Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ööbik ja roos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ööbik, üliõpilase, peitus, armastatud, armastama, panema, tobe, loogikaRoosipuu vastas, et ta saab roosi ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbik sureb ja tema veri saab roosipuu vereks. Ööbik oli nõus ennast ohverdama Üliõpilase armastuse nimel, arvates et linnu süda pole nkn võrdne inimsüdamega. Vastutasuks palus ta Üliõpilasel olla tõeline armastaja, sest armastus on targem kui filosoofia. Üliõpilane ei mõistnud Ööbiku keelt, vaid ainult seda mis on raamatutes kirjas. Öösel lauliski ööbik, rind vastu roosipuu okast, armastuse sünnist poisi ja tüdruku südames. Hommikuks oli punane roos valmis ja Ööbik surnud. Üliõpilane leidis akna alt roosi ja tormas kohe professori maja juurde, kus tütarlaps istus lävel. Üliõpilane näitas lille, kuid tütarlaps polnud vaimustuses, sest kammerhärra nõbu saatis talle ehtsaid kalliskive. Üliõpilane oli vihane ja lahkus sealt visates roosi rentslisse ja otsustas pöörduda tagasi filosoofia
1)miks oli üliõpilasel vaja roosi?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust. 2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks
Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused.
Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab oma meest Charles'i igavaks ning kaotab tema vastu huvi. Naine astub armusuhetesse teiste meestega. Charles isegi ei aima, et naine teda petab. Emma laenab ärimehelt raha ning ei suuda seda enam tagasi maksta
neid enam otsida. Me räägime sellest ainult lastele. Hiljem laseme elul lihtsalt edasi minna, igaüks oma saatuse poole. Kuid kahjuks kasutavad väga vähesed seda teed, mis viiks neid Oma Loo ja õnneni." ,, Surra janu kätte just siis, kui palmipuud silmapiirile ilmuvad." Iga otsimine algab Algaja Õnnega ja lõpeb alati võitja läbikatsumisega. Päike ütles: ,, Siit, kus ma olen - ja ma olen maailmast väga kaugel-, õppisin ma armastama. Kui ma natukenegi Maale ligineksin, sureks seal kõik ja Maailma Hinge poleks enam. Nii me siis vaatame teineteist ja tahame teineteist ja mina annan talle elu ja soojust ja tema mulle põhjuse elamiseks." Ühesõnaga armastus on vastastikune andmine. Vanasõna: ,,Kõik, mis on juhtunud üks kord, ei juhtu enam kunagi. Aga kõik, mis on juhtunud kaks korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda. Poiss järgis Oma Lugu ja sai aru, et Elu on helde sellele, kes elab Oma Loo järgi.
Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata, isegi teadmata, miks... Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi. Hirmust, et võiksin su kaotada... Sa olid mu päike aga, nüüd suur peavalu. Armastan ookeanit ,armastan sind , tea et , sinule kuuleb mu hing. Ma armastan sind ja jään armastama igaveseks, aga täna sa lahkusid minu juurest igaveseks. Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma Ma tahan lihtsalt olla, olla selline nagu ma olen, mitte selline, nagu sina tahaksid, et ma oleks. Mulle ei tee haiget see, et sa mind reetsid, vaid see, et sa seda eitasid. Viimaks tundus mulle, et nüüd on kõik perfektne, kuid alati leiab asja mis su tuju perse keerab. Tuleb aeg mil mõeldes sulle mõtlen et ehk oligi nii parem? MÄLESTUSED:
" ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud." (Ravic & lillemüüja) Lk 131,,Kate usaldas teda. Usaldus! Ahtake purukslõigatud kõht, milles elajas õgis. Kinni õmmeldud, ilma et midagi oleks saanud teha. Usaldus..." Lk 132,,Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu, vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui unustus, kui ta unustas." Lk 133,,,,See on teine öö," ütles ta. ,,See on hädaohtlik. Tundmatuse võlu on kadunud ja usalduse võlu pole veel saabunud. Aga me saame sellest jagu."" (Ravic Joanile) Lk 140,,Ta polnud rauast, nagu Lucienne talle oli rääkinud, ta oli hullem kummist. Rauda võib murda, kummi mitte
minema. A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka armastus", ei pidanud selles loos kinni, pigem jäi iga päevaga armastust Vargamäel vähemaks, sest isegi noor Andres ütles oma isale, et too tegi tööd ja nägi vaeva, aga armastust ei tulnudki. Aegamööda said kõik Vargamäelased oma elud joonde. Nad oleksid leidnud oma õnne ka eluajal, kuid alati tahtsid nad midagi enamat ja paremat. Enne oma elu lõpetamist nad mõistsid, milles peitus nende õnn. Andres suri rahuliku südamega, teades, et Vargamäe jõgi süvendatakse. See pani ta uskuma, et ta siiski on oma elu õigesti elanud ning tema võitlus pole olnud asjatu. Krõõt suri teadmisega, et lõpuks sai Andres oma kaua oodetud poja. Indrek ja Tiina sammusid Vargamäelt alla, nagu kord olid sealt üles tulnud Andres ja Krõõt.
On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees, tundub märksa lootusrikkam ja optimistlikum. Räägib ju piibelgi tuhandeaastase rahuriigi tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud." Kui öeldakse, et inimene otsib õnne, mida siis selle all mõeldakse? Kas varandusejahti või uute suhete otsinguid, igatsust armastuse järele või lihtsalt n-ö oma koha leidmist laias maailmas? Tõepoolest tühja kõhuga ja peavarjuta on raske õnnelikolemise üle filosofeerida. On teatud materiaalne miinimum, milleta pole võimalik inimlik heaolu
Kelvin tunneb süümepiinu, et lahkumineku tagajärjel ta endine naine end ära tappis. Lugu hakkab teda eriliselt painama võõral planeedil Solaris, kuhu ta teadustööle suundus. Solarise teeb eriliseks see, et seal saavad mõtted füüsilise kuju. Nii tuleb ka eksnaine tema juurde tagasi. Kelvin saab aru, et see pole õige ja saadab naise kosmosesse minema. Naine küll võitleb ja ei taha lahkuda. Mõne aja pärast on ta tagasi uuel kujul. Mees lepib sellega ja hakkab naist uuesti armastama. Lugu muutub veelgi keerulisemaks. Naisel tekib eneseteadvus ja ta saab aru, et on tulnukas ja tahab endale otsa peale teha. Enesetapp ei õnnestu ja kohe on uus naine valmis. Tegelik armulugu on peategelase enda peas ja võitlus oma kahetsuse ja muude mõtetega. Sarnaselt "Solarisele" pole ka Don Quijote armastus päris. Ta on endale ideaalse naise välja mõelnud, kelle jaoks ta kõiki neid hullusi korraldas. Nagu vanade rüütliromaanide
Isabeli nimest jutustab teine müüt romaanis. Isabel oli piiblis Iisraeli kuninga tütar, kes oli ilus, kuid õel. Rahvas loopis ta kurjuse karistuseks kividega surnuks. Helbemäe Isabel on lummatud oma nimekaimu üleolevast suhtumisest saatusesse ning surma. Küllap on seegi üks põhjus, miks ta nii dramaatiliselt käitub. Enesetapuga oleks lugu lõppenud nii või teisit, olenemata ohvrilaeva teekonna pikkusest. Kõik oli vaid aja küsimus. Põhjus, miks see varem lõppes, peitus armunus endis. Martin Justus ja Isabel olid liiga erinevad inimesed. Isabel elas sümbolite ning unistuste maailmas, M. Justus oli aga täielik realist. Kahe nii erineva inimese vahel ei saagi midagi kestvat olla. Martin Justusele oli Isabel vaid suvine seiklus, mis oleks lõppenud kohe, kui abikaasa tütrega on tagasi. Sest mees poleks hakkama saanud nii suure elumuutusega. Pealegi oli ta üpris rahul oma senise olukorraga- meeldiv töökoht ning soe toit laual.
