses. 11) Happe-alus ja ioonvahetusreaktsioonid pinnases. Pinnase oluline keemiline funktsioon on katioonide vahetus. Katioone vahetavad nii pinnase anorgaaniline kui ka orgaaniline osa. Huumuse ioonvahetusvõime on 300-400 mekv/100 g. Pinnastel, mis sisaldavad ca 5 % orgaanikat, on ioonvahetusvõime 10 - 30 mekv/100 g. Pinnas Ca2+ + 2CO2 + 2H2O Pinnas (H+)2 + Ca2+(juur) + 2HCO3- FeS2 + 7/2O2 + H2O Fe2+ + 2H+ + 2SO42- 12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul. Lämmastik, fosfor ning kaalium on taimede kasvu jaoks kõige tähtsamad toitained. Tavaliselt enam kui 90% pinnase lämmastikust on orgaaniline lämmastik. See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel
Lisaks on sõltuvuses kindlatest taimeliikidest ka kindlad loomaliigid, kui need taimed kaovad, siis kaovad ka loomad. Aafrika kõrbestumise põhjusteks on kliimategurid, liigintensiivne inimtegevus, millega ületatakse pinnase bioloogiline kandevõime. Antropogeenset kõrbestumist põhjustavad ebasobivad maaharimisviisd, liigkarjatamine, vihmametsade lageraie, mis kõik tekitavad taimestiku hävimist ja erosiooni, mille tõttu orgaanikat sisaldav horisont uhutakse ära. Kõrbestumine saab tihti alguse servaaladel, kus kasvavaid põõsaid kasutatakse kütteks.
sai elu minna veest välja. Need õgardid, kes tegutsesid ookeanide vahepealses sügavuses, olid järjest võimsamad tapjad, järjest paremad liikujad, ja neist said esimesed loomarakud, mis pärast vetikate loodud atmosfääri moodustasid ka esimesi loomi. Ookeanide põhja kogunesid need rakud, kes ei olnud eriti head teiste kinnipüüdjad, kuid kes olid suurepärased surnud massi ümbertöötlejad- neist said tänapäevased seened. Seene võime orgaanikat ümber töötleda on sisuliselt piiramatu, seetõttu on seened kasutusel ka paljude molekulide tootjana. Seenhaigused on just seetõttu hävitavad, et seene vastu ei saa- ta on tugevaim elusüsteem. 24.11.14 Bakter Bakter on iseseisev elav plasma, mis omab paksu kesta enda ümber. Kõik, mida bakter oma väliskeskkonda annab ja kõik mida ta saab kulgeb kesta vahendusel. Kest koosneb põhiliselt sahhariidest ja on üpris happekindel, kuid ei ole vastupidav aluselisele keskkonnale
vastupidine evolutsioon on kehamõõtmete vähenemine suurtes sügavustes väike keha > vähem toitu vaja. Lisaks on paljudel liikidel isased palju väiksemad kui emased, sest nende funktsioon on väiksem. Populatsioonde toiduvarud Vertikaalne toitainete kanne: Stratifikatsioon ehk kihistumine. Enamus veekogusid on kihistunud (temperatuuri, soolsuse jms põhjusel). Termokliin isoleerib sügaval oleva külma vee üleval olevast soojast veest. Ta ei lase orgaanikat väga lihtsalt läbi sügavustesse. Enamus tahkest ainest, mis termokliini peal toodetakse, tarbitakse seal ka ära. Termokliin on barjäär, mis hoiab seal olevat orgaanikat kinni. Kui kihistumine lakkab, siis veesamba segunemise tulemusena jõuab hapnik alumistesse veekihtidesse ning lahustunud toitained tõusevad üles poole. Toimub vetikate sügisene õitseng (lühiajaline, sest külm tuleb peale ja päikest jääb väheseks). Settiva aine hulk on
mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad lehed rulli, inimesel silma pupill suureneb või väheneb vastavalt valgusele jne. 8. Pärilikkus.
ja see on meie kõigi probleem, mitte kindla riigi või maailmajao. Allikad pärinevad uudiste kanalitelt kui ka õpikutest. Metsaraie teema allikad on võõrkeelsed ja enamus pärinevad Ameerika Ühendriikidest, nende hulgas ka materjali Kliima Instituudi kodulehelt. Näited, mis on antud ajahetkel eriti aktuaalsed, pärinevad eestimaistest meedia väljaannetest. FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, pruun- ja kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas). Energiat saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks, sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1
28. Mulla puhverdusvõime. ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega
paksus, puunide pigmentide kontsentratsioon, rakukihtide efektiivne arv. 4. Muldade optilised omadused. Taimkatte kaugseire baseerub oluliselt rohelise taimestiku ja mulla spektraalsetel erinevustel. Taimkatte uurimisel püütakse mulla mõjust peegeldunud signaalile tavaliselt lahti saada. Mullatüübi teadmine oluline lisainfo kaugseire andmete tõlgendamisel. Erinevate mullatüüpide peegeldumisspektrid palju orgaanikat ja peen struktuur, lõimis vms väike peegeldumine eri lainepikkustel; suur rauaoksiidide sisaldus ja peen struktuur veel madalam peegeldumine, kuid väikestel lainepikkustel suurem; a-st järgmine, heledam, on vähe orgaanikat ja vähe rauaoksiide, kõige heledamad on madal orgaanilise aiene sisaldus, kuid keskmine raua-oksiidide sisaldus. Muldade peegeldumisomadused olenevad järgmistest teguritsest: - Keemiline koostis (raudoksiidi ja karbonaatide sisaldus eriti), lähtekivim
on nii raske kasvatada. Kasvatatakse katseloomades (armadillo). Perekond Rhodococcus · Moodustab ainult substraadimütseeli, öhumütseeli ja spoore mitte. Mütseel fragmenteerub pulkjateks rakkudeks. · Rodokokid on kollaselt, oranzhilt vöi punaselt pigmenteerunud, aeroobsed kemoorganotroofid. Mullas ja rohusööjate loomade sönnikus laialt levinud. Neid on ka mullas ja puhastusseadmete aktiivmudas, kus nad lagundavad orgaanikat, ka fenoole ja teisi raskestilagundatavaid aineid. Perekond Arthrobacter · Tüüpliik A. globiformis. Esineb elutsükkel. Neid on nimetatud ka mullakokkideks (Vinogradski) ja mulla korünebakteriteks. · Arthrobacteri elutsükkel on järgmine: noore kultuuri ebaregulaarsed pulgakujulised rakud muutuvad vanas kultuuris kokoidseteks rakkudeks. Kui kasvutingimused on jälle soodsad, siis kokkidel ilmuvad väljakasved ja need "idanevad" pulkjateks
JÄÄTMETE BIOKÄITLUS Biokäitlus – orgaaniliste jäätmete taaskasutus (ringlus) • Biokäitluse eesmärk: – komposti saamine – prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine • Euroopa Liidu jäätmekäitluspoliitika: – Biokäitluse peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist prügilatest (‘peab tegema’) – Viimasel ajal räägitakse ka taimetoitainetest (‘peaks tegema’) Prügilad on pahad, sest neis on palju orgaanikat. Selleks tuleb midagi ette võtta orgaanikaga. Jäätmekäitluse kõige raskem liik on olmejäätmed Biolagunevad jäätmed: - Aiapraht - Peenpraht - Toidujäätmed - Paber ja papp - Reoveesete - Käbid, oksad jne - Sõnnik - Lõpnud loomad ja nende saadused - Puit? Tekstiil? Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis: – prügilagaasi tekib vähem, – nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb,
Thermoplasma · Thermoplasma on mükoplasmalaadne, sest tal pole rakukesta. Seetõttu paigutati ta esmalt eubakterite hulka kuuluvate mükoplasmade hulka. Kuulub aga eurüarhede hulka. Thermoplasma · Tema Topt on 55 oC ja pH opt on 2.0. Happelist keskkonda vajab ka membraani stabiliseerimiseks. · Kaua aega oli teada kaks liiki: Thermoplasma acidophilum ja T. volcanicum. T. acidophilum isoleeriti isekuumenenud kivisöe aherainest. Seal on püriiti ja orgaanikat. T. volcanicumi looduslikuks esinemiskohaks on solfataarid. Rakud on väga varieeruva kujuga: ühes ja samas kultuuris esinevad filamentsed, ketasjad, mügarakujulised ja kokitaolised rakud. Emarakkudel on sageli pungad. Kuigi rakukesta ei ole, on rakkudel viburid. Thermoplasma on mikroaerofiil, kes oksüdeerib orgaanilisi aineid (aminohapped, suhkrud) hapnikuga, kuid ta saab ka väävliga hingata.
Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga. Tõsi, savipäritoluga on veel Tremadoci argiliit (diktüoneemakilt), mis sisaldab palju orgaanikat ning on täiesti kõvastunud. Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) õhuke (0,5-2 m) plastsete (illiit-kaoliniit) helehallide savide kiht ei vääri samuti suuremat huvi. DEVONI SAVID Lõuna-Eestis levivate Devoni terrigeensete kivimite avamusala on savivaene. Savid esinevad tavaliselt üksikute läätsedena Kesk- ja Ülem-Devoni Burtnieki ja Gauja lademe liivakivides. Nende seas on ka üsna peeneid halle/helepruune rasksulavaid (1380-1450ºC) illiitkaoliniitseid savisid.
analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Mullas on rohkesti seente ja aktinomütseetide hüüfe. Need tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme tselluloosi, kitiini, hemitselluloosi, tärklise jne lagundamiseks
Liitväetised- mitut toitainet sisaldavad väetised Väetissegud-saadakse lihtväetiste omavahelisel segamisel · Täisväetissegud- sisaldavad mikro- ja makroelemente · Mikroväetised- üks või mitu elementi Orgaanilised väetised 1. Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet' Toiteelementide ümberarvutamine ja kasutamine Väetise pakendil on fosfori- ja kaaliumisisaldus esitatud enamasti oksiididena P2O5 ja K2O. Elementidena P ja Ksisalduse leidmiseks tuleb kasutada järgmisi ümberarvestuse koefitsiente: · P = P2O5 x 0,44 P2O5 = P x 2,3 · K = K2O x 0,83 K2O = K x 1,2 Toiteelemente tuleb kasutada tasakaalustatult. N-väetise normi peab oluliselt korrigeerima, kui põllule ei anta
erosiooni. ● Peajalgsed. Leidub Kunda Kas ehk on soojal alal tekkinud kihi paksus Siluri lademed ja kihistud: lademe lubjakivides suurem? rohkem orgaanikat > rohkem jäänuseid 22. Mis on “Old Red”? -Juuru lade: Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste ● Sammalloomade kivistisi leidub Pidades meeles, et settimine toimus ainult vee kihistud põlevkivi peal
Mügarbakterit e abiga 90-170 kg lämmastiku. Kõik sõltub sordist, niiskusest, päikesest jne. Kõrreliste ja ristikuniidud- niidetavatel rohumaadel lämmastiku ei anta. 1 ja 2 kasutus- aastal ei anta lämmastiku. Kui ristiku osatätsus langeb alla 50 % siis anna 30 kg lämmastiku hektarile. Kui osatähtsus lngeb tösta lämmastiku hulka. Ristikute rohke karjamaa- esimestel aastatel lämmastiku pole vaja, hiljem kui ristikuid alla 30% võib seda teha põuastel aastatel. Sinna langeb orgaanikat tagasi. Väetamist pole vaja teha kevadel. Siis on taimede kasv niigi kiire ja rohtu jääb üle, täiendav lämmastik anda suve teisel poolel, või siis kui on kuiv suvi ja valge ristiku osa tähtsu jääb madalaks. Valge ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama lämmastiku 3x suve jooksul, kokku 120 kg/ha. Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak
spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud.
Statsionaarne faas surevad ja moodustuvad rakud tasakaalus 4. Suremisfaas · Bakterite kasv sõltub: 1. Vaba vee sisaldusest 2. Temp ja pH 3. Toitainete hulgast 4. Jääkainete hulgast 5. Fotosünteesivatel bakteritel vajalik valgus II Ainevahetus Tüübilt jaguneb: 1. Autotroofid kemosünteesijad, fotosünteesijad, tsüanobakterid 2. Heterotroofid: a. Saproobid kasut. surnud orgaanikat b. Patogeenid tõvestavad bakterid c. Sümbiondid III Sporulatsioon teatud bakteritel esinev nähtus, mille käigus raku sisse moodustub spoor. Ühes rakus üks spoor. Spoore vajatakse levikuks ja ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spoore iseloomustab ülim vastupidavus keskkonnatingimuste suhtes. See tagatakse: 1. Paksude kestadega 2. Vähese veesisaldusega (~15%) 3. Allasurutud ainevahetusega IV Suhe hapnikusse. Jaotuvad: 1
