oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja
on meil virk ja väle ta. aga kus - ei mäleta ... Jüri Parijõgi Külaliste leib Illustreerinud Silvi Väljal, „Eesti Raamat“1977 "See oli siis, kui vanaisa oli alles poisike... Rehetare ahjus hõõguvad viimased söed… Täna ei tehta tööd, sest on neljapäeva õhtu. Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss".
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
lõunast teiste riikidega) 3. - mt kirjutab Angelole, et mõtles sellise maa välja, kuid ometigi eksisteerib ta kaartidel ja inimesed on valmis selle eest verd valama - põgenes oma kodulinnast, sest sealne elu oli mannetu, kaugelt nägi see välja kui telklaager, lähemalt vaadates olid hallid majad, mis olid poolpõlenud, asus mere ääres, linna kohal kajakad, sõidavad trammid, päeval müüakse tänavanurkadel kaupa, õhtuti jäävad tänavad tühjaks, võid kohata roose müüvaid eakaid naisi (jutt Tallinnast?) 4. - võttis külmkapist toonikupudeli, lisaks oli kapis veel head paremat süüa, köök nägi üldse väga puhas ja ilus välja, kõik oli korralik, tekitas mt-s rüvetamistungi see kõik ära rikkuda ja segi paisata, kavatseski selle ellu viia 5. - enne köögiloo rääkimist, tundis mt, et peab Angelole ennem rääkima oma teistest
Mets ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või? TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle.
Zara teatas, et on pärit Vladivostikist ja et ta mees on Eesti venelane. Ta kiitis oma meest. 1991 Vladivostok Zaral, tema emal ja vanaemal oli alati igaksjuhuks kokku pakitud kohvrid kapis varuks. Nüüd peitis Zara Oksanalt saadud asjad oma kohvrisse ema eest ära. Zara meenutas, et lapsena oli vanaema öösel hakanud iseendaga rääkima. Ema sõnul rääkis ta eestikeelse laulu "Emasüda" sõnu ja peale sedahakkadis nad vanaemaga salaja eestikeelseid mänge mängma. Vanaema ja ema olid Eestist pärit kuid põgenesid sõja eest Vladivostokki. Ema ehmus pommi plahvatusest ja ei räägi enam palju. Zara arutas vanaemaga kas ta peaks emaga Saksamaale tööle minekust rääkima. Ta arvas, et ema ei vastaks talle. Zara unistas oma tagasitulekust rikkamana. 1992 Lääne-Eesti Zara ärkas kuivatatud taimede lõhna sees. Talle tundus, et ta nägi aknast musta Volgat või BMWd ning läks paanikasse
aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui eismese jõulupüha jumalateenistusi. Paljudes asulates püstitatakse juba alguses keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti kolmekuningapäevani (langeb kokku õigeusu jõululaupäevaga). Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega.24. detsember vana-aastaõhtuna oli
aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed
paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale? Kuidas ravis isa Ukut? Kuidas läksid isa ja lapsed koju? Miks olid lapsed ja isa kurvad?
Mõnikord saadetakse segamise eest ukse taha, et õpilane ei saaks tundi segada, enamasti aga noomitakse. Tunnis ei tohi ringi käia, kui pole vaja. Kindlasti ei tohi kellegile teisele liiga teha. Mõnikord, kui keegi saab eriti jubeda koerustükiga hakkama, kutsutakse selle lapse vanemad kooli. Seda aga pole eriti juhtunud, kuna keegi ei riski koerustükke teha, kartes noomimist. Noomimine pole ju hea. Vahetunnis mängitakse tagaajamist, vahetatakse kleepse, räägitakse juttu, tehakse nalja. Tänapäeval vahetunnis enam ringi kõndima ei pea, nagu siis, kui ema koolis käis. Ükskord, kui oli esimene aprill, peitsime end tunni alguses WC-desse, et teha õpetajale aprillinalja. Õpetaja hakkas meid otsima, kuid ei leidnud. Lõpuks me tulime WC-st välja ja ütlesime:" Aprill!" Noomida õnneks ei saanud, ning õpetaja hakkas naerma. Tänapäeval pikapäevarühmas õpitakse, nagu vanastigi. Kui kõik on õpitud, saab mängida, või niisama olla
Isa läks kolme aastaselt Päkapiku lasteaeda. Kahjuks minu isa ei mäleta oma kasvatajate nimesid. Lasteaias hüüti teda jänkuks, kuna tema kapi peal oli jänese pilt. Tavaliselt talle väga ei meeldinud lasteaeda minna, kuna ta ei tahtnud hommikuti üles tõusta. Kahjuks või õnneks ta pidi ikkagi minema lasteaeda. Lasteaeda minnes kuulis ta tihti laste nuttu. Eks ta vahel nuttis ise ka. Tavaliselt lasteaias ta lõunaajal ei maganud vaid ajas kõrvalvoodis oleva tüdrukuga juttu. Muidugi kasvatajad nägid vahel ja siis panid mõlemad nurka seisma. 13 Vestlus isa Valev Lebrehtiga, 13. veebruar 2010 17 Foto 9. Võru Päkapiku lasteaed 4-5-aastaste rühmapilt. Valev Lebreht esimeses reas vasakult esimene. Pildistatud Päkapiku lasteaias 1974 aastal. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Minu isal jäi üks tore lugu meelde lasteaia ajast: tollel ajal ei olnud apelsine eriti saada, aga
Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks. Kogemata sai Lelet aga teada, et Alex vihkab oma uut perekonda. Lelet vihastab ning ütleb emale, et kavatseb Tartusse vanaemajuurde elama minna. Mina teeks täpselt sammuti. Ema on küll kurb, kui laseb sel juhtuda. Lelet veetis vanaema juures kuus aastat. Jõudis kätte aeg, mil Lelet sai täisealiseks. Oi, kuidas ma tahaksin ka juba kaheksateist olla. Juhtumisi oli see ka tema keskkooli lõpupäev ning päev, mil ta pool perekonnast hukkus-ema, kasuisa, vend ning vanaema. Nad kõik said autoavariis surma. Ma ei suudaks edasi elada, kui kuuleks, et mu perekond surma saab ja seda mu oma sünnipäeval. Järgnesid matused ning Eret, Leleti vanem õde, kolis oma kallimaga Hollandisse
Kui pulmad olid toimunud. Läksin Nad kolmekesi linna. Ekke müüs maha oma põdrad ning sai nende eest suure summa raha. Ta peatus hotellis, kõige luksuslikumas toas. Seal hotellis olles ta ka lõbutses, kuid arvas lõpuks, et see pole temale. Ta pakkis oma asjad ja lahkus hotellist, istus rongile ja sõitis tagasi Ingelandi. Tagasi Ingelandi jõudis ta pimeduses, kuid ta ei tahtnud siis koju minna, ei tahtnud, et külakoerad oma haukumisega kõik üles ärataksid. Ta veetis öö Ingelandis ringi liikudes, hommikul oma koduväravast sisse astudes ta värises, kuna ei teadnud, mis teda kodus ees ootab, kuid äkki kuulis ta käo kukkumist. Ekkele ei jõudnud kohale, kes see küll olla võis, ta läks puu juurde mille latv tuules õtsus. Ekke ei teadnud, kes võis seal ülal näidelda, Ta kutsus poissi alla, kes nii ka tegi, alla jõudes jooksis randa kivi taha peitu, kuhu Ekke järgnes. Poiss ei tahtnud temaga alguses rääkida, kuna ta oli võõras
Samas hakkab aga rahvamajas teater milles kummalisel kombel rahvas ei taha siseneda enne kui hakkab mängima sissejuhatus muusika. Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on Hamleti mänginud. Jutt jätkub kysimusega miks pole Ekke uut poolaega vaatamas, Ekke vastab, et on igavja keegi lausub, et oleks huvitavam kui oleks liiter viina. Nii siis ostis ta liitri viina, mis näitlejaid ergutas ja peale lõppu kui näitlejad kõik koos olid hõiskas küürus kassa mees täis maja! Ja direktor Veeliks Ekma rõõmustab ja käsib laua katta , kuid peale mõndade arvutuste tuleb välja, et peale
Jumal ütles, et ta ei muretseks, kuna ta saab endale poja. Jumal pani Aabramile nimeks Aabraham, paljude rahvaste isa ning Saaraile pani Jumal nimeks Saara, teie kõrgus. Ta lubas, et nad saavad poja. Kuna Jumala tõotusest oli mööda läinud pikk aeg, siis kärsitusest võttis Aabraham naiseks ka orjatar Haagari. Jumal ilmutas end Aabrahamile Mamre altari juures ja saatis Aabrahami juurde kolm saadikut. Üks saadikutest ütles, et Saara saab aasta möödudes endale poja. Saara vaid naeris sellepeale, sest ta arvas, et nii vanad inimesed ei saa lapsi, kuid Jumalale pole miski võimatu. Neli linna Soodoma, Gomorra, Adma ja Seboim hävitati Jumala poolt taevast langenud tulega. Selle põhjustasid kõlblusvastane elu ja patud. Jumal teatas Aabrahamile, et ta hävitab Soodoma. Aabraham palvetas selle linna eest ning Jumal lubas, et ta ei hävita Soodomat, kui seal elab vähemalt 10 õiget inimest. Neid ei leitud. Soodoma külas elas Lott. Lotti juurde tulid inglid inimese kujul
Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale kaasa, kuid ei taha talle raha anda.
Poistel oli koolis oma Sala Seltsi ajaleht, mille Lapsepõlve kolimised toimetajaks oli Harri. Paadrema kooli kolmanda klassi õpilasena tekkis soov õpetajaks saada. Ajendiks oli koolijuhataja Paul Ajango eeskuju. Aja jooksul soov süvenes ning veeres nagu lumepall üha suuremaks. Pärast algkooli lõpetamist tuli kodus juttu sellest, mis noormehest pidi edasi saama - kas jääb maale sulaseks või läheb linna mõnd ametit õppima. Kindel soov oli edasi kooli pääseda. Seminari peeti siiski liiga kalliks ja Keilas elanud vanatädi soovitusel sooritas Harri Jõgisalu sisseastumiseksamid Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkooli Sakala tänaval. Seal oli koos kolm kooli: kaubanduskool, kommertsgümnaasium ja progümnaasium; direktor ning õpetajad olid ühised.
Urmas temaga kaasas käis. Raamatukogu taga oli tiik ning kui ühel päeval poiss äkki kadunud oli, kartis vanaema halvimat. Tiigi ääres ei märganud vanaema midagi, kuid kuulis ühel hetkel saalist klaverimängu. Mängijateks olid neljal käel Urmas ja kahekümneaastane tütarlaps Viive, kes poisi väga head muusikalist kuulmist kiitis. (Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus ringi, uuris pilvi, veetis koos kasuisaga lumiseid öid metsas lõkke ääres, kus nad koos puude langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma. Ühel vihmasel päeval tuli külla vanaema. Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi
Ta ei peatunud vaid läks edasi. Kui ta oli umbes 30 km käinud tahtis ta tagasi minna kuna see tüdruk oli ta südamele kripeldama jäänud. Ta pööras otsa ringi ja kui ta hommikul veekogu juurde jõudis polnud seal kedagi, õhtul ka mitte. Ja seejärel otsustas ta lähedalt talust järele pärida. Seal sellist ei olnud. Nii läks ta edasi ja ta jõudis ühe hüti juurde, kus istusid 2 eite. Ekke tervitas ja hakkas jutustama. Eidekesed käisid toas ära, seal nad tegid Ekkele süüa. Ta veetis öö hütis ja järgmisel hommikul terve õu rahvast täis. Ta pidi neile jutustama ja patte lunastama. Kuid üks türduk jäi Eke juurde seisma ja rääkis, et tal ei ole pattu lunastada kuid teised tulevad siis kurbadene ja lahkuvad rõõmsatena, aga tema tuli ja läheb kurvana. Ta tahtis Ekke käest ühte pattu. XVII Peederga talu vana ruttab jälle kingule vaatama, kust ulatub vaatama kogu Toomlõuka sood. Ta vaatab jõulist meest Aleksandrit
Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt? Lapsed arvavad, et see oli tõsine jutt. Kelle hammas oli haige? Õpetaja palub, et tõstame käe, kui midagi räägime. Õpetaja laseb lastel palju rääkida. Õppetegevuses valitseb kord. Õpetaja palub lastel käsi püsti tõsta, kes on hambaarsti juures käinud. Õpetaja palub lastel püsti tõusta
nad ei saanud loomade juurest ära minna . Üldiselt anti tuusikuid Musta mere äärde ning Moskva taha , üldiselt lõunasse . Vahepeal käisid kogu kollektiiv koos ekskursioonidel . Mu isa käis oma õega ükskord isa töökohaga Leedus , neli päeva . Tol ajal olid pioneerilaagrid , sest pioneeri oli olla uhke ja hea . Pioneerilaager on põhimõtteliselt sama , mis tänapäeva malev . See tähendab , et tehti tööd , kohtuti huvitavate inimestega ning õhtuti oli meelelahutus . Minu isa , aga seal ei käinud , tema käis spordilaagrites , kuna ta oli suusataja . Spordilaagrites oli ainult trenn , trenn ja trenn . Üle kahe nädala sai ühe vaba päeva , kus võisid teha , mida tahtsid . See kõik oli paremate tulemuste nimel . Laagrid olid tavaliselt tasuta või maksid need asutused , kus vanemad töötasid . 06.01.2007 Vanaema noorusajal , aga puhkas igaüks siis , kui ta pidas seda vajalikuks ning kui tal aega oli
Seega läksin edasi gümnaasiumi. Meil koolis oli sisseastumiskatse 10 klassi. Peale edukat sooritamise teadet, olin ma väga õnnelik ja hüppasin rõõmust lakke ja karjusin: „Jehuuu“. Ja seda tükk aega.Tagantjärele mõeldes ma tegin õige otsuse, sest varem olin kahevahel, kas minna õppima psühholoogiat, või midagi muud. Ainust mida ma teadsin oli, et tahan inimesi aidata. 3.1 Toetavaid tegureid: Head suhted vanaemaga- minu jaoks on vanaemaga suhte hoidmine üsna oluline. Need elu põhimõtted, mida jagab mulle vanaema, aitavad mind mu tulevases elus paljuski, ning kindlasti ka tänu vanaema iidsetele põhimõtetele saavutan ma oma erialal edu ning saan kuulsaks Õe olemasolu- Ilma temata oleks mu elu olnud tänaseni igav, mis sest et meil oli paljusid tülisid. Veel ühe õe sünd- See pisike õde on mu päiksekiir, kes tõi mu ellu soojust ja
Ema poputas Ekket ikka kõigega, tõi talle hulgaliselt süüa, isegi pesi selga. Tavaliselt oleks ta sellise käitumise eest pahandada saanud. Neenu küsis siis pojalt, et kus too nii kauaks oli jäänud ja Ekke rääkis talle kuidas ta oli näidelnud ja kuidas rahvas teda kandnud, seda ei tahtnud Neenu mitte uskuda, aga siis rääkis Ekke Aatile ja neenule loo naabrimehe hobusest, mis ta oli mustlase käest ostnud, pärast seda juttu naersid nad kõik koos kõhud kõveras, aga ekke ei tohi seda kellelegi edasi rääkida, sest muidu naabrimees teeb kõik, et neid kodust minema ajada. Toomas Üüve oli ikkagi rikas mees ja tal oli Ingelandist toodud rikka kaupmehe tütar ja palju varandust, isegi nende tütar Eneken oli Neenu arust upsakas ja uhke. On hiline pärastlõuna, inimesed saabuvad kirikust, Üüve hoovis hõigatakse Enekeni, kes alles magab. Ekke
saun eilsest soe on, et Ekke end korralikult pesta saaks. Ema poputas Ekket ikka kõigega, tõi talle hulgaliselt süüa, isegi pesi selga. Tavaliselt oleks ta sellise käitumise eest pahandada saanud. Neenu küsis siis pojalt, et kus too nii kauaks oli jäänud ja Ekke rääkis talle kuidas ta oli näidelnud ja kuidas rahvas teda kandnud, seda ei tahtnud Neenu mitte uskuda, aga siis rääkis Ekke Aatile ja neenule loo naabrimehe hobusest, mis ta oli mustlase käest ostnud, pärast seda juttu naersid nad kõik koos kõhud kõveras, aga ekke ei tohi seda kellelegi edasi rääkida, sest muidu naabrimees teeb kõik, et neid kodust minema ajada. Toomas Üüve oli ikkagi rikas mees ja tal oli Ingelandist toodud rikka kaupmehe tütar ja palju varandust, isegi nende tütar Eneken oli Neenu arust upsakas ja uhke. On hiline pärastlõuna, inimesed saabuvad kirikust, Üüve hoovis hõigatakse Enekeni, kes alles magab
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Soodlas olid sõja järel käinud röövlid, kes tegid talu tühjaks kõigest paremast kraamist, nii oli Marta kodutu ja puupal jas. Võib mainida, et hiljem pidi ta veel paar korda kolima ja elas viimati Pindis Tamrate juures, kus J.K olin veetnud suurema osa lapsepõlve suvedest. Kahul oli Marta ka kolhoosnik ja tema hooldada oli kolhoosi kanala selles töös J.K. abistas teda natuke, millest samuti on kirjutatud juba mainitud raamatus "Kust tuli öö". Seal on juttu ka ta sõprusest naabrilaste Mati ja Mallega ja nende ühistest seksuaalse kallakuga meelelahutustest. Tädi Martale ei olnud jäänud kuigi palju lugemisvara. Olid vaid mõned aastakäigud "Maretit", "Ajakirja Kõigile" ja paar kanakasvatuse käsiraamatut, mida ta luges hoole ja huviga, tehes mõttes oma kanala asutamise plaane, mis on küll siiani teoks tegemata. Eostes jooksevad kokku Põlva (Ora) ja Ahja jõgi,
Antonil nõnda kõlab Aini peenem nimi vahepeal oli möödunud mardipäev ja Hilde kutsus Aini saksamaale. Ain aga ei olnud sellega nõus ja tahtis kodumaale jääda. Kahenädala pärast olid suvistepühad. Esimese püha hommikul olid kõik kaugemad teed kägisevaid puuvankreid täis, mis kirikulisi linna viisid. Lähemal asuv rahvas läks jala. Teise püha lõunaks mindi aga kõrtsi ka Ennosaare peremees ole teiste rõõmsamate hulgas ja otsis sealt oma venda Aini kelle ta lõpuks leidis ja juttu ajama hakkas. Ai oli küll natuke kurb sest Hilde oli juba ära sõitnud. Aga kõrtsis käis pidu edasi. Paljud laulsid ja rääkisid niisama juttu. Kätte jõudis sügis. Mõlemal pool mõisaid võeti kartuleid. Aegamööda jõudsid kartulivõtjad teele lähemale, korraga läks üks läikiv tõld mööda edasi, teine ja komas ja veel mitu kõik sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle
- Toakaaslaseks oli minategelasel Stradlater komme talle alati kummalegi põsele kerge kaks anda- rumal komme. - Stradlater kõndis alati ringi poolpaljalt- hea kehaehitus- ise arvas nii 4. PEATÜKK - Minategelane Stradlater´ist - * ,, Ajas habet ja vilistas " India laulu " . Ta vilistas hirmus läbilõikavalt ja peaaegu alati viisist mööda ning valis alati mõne laulu, mis isegi heale vilistajale raskusi valmistab " * Pidas end kõige ilusamaks poisiks läänepoolkeral. * Veetis pool oma elust peegli ees - Stradlater läks kohtama tüdrukuga ,keda minategelane teadis, elasid kõrvuti majas- Jane Galeagner 5.PEATÜKK - Laupäeviti oli neil alati üks ja seesama lõunasöök- Büfsteele - Pidi Stradlater´ile kirjandi kirjutama, mis kirjeldab mõnda tuba või maja. Minategelane kirjeldas aga hoopis oma surnud venna Allie pesapallikinnast. - ,, Mu venna pesapallikinnas oli vasaku käe oma. Vend oli vasakukäeline. Aga
Lapsed üritavad esiti küll põgeneda, kuid tulutult, ja õde-venda viiakse politseijaoskonda. Kajsa on nõus lapsed koju viima ja hakkab uurima, miks nad tahtsid vanaema hauast välja kaevata. Malva ja Putte jutustavad talle kogu loo. Seepeale keerab politseinik auto ümber ja nad sõidavad tagasi surnuaiale. Kajsa seletab lastele, et vanaema on surnud, ta ei tule enam tagasi ja ka eluks vajalikud asjad ei aita enam. Surnuaiaskäik on vajalik selleks, et lapsed saaksid vanaemaga hüvasti jätta. Pärast surnuaias käimist lähevad kõik koos suure tamme juurde. Seal süüakse koos vanaemale mõeldud eluks vajalikku kraami ja Kajsa vastab lahkesti Malva ja Putte küsimustele elust ja surmast. Kui minu isa suri, siis keegi ei rääkinud sellest, kõik leinasid vaikselt ja üksinda, kaasa arvatud mina. Keegi ei pidanud vajalikuks mulle ja õele midagi seletada, meile öeldi ainult, et isa on surnud ja kõik. Ema ja
teda asendas tema nõunik Lienvain. Emma ja tema saatja seadsid end sisse alevivalitsuse teisel korrusel ning nõunik alustas väljas oma kõnega. Kõne lõpus peeti isutung, kus anti auhinnad üle. Pärast seda saatis Rodolphe Emma koju. Õhtul oli veel söömaaeg ning kõik lõppes ilutulestikuga. Homais kirjutas lehte vaimuka artikli möödunud päevast. Aeg möödus ning Rodolphet polnud näha. Kuid ühel õhtul ta tuli, rääkides Emmaga juhtus ka Charles koju. Juttu tuli pr. tervisest ning hr. Boulanger pakkus välja ratsa retked, mis võivad hästi mõjuda. Algul küll Emma keeldus kuid mees veenis teda, tervis ennekõike. Mõne päeva pärast oligi asi korraldatud ning Rodolphe ja Emma läksid ratsutama. Ratsutasid metsa, hr. avaldas Emmale armastust. Koju jõudes ei tahtnud pr. matkast eriti Charlesile rääkida. Noored kohtusid salaja ning saatsid õhtuti üksteisele kirju. Emma on tihti ebadiskreetne ja kõik külaelanikud räägivad temast taga
võõrad; teda polnud nüüd enam võimalik äratada, ta magas, vaja oli 10 000 meest, kes kooris ussisõnu lausuks tema äratamiseks - mt. tahtis väga Põhja Konna näha, kuid onu Vootele oli selle suhtes umbusklik vastupidiselt Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja
,,Eks niisugust asja juhtu mujalgi, aga ega maailm sellepärast veel hukka lähe." . Talle meeldis raamatuid lugeda, kuid kõik vaatasid sellepeale imelikult, et ta oma aega niimoodi raiskab. ,,Wellandi peres maksis põhimõte, et inimeste päevad ja tunnid peavad olema ,,ette planeeritud", sest niisama olemine on lihtsalt aja surnuks löömine." . 4 Archer seda ei mõistnud, sest ta armastas lugeda õhtuti oma raamatukogus. Talle meeldisid ooperite romantilised lõpud ja hüvastijätud, sest need meenutasid talle igat hüvastijättu madam Olenskaga. Samuti jumaldas ta kunstnikke ja muusikuid. Kõrgklassi seltskond ei arvanud neist inimestest midagi, kuid Archer lausa janunes nende seltskonna järele. Kui ta välismaal reisimas käis, siis ta alati käis ja istus kuskil pubis ja rääkis kunstnike või maalritega maast ja ilmast ning käis näitusi vaatamas.
aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