" kurjaks, õigus paneb silm silma vastu, hammas hamba "/.../ mis üle jõu, jääb tegemata." vastu." "/.../ rahaga pole enne kindel, kui ta sul peos on." "Tarkuseks pole rammu tarvis, aga tarkusest on "Kas on ilma tõeta ausust? Ilma aususeta meil rohkem puudu kui rammust." otsekohesust?" "/.../ õlu peab panema laulma suu, mitte kõhu." "/.../ ilu pole tõde ja tõde ei näe peeglist. "Ikka tasa ja targu, ainult nõnda jääb roosk "Lahkud täna sõbrast, aga saad homme temaga tulemata /.../" kokku, siis on ta juba vähivõõras, - niisugused on "Mis inimene külvab, seda tema ka lõikab." inimesed." "Igalühel omad patud /..
tähelepanud tema nõrk koht) ning muutub väga vihaseks, kui mees lõpuks enam naise "petmistele" kuidagi ei vasta. See tähendab Karini jaoks seda, et Indrek teda enam ei armasta. "Miski ei riivanud Karinit rohkem kui Indreku nähtav külmus ja ükskõiksus. Ta oleks tahtnud teda millegagi rabada ja vapustada. Tema sooviks on, et Indrek vastaks igale tema tundepuhangule, mis tavaliselt väga suurejoonelist väljendust leidsid. Karin aga vajas imetlust ja tähelepanu, ta ütles, et mees peab armastama naist üle kõige, mida ta Indrekult aga piisavalt ei saanud." "Hea küll, Innu," vastas Karin, "aga siis poleks sa pidanud mind oma naiseks võtma, oleksid pidanud võtma mõne teise, kes lepib vähemaga. Sest niisukesi naisi on ilmas küll. Kuigi sa mu endale naiseks võtsid, siis oleksid sa pidanud vähemalt teesklemagi, nagu imetleks sa mind eluotsani. Sellest oleks aidanud, ma arvan. Oleks heitnud pilgu või
Iga meelas iha on puhas armastuse võimsate tiibade varjus. (P. Mantegazza) * Väiklane on armastus, milles pole sõprust, seltsimehelikkust ega ühiseid huve. (N. Ostrovski) * Usaldus ja austus on mõlemad armastuse alussambad, ilma milleta ta ei saa püsida; sest ilma aususeta pole armastusel mingit väärtust ega ilma usalduseta mingit röömu. (H. Kleist) * Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama, mida rohkem sa omad seesmist väärtust ja seesmist jõudu, seda enam sa oled ka suuteline ise armastama. (H. Pestalozzi) * Armastuses me ei mõtle kunagi kõlbelistele omadustele ning vaevalt küll vaimsetele. Temperament ja käitumisviis üksinda koos iluga ergutavad armastust. (W. Hazlitt) * Raske öelda, mis on armastus. Ainult niipalju on temast teada, et hinges on ta valitsevaks kireks, mõistuses poolehoiuavalduseks, kehas varjatud ning salapärases tungiks omada seda,
Minu jaoks on see ideaalne näide edukusest, inimesed on oma eluga rahul ning saavutanud kõik elus soovitu perekonna, kodu ning rahuldavad töökohad. Eks kõigil inimestel on erinev arusaam edukusest ning aja möödudes on kindlasti selle mõiste ka muutunud. Näiteks raamatus ,,Isa Goriot", mis on kirjutatud 19. sajandil, mõisteti edukuse all aga hoopis kõrgseltskonda kuulumist. Paljude maalt linna tulevate, suurte unistuste ja prioriteetidega inimeste, nii nagu ka üliõpilase Rastignaci, põhieesmärgiks oli pääseda linna kõrgkihti. Ta soovis kogu hingest sinna kuuluda, olla kogukonna ning teiste kõrgete daamide jaoks olemas, et teda teataks ja tuntaks. Tänapäeval aga ei oma kuulsus minu arvates pooltki nii suur tähtsust, see on pigem kõrvaline. Kindlasti on inimesi, kelle elu eesmärk ongi kuulsaks saada ning nad on selle nimel kõigeks valmis, vahendeid valimata, kuid arvan, et neid inimesi pole just väga palju