Kvartsi mahumass 2660- terastikulisest koostisest. Kuna pinnase poorid ei ole ühtlase läbimõõduga, võib pinnase mehaanilisi omadusi. Terzaghi - efektiiv- ja neutraalpingete 2670, savimineraalidel 2700-2850 kg/m3. Juhul kui pinnases leidub teisi vesi sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Teatud kõrguseni üle kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria. ISSMGE - alates 1992 aastast on mineraale või orgaanikat, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud, selle peal asub ühingu liige ka Eesti. Selleks puistatkse uuritava pinnase proov peene kaelaga anumasse ja see tsoon, kus poorid on osaliselt täitunud. Tavaliselt on savi kapillaarsus kuni 8 m, ***1.1
spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas. Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Aktinomüsteetide hulgas on ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda
Tüüpilised nahaasukad on stafülokokid ja mikrokokid. Propionibacterium acnes on aerotolerantne anaeroobne bakter, keda isoleeritakse mädastest vistrikest. Brevibacterium on bakter, keda leidub rohkesti jalgade nahal ja kes põhjustab halba lõhna. Kui nahk hoida puhtana, siis on temal ainult normaalne mikrofloora, kes suudab elada nende ainete arvel , mida nahanäärmed eritavad. Kui nahk must, koguneb sinna orgaanikat ja võivad kasvama hakata mikroobid, kes ei kuulu naha normaalsesse mikrofloorasse. Pärast pesu väheneb naha pinna mikroobide arv ruttu, kuid naha normaalne mikrofloora taastub varsti peale pesu. Naha normaalne mikrofloora kaitseb nahka patogeenide eest. Suuõõne mikrofloora palju mikroobe, sest suus on pidevalt toitaineid. Osa neelatakse süljega makku, kus nad hävitatakse maomahla poolt. Mitmekesine, sest tingimused erinevad suuõõne eri kohtades.
Plastsus on muutumine välisjõu mõjul ilma purustamiseta ja uue kuju säilumine jõu kadumisel. Iseloomulik savipinnastele. Plastsuspiir vastab üleminekule kõvast plastsesse ja voolavuspiir plastsest voolavasse olekusse. Nende vahe kannab plastsusarvu nime. Veesisaldus e. niiskus (w%) pinnases leiduv vabavee osa, mis eraldub kuumutamisel 105deg juures. Praktikas kasutatakse kaalu- ja mahuniiskuse mõisteid. Turbas (orgaanikat sisaldavas pinnases) võib see olla 700% 3)Kuidas vesi liigub pinnases küllastunud kihis ja küllastumata kihis? Kilevesi (kelmevesi), on vesi, mida molekulaarjõud seovad mullaosakestega üle hügroskoopsusniiskuse. Erinevus hügroskoopsusveest on selles, et kilevett siduvad jõud on tunduvalt väiksemad ja seetõttu kilevesi on mullaosakestega ka nõrgemalt seotud. Kilevesi võib mullas aeglaselt liikuda tüsedamalt kilelt õhemale, mille tõttu kilede paksused ühtlustuvad
Tuleohu allikaks on ka turba isekuumenemine aunades. A.Noodla andmetel 60..70% toodetud turbast on isekuumenemistunnustega. Selle tunnuseks on iseloomulik lõhn. Sellise turba veeimavus langeb järsult. Turba kui orgaanilise aine lagundamisest võtavad osa seened, bakterid, mikroobid mille elutegevuse aktiivsus sõltub keskkonna tingimustest s.o. toitainete kontsentratsioonist, temperatuurist, niiskusest ja hapnikuga varustatusest. Orgaanikat lagundavad organismid on turbas ning ümbritsevas keskkonnas. Neile toitaineteks on aminohapped, tselluloos, hemitselluloos, ligniin. Aunades säilitamisel allub turvas mikroobide (hallitusseente, bakterite jt.) toimele. Nende aktiivse arengu tulemusena eraldub soojus, mis põhjustab turba temperatuuri tõusu. Temperatuur võib ohtlikul mää- ral tõusta siis, kui aunast eralduv soojuse hulk on ebapiisav. Olulisemad tegurid, millest sõltub: turba soojusjuhtivus, mis on kuivemal ja
sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini. Elukeskkond on muld- sobiv elukeskkond, sest et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus lagundavad orgaanikat. Taluvad hästi muutlikke tingimusi (moodustavad paljunemisrakke e. koniite). Hüüfid eritavad eksoensüüme orgaanika lagundamiseks. Need ensüümid adsorbeeruvad mullaosakeste pinnale ja püsivad kaua seal töövõimelisena. Biotehnoloogiliselt väga olulised- suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Antibiootikum- relv konkurentsis mullas teiste bakterite ja seentega? Patogeensed liigid (tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis ja difteeriatekitaja
annaabi.ee 
