Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" "Kangelase elu" Ooperid(17):"Salome" "Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile,
Näited luuletustest · "Maantee tuuled "- viitab elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab rändajat paljutõotavate kaugustega ja ka rännaku endaga · "Avalaul" - kirjeldab väga kujundlikult suve ja kevade saabumist. Näiteks "...puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tahti..." · Luuletus räägib merest ja vahutavast jõest, külvajatest põllul ja valgest ajast, maikuust. Luule viisistamine Kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: · ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga) · ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) · ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel) Kasutatud materjal · http://www.slideshare.net/hettyke/eesti-kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas · http://www.annaabi.com/s.php?s=kersti+merilaa · https://www.google.ee/search?q=kersti+merilaa Aitäh kuulamast!
kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides Roomas. Seal küpses tema talent. Väljaarvatud see aeg Roomas, veetis Bizet oma ülejäänud elu Pariisi lähistel. Tema muusika Ta on kirjutanud muusikat mitmes zanris. Näiteks laule ja orgestriteoseid. Kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetud Saksast ja Itaaliast. "carmen" Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" Esietendus oli aastal 1875. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis.
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis.
muinasmaailm. Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Mozart mõjutas paljugi tulevasi tuntuid heliloojaid ( Shubert ja Beethoven ). Tema ooper ,,Võluflööt" sai suureks mõjutaks Saksa ooperitele. Tänapäeval asub Mozarti muuseum Salzburgis. Ning Mozardi nime kannab ka kohalik ülikool. http://en.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart
orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on "Veemuusika", mis olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, kus Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Teine kuulus orkestrisüit "Tulevärgimuusika" paluti teha Händelil Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema suur ilutulesti millest ka tulenes nimi ''Tulevärgi muusika''. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud 20 orelikontserti, 6 conecerto grosso' t orkestrile ja 12 keelpillidele, kantaate, koorihümne ja sonaate. Händel oli muusikaajaloo esimene vabakuntsnikuna tegutsenud helilooja. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel · www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud.../georg-friedrich_stiks.ppt · muusika.sanzz.net/docs/GEORG%20FRIEDRICH%20HANDEL.doc
kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propag...
Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv" Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust
vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Elukäik: Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685, töötas 1702 Halles organistina ja 17031706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ning orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis Itaalias ning oli 1712. aastast Hannoveri õukonnas kapellmeister.
„Haamerirööv“. Peamiselt on võetud nende ainestik Mozarti minevikust, kuid on ka selliseid teoseid, mis on oma ainestiku saanud tema kaasaegsemast elust, näiteks „Figaro Pulm“. Põhitelg ooperite sündmustikul on armastus ning neid läbib armastuse, headuse ja valguse jõud, mis muudab inimese peaaegu kõikvõimsaks, kavaldades üle saatuse plaane ja iseenese nõrkuseid. Mozart on kirjutanud lisaks armastusesisulistele ooperitele ka koomilisi oopereid, mille tegevustik hargneb inimeste reaalelus. Seal nõuab armastuse teele kerkinud probleemide lahendamine mitte nii palju mehisust, vaid pigem leidlikkust ja kavalust. Just ooperid olidki Mozarti loomingus väga olulisel kohal. Lisaks ooperitele oli Mozart ka üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika loojaid. Sellest suurema osa moodustavad tema 41 sümfooniat. Tema loomingus arenes ja muutus klassikaline sümfooniažanr. Eriti oli seda
Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad'' ning ''Parsifal''. Wagner andis palju kontserte Venemaal, kus tal oli suur menu. Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v=-QR8YqWL7Ow http://www.youtube
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus.Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas ta alles 1741. aastal
balleti reeglistik, varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. Ooperi ja opereti olulisemad erinevused Ooper: Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil Operett: Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused. „Traviata“ „Nabucco“ Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? - ooperid „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“, ballet „Luikede järv“, sümfooniad „Pateetiline“ ja 1. Klaverikontsert b- moll, väikevormid klaverile: valsse, masurkasid ja ekrprompte. Sünnimaad:
viievaatuseline ooper ,,Orpheus" oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos antud zanris. Monteverdi lõi mitmeid muusikalisi võtteid, mida hiljem ka teised heliloojad kasutasid: suure orkestri kõlavärvide otsene sidumine dramaturgiga, kujutas tegelaste karaktereid ning erinevaid tegevuspaiku. Samuti kasutas ta juhtmotiive. ,,Orpheus" teada sisu. Esimene ooperiteater avati 1637.aastal Veneetsias, milleks oli Teatro San Cassiano. Ooperitele oli iseloomulik suursugusus, rohked tegelased ja võimsad lavaefektid. 17.sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesed poolel pea kogu Euroopas. Ideaaliks oli siin kõrge laulukultuur, nn bel canto (-ilus laul), mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improiseerimine ja esituse väljendusrikkus. Igas ooperis oli kõrgeima tähelepanu all prima donna ja primo uomo, vastavalt naispeategelane ja meespeategelane
tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett. Ooper on Itaaliast, operett Prantsusmaalt. Operett on koomilisem. Ooperis pole sõnalist osa, operetis on. Operetis on muusikaline osa lihtsam kui ooperis. Operetis on tants keerulisem ning laulja liigub rohkem. *Missugune linn oli romantismiajastul muusikaelu keskuseks? Romantismiajastul oli muusikaelu keskuseks Pariis. *Mis on iseloomulik G.Verdi ooperitele? Verdi meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Suur tähtsus oli kooridel, vormilt numbriooperid, süzeed olid kaugest minevikust või teistest maadest, kuid seotud Itaalia vabadusliikumisega. *Nimeta Verdi tuntumaid oopereid. Verdi tuntumad ooperid on ,,Oberto'', ,,Attila'', ,,Nabucco'', ,,Röövlid''. *Mis liiki teosed kuuluvad P.Tsaikovski loomingusse? Too näiteid tema tuntumatest teostest. Tsaikovski loomingusse kuuluvad balletid, ooperid, sümfooniad, klaverikontsertid
Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus" ja laulumängu "Bastien ja Bastienne" autor. 1173-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Ooperid: väljendusvahendiks jäi muusika. Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised. Tuntumad tema 20 ooperist: "Haaremirööv", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt". Vokaalmuusika: Lisaks ooperitele valmis 1791 Reekviem ehk leinamissa, millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia nr 40 g-moll. Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos "Väike öömuusika", keelpilliorkestrile. Ludwig van Beethoven(1770-1827): Sündis Bonnis, Saksamaal õukonnakappeli laulja pojana
Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime. Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid
Firentzes tegutses poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring Camerata , kes püüdsid taaselustada vanakreeka luulet ja draamat lauto saatel. Esimesena tegi selles valdkonnas katset Vincenzo Galilei , kuulsa astronoomi Galileo Galilei isa, kasutades Dante luulet ja piiblitekste. Selline stiil hakkas levima soolomadrigalina ( lüüriline armastus- v5i loodusluulel põhinev laul), mis pani aluse esimestele ooperitele. 1 Kontserdistiil. Renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st. t pole mõeldud kuulamiseks: 1. kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks. Metseeniajastul läks moodi virtuoossus, sest õukonnad püüdsid teineteist oma kapellidega üle trumbata
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane,Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime.Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843
Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub. Teda inspireeris ka tõsiasi, et Raoul Wallenberg oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi. Süzee oli väga huvitav. Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süzees on palju antifasismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika. Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised
Muusikalise osa esitas Soome Rahvusooperi Sümfooniaorkester (The Orchestra of the FNO). On suurim orkester soomes. Orkester on asutatud 1964. Aastal ja pärast kolimist uude ooperimajja 1993. aastal on nende liikmeskond kasvanud 111-ne liikmeni. Algse looga truuks jääva balleti visuaalse külje on kujundanud Rootsi professionaalide meeskond. Ligi 50 aastat kestnud karjääri jooksul on Põhja-Rootsist pärit kostüümikunstnik Ann-Mari Anttila loonud kostüüme mitte ainult ooperitele ja ballettidele vaid ka Rootsi televisiooni STV lavastustele. Lavakunstnik Bo-Ruben Hedwall õppis Stockholmi Kõrgemas Kunstikoolis ja Mogens Anderseni Kopenhaageni koolis ning Pariisis Académie Raspail Goetzis. Ta on osalenud näitustel Malmös, Kopenhaagenis, Stockholmis ja Pariisis. Minu arust oli lavakujundus heas mõttes väga lihtne ja minimalistlik, andis lavastusele piisavalt ja ei võtnud tähelepanu liialt endale
üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis kasutusele juhtmotiivid, mis tähendab, et igale tegelaskujule vastab oma äratuntav motiiv
Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse.
Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7
ja ka väljaspool Suurbritanniat. Tema tööde hulka kuuluvad lava- ja kostüümikujundu-sed muusikalidele ,,Follies" (,,Narrused"), ,,West Side Story", ,,Hot Stu." (,,Kuum värk"), ,,Heavenly Bodies" (,,Taevalikud kehad"), ,,A Slice of Saturday Night" (,,Tükike laupäeva ööd"), ,,Chicago", ,,In The Midnight Hour" (,,Kesköötunnil"), ,,The Guardsman" (,,Kaardiväelane"), ,,Cli." jpt.On teinud lava- ja kostüümikujundusi ka erinevatele ooperitele ja ballettidele: ,,Giselle" (Inglise Rahvusballett); ,,Romeo ja Julia", ,,Pähklipureja", ,,Talupoja au. Pajatsid" (Rahvusooper Estonia); ,,Romeo ja Julia" (Indianapolise Rahvusvaheline Ballett); ,,Nabucco", ,,Aida", ,,Don Carlos", ,,Müür" (Rock Ballet); ,,Othello", ,,Roosikavaler", ,,Talupoja au. Pajatsid" (Saksamaa); ,,Trubaduur", ,,Spartacus" (Hong Kong). Tema järgmine töö on ,,Pähklipureja" Inglise Rahvusballetile.1986. aastal sai ta ajalehe
uuesti repertuaari ning siis tuli ka selle edu. Autor sai kuulsaks pärast surma. VERDI Itaalia helilooja Suurim 19.sajandi helilooja Tahtis astuda Milano konservatooriumisse, kuid ei saanud sisse liiga vana (19), käte asend klaverimänguks vale ning välimus polnud vastav. Hiljem kui Verdi oli kuulus, sai konservatoorium tema nime. Esimene ooper oli ,,Oberto", mis sai kuulsaks elu ajal Vahel kirjutas ka kaks ooperit aastas Lisaks ooperitele kirjutas ta ka reekviemi (leinamissa, surnute mälestamiseks), mis sai samuti tuntuks. 26 ooperit ,,Rigoletto" ,,Don Carlos" ,,Falstaff" ,,Trubaduur" ,,Aida" ,,Macbeth" ,,Traviata" ,,Othello" ,,Maskiball" ,,Nabucco" Librettod olid võetud tuntud kirjanduslikest teostest 1) Dumas
Händeli jaoks polnud see ainult majanduslik, vaid ka tervislik löök- teda tabas ajurabandus ja siitpeale helilooja tervis aina halvenes. Pärast ajurabandust pühendus Händel oratooriumite kirjutamisele. (2) 5 3. HÄNDELI LOOMING Händeli loomingu olulisemad teosed on umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Siiski kirjutas ta ka palju instrumentaalmuusikat. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika","Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. (2) 3.1 Händeli ooperid Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue
Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Helilooja on loonud 6 sümfooniat (I sümfoonia g-moll “Talveunelmad”, IV sümfoonia f-moll 1877.aastal, V sümfoonia e-moll 1888.aastal, VI sümfoonia h- moll “Pateetiline” 1893.aastal), programmsümfoonia “Manfred” 1895.aastal, avamäng-fantaasia “Romeo ja Julia” 1869.aastal, avamängu “1812.aasta” 1880
kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kukele ehk Kuked ja kanad" (2008) Tõlkinud: ·· Andrea Zanzotto ,,Hääl ja tema vari. La voce e la sua ombra" (2005) ·· Umberto Eco ,,Ilu ajalugu" (2006) ·· Hans Magnus Enzensberger ,,Tõmba sobimatu maha" (2006) ·· Valerio Magrelli ,,Luule DNA. Il Dna della poesia" (2006, koos Kalju Kruusaga) ·· Giacomo Leopardi ,,Mõtted" (2008)
võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv"
Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Tänapäeval on George Frideric Handeli loomingust ülemaailmselt tuntuim ilmselt aga hoopiski 1727. aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud "Zadok the Priest", mida on küll mängitud sellest alates kõikidel
(absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. [1.2008,02.02],[2.2008,02.02] Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades.Esimesed trükised tema teostest ilmusid Pariisis, kui Mozart oli vaid 8- aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi. Kaheteistkümne aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas,kus töötas ka Wolfgangi isa Leopold Mozart,Euroopas omal ajal laialdaselt
Sümfoonias number 1. 1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Kui ta esmakordselt võttis üle Ooperimaja olid kuusamad tööd "Lohengrin", "Manon" ja "Cavalleria rusticana". Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Cristoph Willibald Gluckilt ja Wolfgang Amadeus Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad "Fidelio" ning "Tristian ja Isolde". Mahleri ajal oli Viin üks maailma suurimaid linnu nind Austria- Ungari Impeeriumi pealinn. See oli kodusks tuntud kunstnikele ja artistidele.ning Mahler teadis neist paljusi. Mahler töötas Ooperimajas iga aasta üheksa kuud, mistõttu jäi tal uue loomingu jaoks aega ainult suvel