Kätlin Ilves 11 B Armastus õnn ja õnnetus? Armastus on sellel kaks poolt? Kas armastus saab olla nii õnn kui õnnetus? Isa Gorioti ja Eugene de Rastignaci jaoks küll. Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja võimukatele meestele mehele, andis kaasa suure kaasavara, oli nõus lahkuma ja elama pansionis, et tütardele mitte probleeme põhjustada ja lõpuks andis ära kõik oma vara, mis tal veel alles oli, olles
vahetus. 1917 ,,Kärbes" Vananev kirjanik Andres Merihein endasse tõmbunud, unistaja, eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima. Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee. 1915 ,,Poiss ja liblikas" miniatuur Lüürilise mõtisklusena kirjutatud poeetiline eneseväljendus. Räägib poisist kes ajab taga üht väga ilusat liblikat ning selle käigus tallab ta maha muru ning kõike ilusat, et saada vaid see liblikas kätte. Teos räägib sellest, et ei märgata ilu enda ümber ning minnakse kasvõi üle laipade, et saada mida hing ihaldab. ,,Kuningas ja ööbik" maailmas pole mitte midagi kindlat, kõik muutub
1. Maria Graafik kajastab ühteteistkümment aastat. 2. Veronika Graafik kajastab kolme nädalat. 13 4. Armastus Maria ja Veronika elus 4.1 Maria suhtumine armastusse ja selle muutused teose jooksul Maria unistas nagu kõik tüdrukud igavesest armastusest ideaalse mehega, kellega abielluda ning palju lapsi saada. Ülekõige tahtis ta armastatada ja olla vastu armastatud. Ema õpetuste järgi ei olnud tunnetel abielus kohta, olulised olid raha ja haridus, kuid Maria ei nõustunud sellega. Väiksest peale elas ta oma illusioonis, et kunagi tuleb prints valgel hobusel, kes viib ta kaugele ära. Alates esimesest armumisest, tuli tal meestes aga kahjuks pettuda. Tema romantilist olemust ja naiivsust kasutati tihti ära. Läks veel kaua aega, enne kui ta jõudis järelduseni, et mehed toovad vaid valu, pettumust, kannatust ja tunnet, et aeg venib
kogemine on juhuse asi: midagi, mis õnnekombel sülle võib langeda. Kuid tegelikult võib armastust nimetada hoopis kunstiks, mis nõuab teadmisi ja pingutust. Inimesed janunevad armastuse järele, mõistmata tegelikult, mida armastus tähendab. Nad vaatavad üha uusi filme, kus nädatakse õnnelikke ja õnnetuid armastuslugusid, nad kuulavad laulukesi, mis räägivad armastusest. Ometi on vähe neid, kes arvaks, et armastus on midagi, mida on vaja õppida. Inimesed tahavad olla armastatud ning selle eesmärgi poole püüeldes kasutatakse mitmesuguseid teid. Üks, mida mehed eriti kasutavad, on edu saavutamine olla nii võimas ja rikas, kui ühiskonna seatud piirid vähegi lubavad. Teine, mida eriti naised kasutavad, on enese köitvaks muutmine: eriline hoolitsus keha, riietuse jne eest. Võimalused, mida enese kõitvaks muutmisel kasutavad nii mehed kui ka naised, on head kombed, vestlusoskus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus
And you lied.. Maailma jaoks oled sa keegi , aga kellegi jaoks oled sa kogu maailm ! (L) Naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. Ma teadsin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! Sa ütlesid, et kunagi kui me sureme, siis me sureme koos, aga sa valetasid mulle. Sa hüppasid kaljult alla - üksinda. Õpetasid mind Armastama , nüüd Armastan ma Sind . Kuid õpeta ka unustama , nagu unustasid mind ! On vaja ainult 1 minut, et erilist inimest märgata, ainult 1 tund, et teda hinnata, ainult 1 päev, et teda armastama hakata, ja siis terve elu, et teda unustada ... Raske on elada inimesega keda Sa ei armasta , veel raskem on aga selleta keda armastad . Keegi pole täiuslik - seni, kuni Sa temasse armud. Mul on olemas keegi , kelle nimel olen valmis kõigile ütlema EI .
