Gustav Mahler
Sissejuhatus
Gustav
Mahler sündis 7. juulil 1860. aastal ja suri 18. mail 1911. aastal.
Ta oli Austria helilooja ja koorijuht . Oma eluajal kogus ta enim
tuntust orkestri- ja ooperilaulude heliloojana. Teda peetakse üheks
olulisemaks hilisromantismi ja varamodernismi heliloojaks. Mahler lõi
enim sümfooniaid, neid oli kokku kümme (viimane on lõpetamata) ja
laule.
Gustav
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuubikuruubik
Õppematerjali autor
Gustav Mahler oli Austria helilooja ja koorijuht. Oma eluajal oli ta kõige paremini tuntud kui tolle aja orkestrijuht. Sellest ajast peale on teda tunnustatud kui üht tähtsamat hilis- romantismi heliloojat, kuigi tema muusika ei olnud kunagi aksepteeritud Viini muusikalise asutuse poolt tema eluajal. Mahleri loomingusse kuuluvad peamiselt sümfooniad ja laulud, siiski, tema lähenemine zanrile hajutas kõik piirid orkestrilugude, sümfooniate ja sümfooniliste poeemide vahel. Olles teadlik orkestri värvikusest, täitis ta oma sümfooniad voolavate meloodiatega ja ilmeka harmooniaga(, saavutades heleda tonaalse kvaliteedi kasutades oma meloodiliste liinide puhtust). Tema orkestriaalne stiil põhines kontrapunktil.
Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles eristatakse kahte suunda: 1)klassikalistel traditsioonidel tuginev, mille esindajateks olid heliloojad nagu Johannes Brahms ja Anton Bruckner ning 2)kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund, mida on kuulda Richard Straussi ja Gustav Mahleri loomingus. Hilisromantism väljendus nii muusikas kui ka kirjanduses, milles olid oluliseimateks tunnusteks tunded, mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelaskujud. Hilisromantism muusikas sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii terve kontserdiprogrammi)
Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas. Gustav oli teine 14-st lapsest ja on üks kuuest ellujäänust. Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- aastasena 3 HARIDUSTEE
madrigali (mida ta elulõpul hiljem häbenes). Tuntumad on ta madrigalid (säilinud 104), motette(400), hümnid jt. kiriklikud teosed. Peamine kompositsiooniline taotlus oli kõigi elementide harmoonia, ideaaliks oli rahulik ,lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid,
Võrreldes Debussyga on Ravel selgema meloodia, rütmi ja vormiga. Tema orkestri- käsitlust iseloomustab erakordne värviküllus. Tähtsaim lavateos on ballett "Daphnis ja Chloe" 1912. Olles ise silmapaistev pianist kirjutas 2 klaverikontserti 1931, üks neist vasakule käele. Teose tellis Paul Wittgenstein, kes kaotas sõjas parema käe. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Mahleri ja R.Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast.
sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. 10 See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression - 'väljendus, ilme') on 20. sajandi algul sündinud kunsti- ja kirjandusvool. Kui impressionistid püüdsid jäädvustada meeldivaid muljeid, siis ekspressionism keskendus ühiskonna inetutele külgedele. Iseloomulikuks on helivärvide intensiivsus ja vastakus. Emotsionaalsus kõrge, meloodiad teravad, rohkesti dissonantse,
Ühiseid jooni on väga vähe või puuduvad üldse. 20. sajandi I poolel saab eristada 4 muusikavoolu: · Hilisromantism; · Impressionism; · Neoklassitsism; · Ekspressionism. Hilisromantism Hilisromantism on romantismi järellainetus, mis levis kõige enam Saksamaal ja Austrias. Eeskujuks R. Wagner. Iseloomulikud on: · suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h. Esiettekandel kokku 1029 esitajat, seetõttu tuhandesümfoonia. Vastavalt tekstile jaguneb kaheks osaks: 1
Püüdis muusikas väga täpselt jälgida sõnarütmi Töötas välja uue muusikaõpetuse süsteemi, seisnes rütmipillide rohkel kasutamisel Kordamine „Boolero“- Maurice Ravel „Fauni pärastlõuna“- Claude Debussy „Romeo ja Julia“- Sergei Prokofjev „Porgy ja Bess“- Georg Gershwin „4’33“- Jhon Gage „Tunnistaja (ellujäänu) Varssavist“- Arnold Schönberg „Nõnda kõneles Zarathustra“- Richard Strauss „Tuhandete sümfoonia“ 8.sümfoonia- Gustav Mahler Don Juan- Richard Strauss Meri- Claude Debussy Petja ja hunt- Sergei Porkofjev Tulilind- Igor Stravinski Petrushka- Igor Stravinski Kuu-Pierrot- Arnold Schönberg Rhapsody in Blue-George Gershwin Armastus kolme apelsini vastu- Sergei Prokofjev „Leningradi sümfoonia“ 7.sümfoonia-Dmitri Šostakovitš Gesang der Jünglinge-Karlheinz Stockhausen Carmina Burana- Carl Orf City Life-Steve Reich
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid