Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ORACLE - MIS SIIS VEEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjete, oracle, commit, viitama, protokoll, laused, password, alter, kirjed, otsige, avaneb, andmebaasis, lauset, muudatuse, kirjes, mitmele, puuduma, päring, loend, select, praktikum, kasutage, logida, combo, vajutada, sulgub, perekonnanime, eesnime, täpitähed, user, dokumentatsioon, server, enos, itcollege, andmemudel, semantika, pange, createsaa sisestada ameti kirjeldust.) - Andmete kustutamise anomaaliad. (Kui kustutada andmebaasist Tarmo, kaovad koos temaga ka remondimehe ameti andmed.) Hierarhilises andmebaasis on andmed organiseeritud hierarhilise mudeli alusel. Võrk - Võrkmudelile vastavaks abstraktseks andmestruktuuriks on "graaf". Graafis võib iga tipp olla seotud mitme teise tipuga. Seega sobib võrkmudel M:N suhete esitamiseks. Võrkmudelis moodustavad kirjed omavahel seotud võrgustiku. Võrkmudeli "ehituskiviks" on nn. "kogum", mis väljendab 1:M suhteid. Kogum sisaldab peremeeskirjete ahelat. Kogum võib kuid ei pruugi sisaldada peremeeskirjetega seotud alluvkirjete ahelat. Peremeeskirjete juurest viidatakse alluvkirjetele. Kui kustutada alluvkirje, siis tuleb peremeeskirjetest kustutada ka kõik viited sellele kirjele. Võrkandmebaasis on andmed organiseeritud võrkmudeli alusel.
seose mitu-poolel. Seostud välja väärtus võib olla vaid üks väärtusest, mis on teises tabelis. · Cascade update Related Records kui parandatakse võtmevälja väärtust tabelis,mis on seose üks-poolel,parandatakse ka kõik seotud välja väärtused teises tabelis. Cascade Delete Related Records kui kustutakse kirje tabelis, mis on seose üks-poolel, kustutakse teises tabelis kõik kirjed, kus seotud välja väärtus võrdus võtmevälja väärtusega. Peale rezimide valiku on võimalik ka seose tüüp Join Type . Kuna seose tüüp võib muutada sõltuvalt päringust,määratakse ta tavaliselt päringus. Nupp OK lõpetab seose loomise, tulemuseks on joon kahe tabeli kahe välja vahel. 4 INFOPÄRINGUD
andmete otsimist, sorteerimist ja kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsust. Seosed 1:1, 1:M, M:M. 1:M - Üks mitmele seos. See on üks levinumaid seoseid relatsioonilise andmebaasi konstrueerimisel. See peegeldab reaalset maailma mistahes objekt on seotud objektide hulgaga. Näiteks inimene on seotud teiste inimeste hulgaga sünni tunnuse järgi. Selline seos tähendab seda, et iga kirje esimese tabelis võib olla seotud mistahes hulga kirjetega teises tabelis. Teise tabeli kirjed võivad olla seotud mitte rohkem kui ühe esimese tabeli kirjega. Üldisel juhul mitte kõik kirjed esimese ja teises tabelis ei pea tingimata mistahes seoses. 1:1 Üks ühele seos. Antud seos tähendab seda, et üks kirje tabelis võib olla seotud mitte rohkem kui ühe kirjega teises tabelis. Mitte kõik kirjed tabelis ei osale seoses. Kui kõik read on seotud, siis võib mõelda mõlema tabeli ühendamisele. Selline informatsioon on pöördumatu - kogu info säilib. M:M Mitu mitleme seos
Andmebaasi funktsiooniks on genereerida (koostoimes infosüsteemi teiste komponentidega) kvaliteetne, adekvaatne infokeskkond objektsüsteemi seisundi ja selle muutumise kohta infosüsteemi subjektidele (kasutajatele). Andmebaas on infokogum, mis on organiseeritud sellisel viisil, et arvutiprogramm suudab sellest kiiresti üles leida vajalikud andmed. Andmebaasi võib ette kujutada kui elektroonilist arhiivi. Traditsioonilised andmebaasid on organiseeritud väljade (fields) , kirjete (records) ja failidena. Väli on üks infoühik, kirje on väljade kogum ja fail on kirjete kogum. Näiteks telefoniraamat on nagu fail, selles on kirjete nimestik ja igas kirjes on kolm välja - nimi, aadress ja telefoninumber. Teist andmebaasi kontseptsiooni tuntakse hüperteksti nime all. See võimaldab iga objekti, olgu see tekst, pilt või film, linkida suvalise teise objektiga. See süsteem sobib suure hulga suvalise informatsiooni organiseerimiseks, kuid ei allu numbrilisele analüüsile
