Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie? Bach: Orkestrimuusikas samuti süite, kontserdeid ja concerto grossosid, klaviirimuusikas HTK-
sümfoonia. 16 aastaselt kirjutatud keelpillioktett näitas tema tõelist geniaalsust. Hiljem õppis veel Ignaz Moschelese käe all. Tema tööd näitavad tema teadmisi barokkmuusikast. Eriti tema fuugades ja koraalides peegelduvad kõlaselgus ja kontrapunktikasutus, mis on omased Johann Sebastian Bachile, kelle muusikast oli Felix Mendelssohn tugevalt mõjutatud. Kirjutas sümfooniaid, instrumentaalkontserteid, kammermuusikat, koorimuusikat, klaverimuusikat, orelimuusikat, lisaks veel erinevaid orkestriteoseid. Ta oli ka dirigent Tähtsaimad teosed: 1825 "Keelpillioktett" 1826 Uvertüür "Suveöö unenägu" 1829–1845 "Sõnadeta laulud" klaverile 1830 "Herbiidide uvertüür" 1832 "Klaverikontsert nr 1" 1833 "Sümfoonia nr 4" 1836 Oratoorium "Paulus" 1837 3 prelüüdi ja fuugat orelile op. 37 1837 "Klaverikontsert nr 2" 1842 "Sümfoonia nr 3" 1844 Viiulikontsert e-moll op. 64 1845 6 sonaati orelile op. 65
Giuseppe Verdi Grete Murr DS-12 Lapsepõlv Giuseppe Fortunino Francesco Verdi on sündinud 10. oktoobril 1813 Itaalias, Parma lähedal Lapsepõlves meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia Muusikat õppis eraõpetaja juures 11-aastaselt oli ta juba organist 20-aastaselt läks Milanosse õpinguid jätkama Abiellus Margheritaga ning neil sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse Hiljem suri ka tema abikaasa Verdi langes kaotuste tõttu sügavasse masendusse Giuseppe Verdi keskeas Viimased eluaastad ja surm 1901. aastal sai Verdi insuldi ning suri mõne nädala pärast
15-aastaselt 20-aastaselt * Üks Itaalia rahvusliku * Oli pagulane Sveitsis, mis liikumise juhte oli tema jaoks väga raske aeg * Oli igavesti demokraat * Saksa marurahvusluse * Väiksena kolisid esindaja Piacenzast Bussetosse * Esimese 14 eluaasta vältel * Meeldis käia kirikus oli Wagneri nimeks Wilhelm orelimuusikat kuulamas Richard Geyer * Klaveriõpinguid alustas * 1820. aastal astus pastor Busseto kiriku organisti Wtzeli kooli Possendorfis juhendamisel ning sai seal oma ladina * 11-aastaselt oli kiriku keele õpetajalt ka mõningast organist klaveriõpetust * Muusikat õppis ta ikka * Õppis Dresdeni eraõpetaja juures Kreuzschulesse
Click icon to add picture Lapsepõlv & haridus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoobril 1813 aastal Parma lähedal asuvas külas. Tema isa oli trahteripidaja, ema kohta ei ole täpset infot teada. Hiljem kolis Verdi pere Bussetosse. · Talle meeldis käia Busseto kirikus orelimuusikat kuulamas. · Busseto kiriku organist hakkas Verdile õpetama klaverit, Verdist sai sellesama kiriku organist 11aastaselt. · 20aastaselt läks Milanosse muusikat õppima. Kuna ta ei saanud konservatooriumisse sisse, pidi ta pöörduma tagasi Bussetosse. · Temast sai linna muusikaelu juht, oma esimese kontserdi andis 1830.a Giuseppe perekond Giuseppet aitas Antonio Barezzi, kes oli kohalik Lapsed surid veremürgitusse muusikaarmastaja
sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal..Bachid olid juba mitmendat põlve heliloojad. Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707
Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajasem elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks
artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja ajalooraamatu „Eesti muusika ajalugu“ (Stockholm, 1965) Looming Heliloojana kirjutas ta peamiselt lastelaule ja orelimuusikat, aga ka muid teoseid. Aaviku viisid olid peamiselt tundeküllasselt isamailised ning soojad. Tuntumad teosed: o Eesti rapsoodia sümfooniaorkestrile (1929) o „Porkuni mälestused“, klaverisüit (1930) o „Mälestusi noorusmailt“ I ja II, klaverisüit (1936, 1939) o Klaverikontsert (1943) o Viiulikontsert (1945) o 1. ja 2. sümfoonia (1946, 1948) o Tšellokontsert (1949) o Konrabassikontsert (1950) o Orelisonaat op
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli
Elu hilisemal perioodil elustas ta omanimelise segakoori taas, mis muutus Miina Härma nimeliseks lauluseltsiks 1915. aastal oli Miina Härma sunnitud I maailmasõja tõttu Kroonlinnast lahkuma. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva. Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Härmal on suur tähtsus Eesti muusika maailmas, kuna ta oli esimene naishelilooja eestis, ning vaatamata kõigi vastuseisule otsustas ta siiski õppida muusikat.
Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Varajane elu Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20-aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks
Anton Bruckner 1824-1896 Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse. 10 aastat enne tema surma kanti ette tema 7s sümfoonia, mille järel said tuntuks ka tema varasemad sümfooniad. Terve elu vaeselt elanud Bruckner sai õppejõu koha Viini muusikakõrgkoolis. Inimesena oli ta usklik, tagasihoidlik. Tema suureks eeskujuks muusikas oli Richard Wagner. Eriti meeldis talle Wagneri harmooniakäsitlus. Peale sümfooniate on ta ka kirjutanud orelimuusikat ja kiriklikku koorimuusikat. Need olid pikad ja suure esitluskoosseisuga. Muusika on lihtsakoelisem Mahlerist. Ta tegi ka mõned uuendused: nt. hakkas kasutama III teemat sümfoonia I osas. Hakkas uuesti kordama sonaadi esimest lõiku, mida nimetatakse ekspositsiooniks. See muutis teosed ajaliselt pikemaks. Bruckneri muusikas esineb sagedasti vaskpillide signaalitaolisi motiive. VII ja IV sümfooniad on kõige tuntumad. Alapealkirjaks neil ,,Romantiline". NÄIDE: Bruckneri I sümfoonia
sai alguse 2004. aastal. Esimesel aastal oli festivalil vähe osalejaid, kuid aastatega muutus ta väga populaarseks. Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid. Kuna J. S. Bach oli ka organist, on tal palju orelile kirjutatud muusikat. Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus. Tooks näiteks ühte kontserti, kus hakkavad kõlama Bachi teosed, peab toimuma 3, juunil "Laste orelikontsert" seal samas, Narva Aleksandri kirikus. Samas kohas 22. juunil peab toimuma orelikontsert, mis kannab nime ,,Üksnes Bach". Veel üks festival seotud Johann Sebastian Bachiga kannab nime ,,Festivalisuvi- Bach ja improvisatsioon", mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert.
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks.
.............5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2- -2- - 2 -- 2 - Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20-aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane
transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor. Viimane tähendas seda, et Bach juhtis kogu õukonnamuusikat. Peagi hakkas Bachi häirima aga see, et õukonnas valitsenud kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga, mis tähendab, et Bachil ei olnud võimalik luua kirikukantaate ega orelimuusikat. Seepärast pärinevad sellest perioodist peamiselt instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja hulganisti muud kammermuusikat. Kirikumuusika ebasoosing oli arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks Bach 1723. aastal Köthenist lahkus. Leipzig (17231750) Tooma kirikus Bachi tööülesannete hulka kuulusid muuhulgas poistekoori juhatamine ning pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks vokaalmuusika kirjutamine. Seepärast pärinebki
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule
Aavik. Nende lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!'' väljendas vajadust leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel ning vabaneda vene kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning mitmekesistus repertuaar, pidevalt kasvas eesti algupärandite osakaal. · Eesti teatri sünnidaatumiks on 24. juuni 1870. aastal, mil ,,Vanemuises'' esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg''
Kuidas läheb?" Händel vastu: ,,Tänan küsimast. Praegu on väga kiired ajad, kuna olen muusik. Mul on palju tööd, siblin ühest kohast teise." Bach: ,,Oi, kas tõesti? Milline kokkusattumus, mina olen samuti muusik. Millega te tegelete? Mängite mõnd pilli ja esinete või tegelete heliloomisega?" Händel: ,,Kokkusattumus missugune! Mina olen helilooja, viiuldaja. Olen kirjutanud mitmekümneid oopereid, veel oratooriume, orkestrimuusikat: süidid, kontserdid. Klaviiri ja orelimuusikat ka. Rääkige ka endast lähemalt, tundub põnev." Bach: ,,Olen peamiselt helilooja nagu teiegi, aga töötasin ka varem kiriku koorijuhina, hetkel olen õukonna muusik Köthenis, seetõttu ma sinna tagasi sõidangi. Olin paaripäevasel reisil Weimaris sõpru külastamas. Perele peab ju kuidagi leiba teenima, seepärast olen ka tööga üsna hõivatud. Olen samuti kirjutanud klaviirimuusikat, oreli- ja orkestrimuusikat. Lisaks veel kammermuusika, ja ise endalegi