Asja tegi hullemaks ka poja mõneti negatiivne suhtumine lähedaste külaskäiku ning asjaolu, et ta oli Dunja kosilasega tülli läinud. Liiatigi ei soovinud Raskolnikov, et teda külastama hakataks. Ema ja õde armastasid noormeest kõigest sellest hoolimata ja tundsid tema pärast muret. Ka emakese hullus ja surm teose lõpus oli tingitud haiglasest armastusest poja vastu. Kindlasti oli oluline see, et sõber Razumihhin hoolitses haige üliõpilase eest mingit vastutasu ootamata. Ta otsis abi teistelt ja ohverdas palju oma ajast, et Raskolnikovi järele valvata. Kui ema ja õde linna jõudsid, siis kinnitas ta neile väsimatult, et kõik saab korda. Tähtsal kohal oli ka armastus naise ja mehe vahel. Seda oli kirjeldatud nii endise lõbutüdruku Sonja ja Raskolnikovi suhtes kui ka Dunja ja Razumihhini tutvuse arenemisel. Lisaks mängisid oma rolli ka kahe mehe ihad Dunja vastu
Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi
Tuglase lood kui mõistatused Tuglase novellid on täis sümboleid ja meeleoluvarjundeid. Oma juttudes kasutab ta tihti väljamõeldud tegelasi, kelle kaudu annab ta edasi tolle hetke traagikat ja paneb mõistma, selle aja probleemistikku. Tuglas kirjutas erinevates zanrites novelle, nii tragöödiat, romantikat, kui ka veidi komöödiat leidub tema juttudes. Peamiseks zanriks oli muidugi tragöödia ning see mõtestab lahti probleemid ning teeb sündmuse reaalsemaks, sest õnneliku lõpuga lood, ei ole alati kõige reaalsemad. Romantiliselt oskab Tuglas hästi kirjutada, vahel on teksti peidetud ka koomilisi situatsioone. Hästi oskab romantilist poolt seletada novell ,,Suveöö armastus". Sealses loos Maali ja Kusta armastavad teineteist, kuid erinevalt. Armastus on ikka mõistatus olnud, kunagi ei tea, kuidas ja mis ajel tunded tekivad. Metafoorsed sümbolid, mis peituvad Tuglase novellides, loovad igale tegelaskujule oma iseloomuomadused. Sümbolid t
kõik ümberringi tundus säravam." Lev Tolstoi · ,,Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii arv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kas ema südant tunned Sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata! Ta Sinu rõõmust rõõmu näeb, Su õnnetusest osa saab." Lydia Koidula · ,,Ma arvan, et elu algas siis, kui ma ärkasin ja hakkasin oma ema nägu armastama." George Eliot (Mary Ann Evans) · ,,Teda ei asenda keegi. Mingil kombel tunnevad lapsed isegi ta riideid puudutades, et need erinevad kõigi teiste riietest." Katharine Butler Hathaway · ,,Minu ema käed on nagu sile ja pehme siid, kui ta mu põski hõõrub. Nad teevad armastusega igisuguseid asju nagu mu juuste kammimine, mu kõrvade puhastamine ja mu riiete eest hoolitsemine." Kim Wilkinson · ,,Mitte keegi ei saa kunagi võtta yema kohta
Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta
Raskolnikovi pere on väga vaene ning neil pole mitte midagi hinge taga,sellest hoolimata üritavad Dunja ja nende ema Pulheeria teha kõik oma venna ja ainsa poja jaoks, et viimane saaks viia täide oma unistused ja elada täisväärtuslikku elu. Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta
nagu ta seda ise nimetas, kuid tänu oma tööle lapsepõlvekodus suutis ta täita isa suurima unistuse jõe süvendamise. Ning lihtsas eluviisis ja füüsilises töös leidis Indrek uuesti sisemise tasakaalu. Sageli saame alles liiga hilja aru, kui palju meil vedanud on ja kui õnnelikud me oleme. Aegamööda said kõik Vargamäelased oma elud joonde. Nad oleksid leidnud oma õnne ka eluajal, kuid alati tahtsid nad midagi enamat. Enne oma elu lõpetamist nad siiski mõistsid, milles peitus nende õnn. Andres suri rahuliku südamega, teades, et Vargamäe jõgi süvendatakse. See pani ta uskuma, et ta siiski on oma elu õigesti elanud ning tema võitlus pole olnud asjatu. Krõõt suri teadmisega, et lõpuks sai Andres oma kauaigatsetud poja. Ka Pearu suri õnnelikult, kuna mõistis, et tema pojanaisel siiski on väärt veri. Ning Indrek ja Tiina sammusid Vargamäelt alla, nagu kord olid sealt üles tulnud Andres ja Krõõt.