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
andmebaasisüsteemi Access abil saab graafilises keskkonnas lihtsalt koostada andmebaase, mille tabelite andmed on omavahel seotud. Tabelite põhjal saab luua päringuid vajalike andmete leidmiseks ja esitamiseks ning disainida andmete sisestamise ja muutmise vorme või aruandeid. Accessi paketi koosseisus on mitu näidisrakendust (nt Northwind.mdb). Access sobib hästi tööks arvutivõrgus, sisaldades mitmetasandilist paroolisüsteemi andmetele juurdepääsu tõkestamiseks ning kirjete ja tabelite automaatlukustamiseks. Paketi koosseisu kuuluvad ka mitmed targad, mis suurendavad oluliselt töökiirust. Andmebaasitark Database Wizard koostab automaatselt üle 20 andmebaasi. Kui kasutaja vastab targa küsimustele, genereeritakse automaatselt kõik vajalikud tabelid, vormid ja aruanded. Impordi-/eksporditark aitab korraldada andmevahetust teiste allikatega. Tabelianalüüsitark võimaldab suurest lameandmebaasi tabelist (nt Excel'i
andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle juures see, et tabeleid saaks omavahel siduda ning seepärast kutsutakse neid ka kena nimega - realtsioonandmebaas (RDBMS). Üks populaarsemaid andmebaasimootoreid ongi MySQL. Seda arvatavasti sellepärast, et see on avatud lähtekoodiga, kiire ja töökindel. Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur
Realisatsioonis on 3 SELECT lauset koos lahti seletava kommentaariga. 3 Ülesandepüstitus Eesmärgiks on luua SQL ehk Structured Query Language programmeerimiskeeles andmebaas, mis kirjeldab ühe või mitme kinosüsteemi toimimist. Andmebaas koosneb kirjalikust analüüsist, ERD ehk Entity Relationship Diagrams (eesti k. olemisuhtediagramm) mudelist ja kindlas rakenduses loodud SQL laused, milleks valisin Oracle SQL Developer-i. 4 Analüüs Meil on kino. Kino asub linnas. Ühes linnas võib olla mitu kino, mis on sama firma omad. Ühes linnas olevad kinod võivad kuuluda erinevatele firmadele. Kinos on üks või mitu saali. Saalides toimuvad seansid. Seansi alla lähevad filmid, kontsertide otseülekanded, teatri etenduste otseülekanded või sümfooniaorkestri kontsertid.
Kõik järgnevad käsud tuleb anda postgres kasutaja alt, su - postgres looge andmebaas $ createdb mhh votke andmebaasiga ühendust $ psql käsivitage lihtne päring postgres=> SELECT datetime 'now'; (kas tulemus on näha?) väljuge andmebaasi kliendist postgres=> q eemaldage andmebaas $ destroydb mhh Kui see kõik läks libedalt siis on peamiselt kõik korras; tavis vaid ivake kasutajete õigusi sättida ja kõik. Kasutajad-õigused Kasutajate lisamine createuser -P root Enter password for new role: Enter it again: Shall the new role be a superuser? (y/n) y Peale selle peab failis /usr/local/pgsql/data/pg_hba.conf local all md5 #local all trust #host all 127.0.0.1 255.255.255.255 trust #host all 192.168.1.1 255.255.255.255 trust antud juhul on kolm alumist rida välja kommenteeritud ja töötav rida ütleb, et lase sisse
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................
tõlgitakse see Java'le loetavaks ning Java käivitab selle Google App Engine platvormil tavalise Java põhise aplikatsioonina. Teiseks oluliseks erinevuseks muude teenusepakkujatega, on andmebaasivalik. Google App Engine ei toeta MySQL, MSSQL ega muid relatsioonilist andmebaase, vaid kasutusel on Google poolt välja töötatud mitte-relatsiooniline BigTable andmebaas. BigTable suurimaks piiranguks on kuni 1 MB suurused andmebaasi kirjed. Üldiselt ei tohiks selline piirang probleemiks olla, aga kuna GAE ei võimalda aplikatsioonidele failisüsteemi kirjutamise õigust ning kõik programmi töö jooksul lisatud failid tuleb salvestada failisüsteemi asemel andmebaasis, võib 1 MB piirang suht probleemseks osutuda. Õnneks on alternatiivina võimalik kasutada suuremate failide salvestamiseks BlobStore failihoidlat, kuid selle kasutamine on mõnevõrra keerukam ning nendele
Trans-relatsiooniline - mudel, mille alusel võib näiteks organiseerida relatsioonilise andmebaasi andmete sisemisel tasemel salvestamise Võimsus ja kasutajate arv. Töölaua andmebaasisüsteem - on mõeldud samaaegseks kasutamiseks ühe kasutaja või äärmisel juhul väikese kasutajate grupi poolt (nt MS Access). Üleminekusüsteem - jäävad omadustelt kuhugi töölaua ja serveri süsteemide vahele (nt Oracle XE). On mõeldud vaheetapina üleminekul töölaua andmebaasisüsteemilt serveri andmebaasisüsteemile. Serveri andmebaasisüsteem - selles loodud andmebaasi kasutavad korraga paljud kasutajad (nt Oracle Enterprise Edition, MySQL). Sellist andmebaasisüsteemi kasutatakse arhitektuuri korral kus klient ja server on erinevates arvutites Manusandmebaasisüsteem - andmebaasisüsteem, mida kasutatakse mõne eraldiseisva rakenduse lahutamatu osana (nt SQLite)
Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andme
Sisukorra loomisel otsib Word määratud pealkirju, sordib need pealkirjatasemete alusel ja kuvab sisukorra dokumenti. Sisukorra loomine Veenduge, et pealkirjad, mida sisukorda soovite lülitada, on vormindatud sisseehitatud pealkirjastiilidega. Klõpsake kohta, kuhu soovite sisukorra lisada. Valige menüü Insert käsk Index and Tables ning klõpsake suvandit Register, Tabel of Contents and Indexes. Klõpsake vahekaarti Table of Contents. Klõpsake nuppu Formats. Otsige jaotisest Formats laad, mille olete dokumendis pealkirjadele rakendanud. Sisestage väljale Show Levels (laadi nimest paremal) number vahemikus 1 kuni 9 tähistamaks taset, mida vastav pealkirjalaad esindab. Klõpsake nuppu OK. Valige muud soovitud sisukorrasuvandid. Sisukorra värskendamine Kui lisate, kustutate, teisaldate või redigeerite dokumendis pealkirju või muud teksti ja soovite, et
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
......................................... 39 41.Segaaadressid.........................................................................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
veebilehtede loomisel vastavalt päringutele. SSL protokolli peamiseks eesmärgiks on info krüpteerimine. Selgitus, mis kirjeldab terminit hostimine Sinu veeb asub veebiserveris, mida haldab teine firma. Domeeniks on nt com , ee, eu jms Milline tehnika kuulub satelliit-arvutivõrgu maajaama koosseisu? Paraboolantenn ja mikrolainesaatja- vastuvõtja. Traadita võrgu pääsupunkt ühendab traadita võrgu seadmed traadiga võrguga. Tõesed laused sinihamba (Bluetooth) võrgu suhtes: Sinihammas lubab luua arvutitevahelist võrku Iga lubatud BT ühendusega seade võib olla BT-i master-seade Sinihamba võrgustikus saavad kuni 7 seadet olla ühenduses ühe master-seadmega. Kõige täpsem selgitus võrguhalduse kohta on jõudluse, vea- , konfiguratsiooni-, aruandluse ja turvahaldus. SNMP hangib agentidelt infot, vahetab infot teiste haldajatega, määrab MIB objektide seadistuste väärtusi, saab agentidelt olekuinfot.
---------/ ----------/ | | | | /--------- /---------------- | Väärtus |------------| Väärtuste hulk | ---------/ ----------------/ Järgnevalt kirjeldan ma joonisel kujutatud mõistete ja seoste süsteemi, mida nimetan programmeerimise andmemudeliks. · Programmeerimiskeel koosneb lausetest. · Programmeerimiskeelel on süntaks ehk keelereeglid. · Laused peavad olema kooskõlas süntaksiga. · Lausel on semantika ehk tähendus. · Lause koosneb identifikaatoritest, võtmesõnadest ja märkidest. Programmeerimise algkursus 14 - 89 · Identifikaator võib olla võtmesõna. · Identifikaator võib tähistada kas andmeobjekti või andmetüüpi. · Andmeobjektil on alati andmetüüp. · Andmeobjekt võib olla kas muutuja või konstant.