Weimaris oli Bachil võimalus mängida ja luua orelile ning esitada varjeeruva repertuaariga kontsertmuusikat hertsogi ansambliga. Bach hakkas taas uut, stabiilsemat töökohta otsima. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas AnhaltKötcheni printsi Leopoldi õuekapellmeistrina. Prints Leopold hindast tema annet, maksis talle hästi ning andis muusika loomiseks ning esitamiseks märkimisväärse vabadue. Kuna prints oli aga kalvisnist, ei tohtinud Bach mängida ja luua orelimuusikat, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri ja klavessiinimuusikale. Enamus selle aja Bachi loominugust oli ilmalik. 1720. aastal, kui Johann Sebastian oli prints Leopoldiga välismaal, suri äkitselt Bachi naine. Poolteist aastat hiljem kohtus ta Anna Magdalena Wilckega, noore andeka sopraniga, kes esines Kötcheni õukonnas. Nad abiellusid 1721. aastal. Kuigi Anna Magdalena oli Bachist 17 aastat noorem, olid nad õnnelikult abielus ning said veel 13 last
*eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kuuder *proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal *realistlikud romaanid: Eduard Vilde *luule: Juhan Liiv *1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Fridebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika *Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) *Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) *Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater *24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") *1906. kutselise teatri sünd Film *Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed
Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed
rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid itaallaste hulgas vabadusvõitluse lauludeks, mille saatel mindi barrikaadidele. Verdi oli ka suur ooperi reformaator ja muusikalise draama looja. Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteri ja pudupidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku kõster- kooliõpetaja juurde kooli. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Koolmeister märkas poisi muusika annet ja õpetas teda nii palju kui oskas. Üheteist aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu
Soome rahvusliku vabadusliikumise iidol. Lõi mitmeid isamaalisi laule. Jean Sibelius. Soome kuulsaim helilooja. Norra - Edvard Grieg. Seostas oma maa folkloori klassikaliste traditsioonidega. Nimeta tuntumad ooperi loojad romantismiajastul. Nimeta nende teoseid. G. Bizet - "Avamäng", "Habanera"- ("Carmen") Sündis Pariisis, isa oli lauluõpetaja, ema pianist. G. Verdi - "Orjade koor" - ("Nabucco") Sündis Itaalias, laulud seotud vabadusvõitlusega, käis kirikus orelimuusikat kuulamas. R. Wagner - "Avamäng", "Palverändurite koor", ("Tannhäuser") Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja.
Helikunsti Selts ja selle Tartu Kõrgem Muusikakool, samal ajal kaasa töötades ka üldrahvalikes organisatsioonides, näiteks Naiskodukaitses. Nime eestistamine (Hermannist Härma) toimus 1935. aastal enne helilooja 70-ndat sünnipäeva. Uus nimi võeti väga kiiresti omaks. Miina Härma suri Tartus 16. novembril 1941. a. ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Miina Härma organistina Miina Härma suureks teeneks võib lugeda seda, et ta võttis vaevaks tuua orelimuusikat ka maarahva hulka. Linnades toimus sageli kontserte, kuid maale ja väiksematesse kohtadesse sattus häid organiste harva.Miina Härma tõi orelimuusika maarahva hulka Nüüd said kuulajate hulgad tutvuda Bachi, Mendelssohni ja teiste orelikomponistide teostega. Kahjuks võimaldasid sealsed orelid üpris piiratud repertuaari. Repertuaari korduvust ongi Miina Härma puhul kõige rohkem kritiseeritud. Pärast õpingute lõpetamist ja osaliselt juba enne seda tegi Miina
(1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1 Johannes Brahms ,,Ein deutsches Requiem" (,,Saksa reekviem") op. 45, EE 1868 Nach Worten der Heiligen Schrift; seitsmeosaline teos solistidele (sopran ja bariton), koorile (SATB), orkestrile ja orelile ad libitum. Arvatakse, et heliloojat ajendas reekviemi kirjutama tema ema surm 1865. aastal. Reekviemi helikeelest: Schumannite juures tutvus Brahms juba 1850
Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal. Konstantin Päts Pärnus sündinud, Riia vaimulikus seminaris õppinud, Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja advokaadina töötanud mees,1904 .a sai temast Tallinna linnapea. Aleksander Läte esimese sümfooniaorkestri asutaja, konservatooriumi haridusega kutseline helilooja. Miina Härma komponeerija, esitas ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. August Wiera ,,Vanemuise" juht, kes muutis etendused iganädalasteks . Karl Menning ,,Vanemuise" juhtimise üle võtnud juht 1906.a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus:
kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile.Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium. Siiski meenutavad nad pigem ulatuslikke kantaate. Olulisel kohal on veel tema kuus vaimulikku motetti, vähem tuntud on Bachi ilmalikud ja vaimulikud laulud ning koraaliseaded. Orelimuusika Bach, kes oli oma elu ajal tuntud eelkõige orelivirtuoosi ja -hindajana, kirjutas mõistagi suurel hulgal orelimuusikat. Oma teostes ühendas ta Lõuna-Saksa stiili (Pachelbel, Froberger, millest ta kuulis venna juures õppides) ja Põhja-Saksa stiili, mida Bach kuulis oma eeskujudelt: Buxtehudelt ja Reinkenilt. Eriti tugevaid Buxtehude mõjutusi on tunda Bachi tuntuimas oreliteoses Tokaata ja fuuga d-moll (BWV 565). Selles ei ole muidugi midagi imekspandavat, sest helilooja kirjutas selle varsti pärast 1705.1706. aasta Lübecki reisi, kus kohtumine Buxtehudega oli eesmärgiks
tellijad Jodocus Vydt ja tema abikaasa Isabella Borluut. Ülemise osa maalid moodustavad ühtse kuulutamise stseeni. Selle kohal on maalitud Vana Testamendi prohvetid ja sibüllid. Genti altari sõnumit võib mitmeti tõlgendada. Alumistel paneelidel on näha, kuidas suur hulk inimesi tahab osa saada Kristuse austamistseremooniast. Üleval seisvad Aadam ja Eeva võivad kuulda küll inglite hingestatud laulu ja pühalikku orelimuusikat, ent muusikaparadiisi neid ei lasta. Praegu asub maal Belgias Genti linnas. Jan van Eyck nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud. 5 Kasutatud kirjandus 1
’’ väljendas vajadust vabaneda saksa ja vene ühekülgsusest kultuurimõjudest ning leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne- Euroopa kultuuri vahel Muusika 1. Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest 2. Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine 3. Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniorkestri 4. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht 5. Laulupidude traditsioon jätkus. Suurenes esinejate arv. Mitmekesistus repertuaar. Teater 1. Eesti teatri sünniks loetake 24. juuni 1870. a. 2. ’’Vanemuist asus juhtima August Wiera 1878. a. 3. Ta moodustas kindlakoosseisulise trupi, muutis etendused iganädalaseks 4. Kutselise teatrini jõudis ‘’Vanemuine’’ 1906. a., mil teatrijuhi töö võttis üle Karl Menning 5
Peamiseks uueks kunstivoolu eeskujuks sai uusrealism. Muusikaelu Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, kutsuti ellu mitmeid seltse. 1921. loodi Eesti Lauljate Liit, milles oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. Säilisid üldlaulupeo traditsioonid. Need toimusid iga 5 aasta tagant. Tegevust jätkasid heliloojad J. Aavik, H.Eller, A.Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda. Valmis esimene ooper, tegeleti sümfooniliste suurvormide loomisega ning viljeleti orelimuusikat. Teatrikunst Teatris tõusis esile realism. Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes Tallinn. Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K. Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele
1934. aastal esmakordselt välja antud kirjandusauhind (1500 krooni) läks ,,Tõe ja õiguse" eest Tammsaarele.1937. Aastal pärjati sama auhinnaga kauaoodatud Vabadussõjaromaan, milleks oli Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil". Muusika Muusikaelu peamisteks keskusteks olid Tallinn ja Tartu. 1919. aastal asutati Tallinnasse Konserva- toorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920.aastatel muutus muusikaliteratuur mitme- kesisemaks. Loodi oopereid, sümfooniaid, oratooriume, orelimuusikat, kammermuusikat, operette, jm. Endiselt toimusid Tallinnas üldlaulupeod (1923, 1928, 1933, 1938), korraldajaks Eesti Lauljate Liit. 6 Teater ja kino Teatrielu vaieldamatuks keskmeks kujunes Tallinn, kus lisaks ,,Estoniale" tegutsesid ka kutselised Draamateater ja Tallinna Töölisteater. Pealinna teatrite kõrval hoidis oma positsiooni Tartu ,,Vanemuine". Tegutses filmistuudio ,,Estonia-Film" (1919-32). 1920. aastate lõpus ja 1930