Vaid sündisid perre kaksikud pojad Anatoli ja Modest. Anatoli oli aastail ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu. 18911892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik, Ootamatult saabub tundmatu külaline.See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tsaikovski ooperitele "Padaemand" ja "Jolanthe". ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Muusika oli selles peres aukohal. Tsaikovski ema mängis klaverit ja Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates. armutõotus
Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks, selle tagajärjel elas ta üle väga palju ebaõnnestumisi. Siis algas sõda: Prantsuse Preisi sõda, mida ta ka oma loomingus kajastas. Ajalukku on ta aga läinud ooperiga "Carmen" (1875. aastal oli esietendus). Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni. Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast. "Carmenit" on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süzees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse (habanera, sequidilla)
Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katoliku kirikus, kus õppis ka klaverimängu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele Gluckilt ja Mozartilt ning koostöös kunstnik Alfred Rolleriga lõid nad “Fidelio” ning “Tristian ja Isolde”. Mahler töötas ooperimajas enamiku tervest aastast, mistõttu jäi tal loomingu jaoks aega ainult suvel. 1901. aastal kolis Mahler uude villasse Maierniggi järve äärde. 1902. aasta 9. märtsil abiellus ta Alma Schindleriga, kes oli temast 20 aastat noorem ning tuntud Viini kunstniku Carl Molli kasutütar. Alma oli muusik ja
Pjotr Iljits Tsaikovski(joonis 1) sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tsaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise zanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tsaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tsaikovskit hakati siis tõsiselt võtma ja talle pöörati suurt tähelepanu. Refereerin tema elust ja loomingust. Eriti huvitab mind tema elu Haapsalus. Hea on kirjuatada sellest kuidas talle minu sünnilinnas meeldis töötada ja puhata ning kuidas ta selle linna oma nimega kuulsaks tegi. Joonis 1.
Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994
Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. Neil kolmel ooperil on palju ühiseid jooni: suur psühholoogiline pinge, tragöödia, mille põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus, tugevalt emotsionaalsed tegelased, kes hukkuvad võitluses tõsieluga. Verdi annab oma tegelastele hea iseloomustuse ning andmaks ooperitele suuremat pinget, toob ta lavale nn. kahekordsed kontrastid. Tegelane peab võitlema nii väliskeskkonna kui iseendaga. Uudne on ka see, et helilooja püüab läheneda rohkem olustikule ja rahvalaulule ning üksikute isoleeritud numbrite asemel püüab ta anda terveid muusikalisi stseene. Hiljem viib Verdi oma viimaste ooperitega läbi tõelise reformi, kuid selleks algas ettevalmistus just nende kolme teosega. 1850-1860.-tel aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega: saadikutöö
vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud ligi 20 orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate.
vasti Milanbo konservatooriumisse. Oma hariduse on ta saanud eraviisiliselt. 1939 aastal esietendus tema ooper ,,Oberto", see võeti hästi vastu.ooper ,,Nabucco" tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige. Tema ooperite lauludest on saanud rahva kangelas laulud nt ,,Vangide koor". Oma elu keskpagias mattis ta oma naise, mis viis ta sügavasse masendusse. 1879 etentati tema ooper ,,Aida" Suessi kanali avamise puhul. On kirjutanud lisaks ooperitele ka reekviemi. Kokku kirjutanud 26 ooperit: Nabucco, aida, traviata, rigoletto, trubaduur, maskiball, othello. *Ricahard Wagner 1813- 1883 Saksa helilooja. Lapsepõlves tundis huvi kirjanduse ja teatri vastu. 1830 astus Leipzigi ülikooli muusikat õppima. Tutvus paljude heliloojate ooperi loominguga, mis mõjutasid ka tema teoseid. Töötas kapellmeistrina (ka kaks aastat Riias). Oli ka dirigent. Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema
juba tunda tema muusikadraama ideoloogia rakendust. Ooper pakub hea kuulde- ja vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013
Parafraas- mõne teise helilooja teema või teose vaba töötlus Rapsoodia- üheosaline, vabavormiline, improvisatsiooniline teos, mis sisaldav rahvamuusika intonatsioone ROMANTILINE OOPER, OPERETT Romantilise ooper rajajaks peetakse saksa heliloojat Carl Maria von Weber`it (1786-1826), esimeseks rom. ooperiks tema "Nõidkütti" põhineb saksa rahvalegendidel, saksa keeles. Rom. ooperites rohkesti koore K: "Jahimeeste koor" rahvamuusikalähedus on omane paljudele rom. ooperitele. Prantsusmaa Georges Bizet (1838-1875) ooperiga "Carmen"- P.Merimee jutustuse põhjal, sisult draama, kuid loodud koomilise ooperi tradits. järgides, hisp. rahvamuusika mõjutused, palju tantsulisust. Süzee tundus omal ajal kõlvatu (esietendus vilistati välja), peategelaseks isekas ja vulgaarne mustlasneiu, kelle vabadusejanu eitab kõiki moraalinõudeid (Carmen) - isel. tantsuviisid Tervet ooperit läbib saatuse juhtmotiiv, mis jälitab Carmenit ja kuulutab traagilist lõppu. Väga head
peavad moodustama kõik ühtse terviku · ta ei kasutanud lõpetatud muusika numbreid nagu Verdi, vaid tema ideaaliks oli lõputu meloodia. · Pidas kõige tähtsamaks orkestrit o Kasutas tegelaste iseloomustamiseks juhtmotiive (saksa keeles Leitmotiv) · Ta ehtias saksamaale, Bayreuthi linna oma ooperi teatri kus paigutas esimest korda oma orkestri lava ette auku · Kasutas teemadena põhiliselt saksa müüte ja legende · Kirjutas oma ooperitele ise Libretto-d Muusika kuulamine: · Wagner: o ,,Valküüride lend": (Star Wars) o ,,palverändurite koor" ooperist ,,Tannhäuser" Looming: · Kirjutas 11 ooperit o ,,niebelungide sõrmus" o ,,Tannhäuser" o ,,Tristan ja Isolde" o ,,Lendav hollandlane" Muusikas oli palju pinget ja teravaid kooskõlasi, mis ise loomustab hilisemat, 20 saj muusikat. Operett Operett väike ooper (itaalia keeles) · Tekkis 19
osalenud näitustel ja illustreeriud lasteraamatuid 1987. aastal omistati talle teatrikunstniku aastapreemia. Kunstnik Liina Keevallik Liina Keevallik lõpetas 1995. aastal Tallinna Kunstiülikooli lavastuskunsti erialal ja jätkas samas magistriõpet, mille lõpetas cum laude. Praegu õpib ta doktorantuuris Eesti Kunstiakadeemiasja Pariisi 8.Ülikoolis. Liina Keevallik on teinud kujundusinii drama kui muusikalavastustele erinevates eesti teatrites. Ta on lavakunstnik olnud: ooperitele, muusikalidele, multimeediaetendustele, draamaetendustele, filmidele. Liina Keevallik on loonud ka kostüüme paljudele etendustele . Dirigent Mihhail Gert 8 M. Gerts on lõpetandu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orkestridirigeerimise ja kalveri erialal ning jätkab õpinguid EMTA doktorantuuris. Ta on osaelnud Neeme Järvi, Eri Klasi, Leif Sagerstami ja Aleksandre Polistsuki meistrikursustel. 2004.
Täiel määral kohtame Wagneri reformistlike printsiipide rakendamist just Wagneri hilisemas loomingus ("Nibelungide sõrmus", "Tristan ja Isolde", "Parsifal"). Tuleb aga märkida, et liigne juhtmotiivide ja isegi juhtmotiivide süsteemide rakendamine ooperis teeb Wagneri hilisemad ooperid küllalt keeruliseks ja nõuab kuulajalt ulatuslikke eelteadmisi. Wagneri ooperitele on omane: 1. Suur sümfooniline arendus ja orkestri väljenduslik tähtsus. 2. Lõpetatud numbritest loobumine. 3. Rikkalik juhtmotiivide kasutamine, mis elu lõpupoole viib tervetele juhtmotiivide süsteemidele ja teeb ooperi jälgimise raskeks. 4. Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile.
ideoloogiavaba opereti või komöödia lava totalitaarrežiimile küpses Eesti ühiskonnas letulek. Näitlejatöö tehnilist külge reguleeris iseseisvalt ega olnud tingitud vaid poliitilisest nõue, et rakendada tuleb Stanislavski süsteemi, ilmamuutusest Moskvas. mis kujunes välja 20. sajandi alguses Moskva Lisaks klassikalistele ooperitele, operetti Kunstiteatris ja seadis emotsiooni matkimise dele ja ballettidele tõi Voldemar Panso 1963. asemel eesmärgiks selle tegeliku läbielamise aastal “Estonia” lavale esimese muusikali, näitleja poolt. milleks oli Frederick Loewei “Minu veetlev 1950. aastate algul muutus sotsialistliku leedi”. 1970. ja 1980
annaabi.ee 
