Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "OpenOffice.org Calc - Programmi õpetus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valige, salvesta, käsk, avage, vajuta, tööriistariba, diagrammi, töövihik, soovite, avaneb, mall, nupp, veer, openoffice, malli, menüü, hiire, avamise, calc, salvestamine, aknas, sulge, mallid, noole, vormindus, avamine, avada, nupule, dokumendid, tabelite, veeriste, veeru, päis, väljatrükiks, sulgemine, aknast, kasutage, valides, otsigeSarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest. Teine võimalus mingi programmi või dokumendiga töö alustamiseks on kasutada nuppu Start. Klõpsutades nupul Start, avaneb Start menüü. Vaatleme siin kõigepealt kahte programmide/dokumentide käivitamise/avamise võimalust: Documents - klõpsutades sellel valikul, ilmub nimekiri viimati kasutatud dokumentidest. Klõpsutades edasi
See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü. Start-menüüs vasakul on nende üksuste otseteed, mis alati Start-menüüs sisalduvad, näiteks teie Internetibrauser ja e-posti programm. Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende programmide avamiseks. Arvuti taaskäivitamine Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Taaskäivita. Arvuti sulgemine See toiming suleb Windowsi ja te saate arvuti turvaliselt välja lülitada. Klõpsake nuppu Start, käsku Sule arvuti ja valige Sule arvuti. Programmid Programmid on tarkvaraüksused. Vastandina riistvarale, mis on arvuti füüsiline komponent, kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati
...........................................................................................40 1. 2. Exceli vaade Tabeliprogramm on keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1
pdf failina esitatud näidet. 1. REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'. Nüüd on valitud lõik alati lehekülje alguses ning lehepiir on seostatud otseselt antud lõiguga. 1.2
ja printimiseks. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi WordPad avamiseks klõpsake nuppu Start , klõpsake käsku Kõik programmid, klõpsake suvandit Tarvikud ja seejärel programmi WordPad. Programmi WordPad aknas on neli põhiosa. Tööriistariba. Tööriistariba sisaldab nuppe põhikäskudeks, kaasa arvatud salvestamine ja printimine. Nupu funktsiooni kohta lisateabe saamiseks hoidke hiirekursorit sellel. Kuvatakse hüpik, mis näitab nupu funktsiooni. Vorminguriba. Vorminguriba sisaldab nuppe, mida saate kasutada oma dokumendi teksti vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala
on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile "Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse. Vajutage "Next". Seejärel tutvustatakse teile GIMPi
Mugavustel saate koondada personaali andmeid ühte tabelisse. Vajutage nupule Avatakse menüü, kus: - VAHETADA TABEL; - VAA TADA AINULT JOOKSVAID SISEKANDEIT LEPINGUST; - VAATADA KÕIKI SISEKANDEID LEPINGUST. Valige «VAHETADA TABEL», vasakul on andmepuu. Kahekordse hiire klahvile vajutamisel valige vajalikud read ja pange numbrid järjekorda lahtrisse «Veeru nr.». Märkides vajalikule tabeli numbrile, ja vajutage nupule avatakse ekraan. Valige isikukaart ja sisestage andmed järjehoidjasse :Aadress, Dokument, Load, Kelte valdamine, Perekonnaliikmed, Õppe. Kõik arvutused on ehitatud programmis, töölepingu aktuaalse seisu sisestamise peale. Kui alaline tööleping oli katkestatud, aga pärast seda võeti inimene uuesti tööle, siis on vaja koostada uue töölepingu. Tööleping koosneb osadest, mis vastab tüüpilistest töölepingu jaotustest. Märkides vajalikule IVC-Raamat
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed
mine o kujundid - Avalehelt (Home) Vali (Select) ripploendist Valiku- paan... (Selection Pane...); kuvatakse vaadeldaval lehel olevad ku- jutised (puudub Word2007-l). OPERATSIOONID VALITUD (MÄRGISTATUD) TEKSTIGA Ploki kustutamine: Märgistada tekst ja vajutada Delete. Ploki teisaldamine (pukseerimine) (ühest kohast teise viimine): 1.Märgistada tekst; 2.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Cut) või Ctrl+X; 3.Viia kursor kohta, kuhu Te soovite antud teksti panna (hiireklõps seal); 4.Valida Avaleht-sakilt (Home) (Paste) või Ctrl+V. 10 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Ploki kopeerimine: 1. Märgistada tekst; 2. Valida Avaleht-vahekaardilt (Home) (Copy) Ctrl+C; 3. Viia kursor uude kohta (hiireklõps seal);
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
Kui aga salvestatakse oma varundid CD- või DVD-ketastele ja ei leia olemasolevat varundiketast, või kui soovitakse luua uue varukoopia kõigist arvutis sisalduvatest failidest, saab luua täisvarundi. 4) Saate taastada kaotsi läinud, kahjustatud või kogemata muudetud failide varundatud versioone. Saate taastada ka üksikuid faile, failirühmi või kõiki varundatud faile. Selleks tuleb jällegi navigeerida „Backup and Restore“ aknasse ning sealt valida käsk „Recover my files“ või kui administraator soovib taastada kõikide kasutajate faile tuleks valida käsk „Recover all users’ files“. Faile saab taastada vaid eelnevalt tehtud varunditest. Samuti on võimalik varundada oma väiksemaid faile võrgus pakutavatesse pilveteenustesse nagu Google Drive, Dropbox, OneDrive. 40 MAC OS X – MAVERICK PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED MAC OS’i on võimalik uuendada kahel viisil:
Reavahe 1,5 Lõikude vahe määramine määramine Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine Algusesse 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummer- damiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering→ Outline Numbered ja sealt va- lida vastav väli (vt. joonis). Pealkirja automaatne nummerdamine Joonis 6. Pealkirja vormindamine
?ramine Pealkirja automaatne nummerdamine Uurimistöö koostamisest Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine Algusesse 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummerdamiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering Outline Numbered ja sealt valida vastav väli (vt. joonis). Joonis 8. Viite sisestamine Kuressaare G
4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl. File > Save) või kasuta klahvikombinatsioone Ctrl+S.
Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduvad vormingust vormingusse. Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate
Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all. Mõnede tööriistade järgi näete mõnda tähte, siis on tegemist tööriista lühikäsuga klaviatuurilt
· moodulid (modules) programmitekst keeles Visual Basic. Antud õppematerjalis tutvutakse neist nelja esimesega. Access- lihtne ja vajalik 6 2. ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE Windows pakub alati mitu võimalust programmide käivitamiseks. Kõige levinum viis on kasutada tööriistaribal asuvat nuppu ning valida All Programs Microsoft Access. Avaneb dialoogiaken (joonis 2.1). Joonis 2.2 Andmebaasi loomiseaken Andmebaasisüsteem Access pakub töö alustamiseks kolme võimalust: · Blank Acess database andmebaasi loomine alustades nullist · Access database wizards, pages, and projects andmebaasi loomine targa abil · Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada
WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle. Tühikud ja reavahetused on üldjuhul vaid oma silmailu ja pildi korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg.
w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
materjalide loomine vahend FollowMe pistikprogrammide kasutamine 1.5 Kasulikud lingid http://forums.sketchucation.com/ http://www.sketchucation.com/ http://www.youtube.com/user/SketchUpVideo 4 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2 Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väitsin eelmises peatükis, et tegemist on sketšide tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Kuna me oleme oma valikus kindel, siis me ei soovi, et see aken igakord avaneks, siis võtame ära linnukese Always show on startup aknast. 5
Hiire abil pööramiseks tuleb all hoida kerimisrulli, ning samal ajal hiirt liigutada.
Vajutades nooleklahve klaviatuuril saab joonist pöörata 15 kraadise sammuga vastava noole suunas.
7
3d modelleerimine
2.3 Vaated
Common View võimaldab detaili vaadata standardsetes vaadetes ja ka pöörata vastavalt soovile.
Käsu valimisel avaneb uus aken, kus saab määratleda uusi vaateid, jälgides nooli ja punkte, mis aknas detailil
näha on
View Orientation võimaldab valida sobiva vaate põhivaadet hulgast.
Eestvaade pealtvaade, vasakultvaade jne.
Sageli on mugavam kasutada sobiva vaate valimiseks klahvikombinatsioone.
o
5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17 6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24 7 KAARDI MATEMAATILINE ALUSE SEADISTAMINE 27 8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3
joonejuppe); · püst- või rõhtjooned peavad seda ka joonisel olema; · kui jooned on omavahel risti (või muu kindla nurga all), siis peab see ka joonisel nii olema; Täppisjooniste tegemiseks on kasutusel mitmesugused võtted: · punktide koordinaadid sisestatakse reeglina klaviatuuri vahendusel, mitte hiireklõp- sudena ekraanil (vajutades hiire vasakpoolsele klahvile); · koordinaatvõrgustiku kandmiseks ekraanile käivitada käsk `GRID (vt. lk. 12); · hiire liikumissammu seadistamiseks ekraanil käivitada käsk `SNAP (vt. lk. 12); · rangelt rõht- või püstjoonte joonestamiseks käivitada käsk `ORTHO (vt. lk. 16); · kindla kaldenurgaga joonte joonestamiseks kasutada polaar-trasseerimist (vt. lk. 16); · punktide asukoha täpseks määramiseks varemjoonestatud objektide kaudu kasutada käsku `OSNAP (objekt-trasseerimine), ühekordseks otstarbeks aga vastavat ikooni (vt. lk. 15);
Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik. Tüübi valik sõltub väärtuse sisust ja sellest, milliseid tehteid soovitakse hiljem väärtusega sooritada
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi
ka lisa 1 juhendi esimesest osast): · 8,13.5,-9 absoluutsed ristkoordinaadid; · @8,13.5,-9 relatiivsed ristkoordinaadid; · 7<22.5,6.45 absoluutsed silinderkoordinaadid; · @7<45,5.5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe-
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010 Google App Engine Andris Reinman Sisukord Google App Engine............................................................................................................................ 1 Sisukord......................................................................................................................................... 2 Tutvustus.......................................................................................................
directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis.
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
annaabi.ee 