sajandi II poolel kuni tänapäevani. Enn Võrk- töötas pikalt Tallina Jaani kiriku koorijuhina ja organistina. Kirjutanud hulgaliselt vaimulikku koorimuusikat. Peateos oratoorium „Ärgake“ Hugo Lepnurm-oli helilooja, pedagoog ning organist. Kirikumuusika õppejõud. Õpetas 1958 kuni surmani orelit ning kirikumuusikat EMTA-s. Jätkas orelikoolkonna rajamist. Raamatud, heliteosed, Roman Toi- kirjutanud arvukalt vaimulikku vokaalmuusikat ning orelimuusikat, Kaljo Raid-Hulgaliselt vaimulikku vokaalmuusikat Anne-Ellerhein Metsala- õppis ristiisa Cyrillius Kreegi juures, kirjtuanud palju vaimulikku koorimuusikat Kuldar Sink- helilooja ja flötist. Vaimulik temaatika ning vene õigeusu sakraaltekstid. Piibliteemaline ooper Leo Semlek-loonud üle 400 vaimuliku laulu Piret Rips-Laul- Üks viljakamaid kirikumuusika loojaid praeguses Eestis, kirjutanud
-Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Muusika -Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. .Nende loomist soodustasid laulupeod ja massiline laulukooride asutamine. -Esimesed mitteprofessionaalsed eesti heliloojad olid Aleksaner Kunileid-Saebelmann ja Friedrich August Saebelmann. -Aleksander Läte asutas 1900.a.Tartus esimese sümfooniaorkestri. -Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. -Sajandivahetusel lisandusid Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. -Jätkus laulupidude traditsioon.Suurenes esinejate arv. Meeskooridele ja puhkpilliorkestrile lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Kujutav kunst -XIX sajandi teisel poolel sündis eesti rahvuslik kujutav kunst. -Rajajate hulka kuulusid maalikunstnikud Johann Köler, Karl Ludwig Maibach ja Oska Hoffmann
Ooperid ja oratooriumid(Messias) Orkester(Veemuusika 1717 ; Tulevärgimuusika) Concerto grosso Johann Sebastian Bach 1685-1750 Sündis muusiku perekonda Kirjtutas oratooriume Passioon(oratooriumi alaliik) teemaks alati kristuse kannatuslugu Kantaat- teos solistidele, koorile ja orkestrile. Stseen piiblist Orkestrimuusika- kontserdid erinevatele soolopillidele Brandenburgi kontserdid+ 4 orkestrisüiti Kammermuusika- süite klavessiinile ja viiulile Palju orelimuusikat ERINEVUSED Wolfang Amadeus Mozart Franz Joseph Haydn 1756-1791 1732-1809 Elas 35-aastaseks Elas 77-aastaseks Sündis Salzburgis Sündis külas Rohau Ei õppinud olema viisakas Oli käitumiselt vägagi viisakas
Preester näib arvavat, et on teda kutsutud missat pidama. Juba tahab ta alustada astmepalveid, kui kuningas sosistab midagi sir Norrisele. Norris läheb vaimuliku juurde ja sosistab omakorda sellele midagi kõrva. Preester katkestab alustatud palve ja vaatab monarhile äärmiselt hämmastunult otsa... Siis langetab vaimulik otsekui tummas kuulekuses pea mehe ees, kelle puhul keeldumist ei tule ilmselt kõne allagi ja alustab missat, millele järgneb laulatus. Ei kellahelinaid ega orelimuusikat, ei kirikulaulu ega orkestrit, ei valjusid palveid, kõlavaid fanfaare, mitteühtegi pisiasja, mis vihjaks pidulikkusele! Need kummalised pulmad saavad peagi üheks kõige vaieldavamaks peatükiks Inglismaa ajaloos. Sest liiga palju saladusi põimub selle laulatuse ümber. Inglismaa ei taha tunnistada Anne'i kuningannana... Kõikides Inglismaa kirikutes koetakse eestpalveid niinimetatud kuninganna Anne'i eest ja igal pool juhtub sama. Mida kaugemal Londonist, seda suurem on rahvahulga
Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli baaripidaja. Kui Verdi oli väike, siis nad kolisid Piacenzast Bussetosse. Talle meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11- aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures. 20- aastaselt läks ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli
Luuletajatest Heiti Talvik, keda hinnati poliitilise kriitikuna ja Betti Alver. kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinokunstis kaks vendadepaari: Parikad ja Mäskad. Ajakirjandus. Postimees, , Päevaleht, kollane nädalaleht Esmaspäev (kõrge trükiarv), poliitiliskultuurilised
annaabi.ee 
