Edith Wharton "Süütuse Aeg" (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
2.Peategelane- Newland Archer 4
3.Kõrvaltegelane- Ellen Olenska 6
4.Probleemid 7
6.Kasutatud kirjandus 9
7.LISA 10

Sissejuhatus

Raamat räägib seitsmekümnendatest New Yorkis . Täpsemalt siis kõrgklassi seltskonna elust ( ooperites käimised, õhtusöökide korraldamised ja ka vastuvõttude korraldamised).
Teose esimene osa raamatust käsitleb probleemi, kus peategelane Newland Archer on kihlatud May Wellandiga, ning soovib oma kihluse võimalikult ruttu teatavaks teha ning abielluda . Käiakse läbi mõlema tegelase suguvõsa, et saada nendepoolne õnnistus.
Peagi kohtab aga Newland oma kihlatu sugulast Ellen Olenskat, kes talle koheselt silma hakkab. May palun Newlandi, et viimane Ellenile seltsi pakub kui May ise reisile läheb. Newlandile meeldis väga Elleni seltskond . Hakkas talle saatma anonüümselt kollaseid roose. Lõps said mõlemad aru, et nad on üksteisest sisse võetud ning Ellen läks peagiWashingtoni elama. Newland ja May abiellusid.
Teine osa raamatust algabki selle abielu kirjeldusega. Mõni aeg pärast abielu saabub Ellen tagasi oma vanaemale külla. Ning vana armastus süttib taas.Newland soovib, et tema naine May sureks, et ta saaks vabaks ja saad olla koos Elleniga. Nende vahel toimub pidev flirt millest keegi aru ei saa. Kuid hiljem kui nad muutuvad liiga paranoiliseks väldivad nad seltskonnas teinetest. Päris pikalt taieldakse selle abielu ja keelatud salasuhte üle. Ellen kolib Pariisi.. Ning lõpuks jääb May rasedaks. Sünnitab lapse ja sureb(ei ole 100% kindel kuidas. Sünnitades äkki). 26 aastat hiljem, läheb Newland koos oma pojaga Pariisi, ning saab teada et ka Ellen elab seal lähedal kus ta peatud. Newlandi poeg on nõus Elleniga kohtuma ning nad seisavad Elleni maja ees. Newland saadab oma poja ees üles ning jääb ise alla pingile istuma. Ta ei taha kaunist mälestust Ellenist rikkuda sellega, milline ta nüüd välja võib näha või kes tal nüüd olla võib. Ta lahkub maja eest tagasi oma hotelli.