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
· Ülikooli keskse serveri logi (meiliserver, SSH, failihoidlad jne; seejuures parooli räsi ei logita või asendatakse dummy-väärtusega) - S2K1T1 3. Autentimine · Mitmekasutajasüsteemid · Autentimismeetodid · Autentimisprotsess · Paroolid · Biomeetrilised tõendid · Elektroonilised volitustõendid · Paroolkaitse näide: Unix · Võrguautentimissüsteemid · Single sign-on Mitmekasutajasüsteemid · Probleem: Hulk kaitstavaid objekte (failid, kirjed, kataloogid, seadmed, ...) Hulk juurdepääsu omada võivaid subjekte (inimesed, protsessid, ...) · => Vaja kasutajaid eristada (pole vaja nt ühekasutajasüsteemides, nt mobiiltelefonis piisab PIN-koodist) · Autentimine vs. identifitseerimine Autentimine - kasutaja väidab, et ta on mingi õigusega kasutaja ning tõendab seda sisestades ainult talle teada oleva info - parooli, näotuvastus, sõrmejälg jms
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab Options lisainformatsioon Padding kontrollimiseks vajaminev informatsioon UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Postkontorite eesmärk ei ole need kotid kohale toimetada ning neid ei huvita, kuidas need kirjad edasi viiakse. Kolmandaks kihiks on füüsiline transport. Meil on mitmekihiline arhitektuur ja igal kihil on oma tegevused, mida nad teevad. Iga kiht pakub teenust altpoolt ülespoole. Postkontorid pakuvad inimestele postiedastusteenust. Selleks, et postiedastusteenust saaks postkontor pakkuda, selleks kasutatakse füüsilist transporditeenust. Igal kihil on protokoll, kuidas ühe kihi piires otspunktid omavahel suhtlevad. Postkontorid on omavahel kokku leppinud, et kirjad sorteeritakse erinevatesse kottidesse ja transpordikihis toimub füüsiline transport ja kindlate reeglite järgi viiakse kirjad kohale. Iga kihi vahel on liidesepunktid ja need määravad ära reeglid. Selleks, et postiteenust kasutada, peab kiri olema ümbrikus ja ümbriku peal peab olema aadress. Iga kiht teeb
Kirja panen postkasti – liidese punkt mille kaudu pääsen ligi postisüsteemi teenusele (arvutis näiteks SEND vajutamine). Teisel pool on ka postkast – postkastist leian oma nimega kirja. Postkastid on liidesepunktid. Aadressi kirjutamine korrektselt - KINDLAD REEGLID et liidesele ligi pääseda. Pean leidma keele, millest vastuvõtja ka aru saab. Korrektne keel kuidas kirjutada („jou“ „lugupeetud“ jne) ehk kahe vahel on kokku lepitud reeglistik, kuidas kirjutatakse ehk PROTOKOLL (käitumisreeglistik). Järgmine kiht mis on ülemisele kihile nähtamatu on postkontorite süsteem (liides) – et võta kiri ja järgi vaadata millisele aadressile ta läheb (kõik pärnu kirjad sorteerime kokku ja paneme postikotti. Postikotil peab olema aadress peal. Kui on vahepostkontor (näiteks peapostkontor on igas linnas). See on marsruutimine. Kuidas sorteeritakse kirju? Kas automaatne või mõni inimene, kirja kirjutaja jaoks on savi, ta nkn ei tea
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
.....................................................................................41 KÕRGHOONE.........................................................................................45 LENNUK..................................................................................................52 LIHTSAD ARITMEETILISED TEHTED..............................................53 LIIGITAMINE..........................................................................................54 LÕPETAMATA LAUSED......................................................................58 PEALE PANGAST VÄLJUMIST...........................................................59 POLAARÖÖ............................................................................................62 PÄÄSTMINE............................................................................................66 RUUDUD.................................................................................................70
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
annaabi.ee 