sõjakangelased). Inimesed, kes on kehalt rasedad, muretsevad endale surematuse laste sünnitamise abil. Inimesed, kes on hingelt rasedad, jätavad endast märgi loomingu abil. Selliste ,,laste" eest püstitatakse templeid, lihaste laste eest aga mitte kunagi. Kes sellele asjale õiget rada pidi läheneda tahab, peab noorusest alates püüdlema ilusate kehade poole: algul ühe poole ja kui ta taipab, et kõigi kehade ilu ei ole üks ja sama, siis hakkab ta armastama kõiki ilusaid kehi ja kirg ühe suhtes jaheneb. Seejärel peab ta hakkama hindama hinge ilu keha ilust väärtuslikumaks ning õppima nägema teadmiste ilu. Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena
Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused.
Isamaaga seoses on mõlemad kirjanikud toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ,,Sinuga olen lainetel lõhkuvail, / ... / sinuta hommik , kel pole koidukiirt, / sinuta öö, kel polegi piirt, / ... / Sinuta pisar olen, mida valu pole toond, / sinuta loom olen, mida keegi pole loond. / Isamaa! / Sinuga olen õnnetu ma, / õnnetum ilma sinuta!" Luuletaja väidab endas olevat tugevalt vastandlikke tundeid, mis mõlemad rõhuvad neid ridu kirja panema. Ülesehituselt on need nagu ütlus: ,,Naised- nendega koos ei saa elada, ilma nendeta ka ei saa." Luuletaja ei ole otseselt välja toonud, mis on pannud teda pettuma kodumaas, kuigi see on läbiv teema mitmes luules. Ärkamisajale tunnuslikke üleskutseid leiab Koidula ridades mitmeid: ,,Soovivad sind võrku püüda, / valevõrku, isamaa? / Teid ma tahan appi hüüda, Eesti pojad ühena! / ... / Valevõrgust liikmed lahti / kisume sul, Eestimaa! / Jälle saagu sulle mahti / omal hingel hingata
Armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi teises inimeses, mitte inimest kui tervikut (sest inimeses on ka midagi inetut). - Eespool kirjeldatu on tavaline, primitiivne armastus ehk seksuaalne armastus. Edasi räägib Sokrates sellest, kuidas sellisest armastusest kõrgemale tõusta, et jõuda tõelise armastuseni, mis annab ka hingerahu (see sama individuaalne lahendus). Seksuaalne armastus on suunatud keha ilule. Tuleb mõista, et armastatu keha ei ole ainus ilus keha ja tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid. Edasi tuleb näha, et hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma ning et seaduste, tavade, teadmise ilu on hinge ilust veel suurem. Lõpptulemusena, erinevaid ilusid vaadeldes, saavutab inimene selge nägemuse iga ilu vormi täpsest suurusest ja kohast võrreldes teistega. Nii vaadeldes ja mõtiskledes võibki jõuda tõelise kõrgema ehk Sokratlise armastuseni. Sokratiline armastaja armastab midagi kõrgemat kui üksikut inimest.
Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupü�
tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu, rumal,heasüdamlik. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas – Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. “Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”maksis 45 frangi kuus toidu ning toa eest. , kokkuhoidlik, vahetas korteri halvema vastu,talvel ei kütnud.ennastohverdav, ei suhtle tütardega, et nende abielu pääasta. Hellitas tütred liiga ära, sellep. Ei õppinud et kõike ei saa elus.naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni
annaabi.ee 