2.Peategelane- Newland Archer

Peategelaseks oli Newland Archer, kes oli New Yorkis advokaat ja kihlatud May Wellandiga.
Archer oli oma loomult väga end kontrolli all hoidev mees. Ta hoolis ülekõige May’st ning tahtis kõigile nende kihlusest teada anda.
Tema muutus teose kestel seisneski selles, et ta kohtas ooperit vaatamas käies ühte oma kihlatu sugulast, kelle nimi oli Ellen Olenska, kes on krahvinna. Archeri sinisilmne May palus pidevalt, et Archer Elleniga suhtleks, kuna Ellen oli Euroopast ja ta ei osanud end Ameerikas mugavalt tunda ning Archer oli ainus, kellega nad ühiseid huve jagasid. Lõpuks soovis Archer oma naisele May’le surma, et ta Archeri vabaks laseks, nii saaks viimane Elleniga õnnelikult ja muretult koos olla. „Aga ka noored inimesed võivad rabanduse saada ja ära surra. Nii saaksin ma vabaks.“ .
Ta muutub oma kõige tähtsama inimese suhtes täiesti ükskõikseks ja külmaks. Ta nähvab koguaeg Mayle, sest alles hiljem sai aru, et ta tõesti oleks pidanud abielluma Elleniga.
Tema areng oli ainult see, et ta muutus tugevaks suhtlus tasandil. Algul ei julenud ta pooli asju öelda mida mõtles, sest kartis , et need on liiga sündsusetud küsimused. Teose lõpuks julges ta küsida nii ebasobivaid küsimusi, millele ta algul poleks julenud mõeldagi.
Archer ei hoolinud tolle aja tabudest. Sel ajal ei sobinud pidutseda ning kui tehti vastupidist siis nimetati seda kas prantsuse pühapäevaks või inglise pühapäevaks. Teda ei huvitanud kui viltu ta peale vaadati samuti ei hoolinud ta kuulujuttudest, millest kogu ülejäänud kõrgklassi seltskond lausa peitu puges. Kui keskid kedagi labaseks pidaid, kas siis oli lausa sündsusetu selle inimesega läbida. Kuid ka sellest ei hoolinud Archer, vaid lausus selle peale: „Eks niisugust asja juhtu mujalgi, aga ega maailm sellepärast veel hukka lähe.“ .
Talle meeldis raamatuid lugeda, kuid kõik vaatasid sellepeale imelikult , et ta oma aega niimoodi raiskab. „Wellandi peres maksis põhimõte, et inimeste päevad ja tunnid peavad olema „ette planeeritud“, sest niisama olemine on lihtsalt aja surnuks löömine.“ .
Archer seda ei mõistnud, sest ta armastas lugeda õhtuti oma raamatukogus.
Talle meeldisid ooperite romantilised lõpud ja hüvastijätud, sest need meenutasid talle igat hüvastijättu madam Olenskaga. Samuti jumaldas ta kunstnikke ja muusikuid. Kõrgklassi seltskond ei arvanud neist inimestest midagi, kuid Archer lausa janunes nende seltskonna järele. Kui ta välismaal reisimas käis, siis ta alati käis ja istus kuskil pubis ja rääkis kunstnike või maalritega maast ja ilmast ning käis näitusi vaatamas.
Archerile meeldis igal võimalikul hetkel, mil ta Olenskaga kahekesi jäi, seda momenti ära kasutada, ja oma tundeid väljendada ning saada teada kas krahvinna Olenskal ka tema vastu tundeid on. Nad muutusid oma salasuhte suhtes nii paranoiliseks, et suures seltskonnas ei julenud isegi mitte pilke vahetada.
Temas oli palju arusaamatust inimeste käitumise ja tolle aja kommete vastu, ta justnagu poleks kuulunud sinna. Archer ei saanud aru miks võib üks igati võimekas inimene nii kergesti alla anda kui ta läbi kukub , samal-ajal kui eakaaslased ennast tippu töötlevad. „Archer imestas aina, miks nii vaheda mõistusega inimene nii rahulikult leppis läbikukkumise, sellal kui teised eakaaslased alles visalt oma koha eest võitlesid.“
Ta oli ka seiklusjanuline. Archer anus alatihti et krahvinna Olenska temaga põgeneks kuhugi kaugele, kus nad saavad vabalt oma tundeid üksteisele avaldada, kuid Ellen Olenska ei võtnud kunagi vedu. „Lähme siit koos minema, kaugele.“
Raamatu lõpuks, kui Archeri naine ära suri ja ta oma pojaga Pariisi sõitis, oli ta muutunud tagasihoidlikumaks. Ta ei tahtnud rikkuda ilusat mälestust Ellenist ega läinud Pariisis tema maja ees seistes Ellenit vaatama vaid saatis oma poja temaga tutvuma . Ta istus veel kaua, aina tihenevad hämaruses, pilku kordagi rõdult pööramata. Lõpuks süttis akende valgus, hetk hiljem tuli rõdule teener, tõmbas päikesevarjus üles ja sulges luugid. Otsekui oleks see olnud oodatud märguanne, tõusis Archer pikkamisi pingilt ja läks üksinda hotelli tagasi

3.Kõrvaltegelane- Ellen Olenska

Ellen Olenska oli vene rahvusest naine, kes põgenes oma mehe juurest Ameerikasse vanaema juurde, et seal paremat elu elada, kuid leidis, et ta ei sobi sinna ning kibeles tagasi Euroopasse, küll aga mitte oma abikaasa juurde, kelle juures tal oli hea elu aga mees oli jõhkard.
Tema suhe Archeriga oli väga eriline aga lubamatu. Neil tekkid koheselt mingi eriline side või klapp. Nende huvid kattusid ja nende maailmavaated polnud ka sugugi erinevad. Nimelt, nad mõlemad armastasid kunsti ning kohtusid kord salaja kunstigaleriis.
Ellen tundis end Ameerikas väga üksildasena, sellepärast, et siinne kõrgklassi seltskond ei taunid seda, kui Ellen käis pidudel või valede inimeste juures. Ta soovis minna Pariisi elama, kus ta saaks vabalt teha neid asju mis talle meeldivad, ilma et kõik teda maha teeks sellepärast.
Talle ei meeldinud liiga pealetükkivad mehed. Ta tõrjus nad koheselt endast eemale. Ka Archer võis vahel liiga pealetükkiv olla ja Olenska pidi ta eemale tõukama.
Samas võiks Olenskat iseloomustada kui kahepalgelist isiksust. Ta salaja kohtus Archeriga ning flirtis temaga ning rääkis talle ühte juttu . Ja kui paari tunni pärast Archeri naise Mayga kokku sai, siis rääkis teist juttu. May oli tema nõbu ja ta väga külmasüdamega sahkerdas May abikaasaga.
Archeri süda jättis löögi vahele; ühe käega keepi ja lehvikut hoides ulatas madam Olenska talle teise käe.

4.Probleemid

Teose probleemideks oli abielu rikkumine, tahtmatu abielu, lubamatud seltskonnad, kahepalgelisus , pankroti oht.
Nendest paljudest probleemidest käsitlen ma abielu rikkumist.
Abielurikkumine tekkis, kuna Acher himustas oma naise May nõbu Ellenit. Ja ega Ellen ka end tagasi ei hoidnud ning nende vahel tekkiski lubamatu armuafäär, mis oli tol ajal veel eriti lubamatu. Selle afääri üks põhjustajates oli ka May ise. Kes palus pidevalt Archeril Elleni juurde minna ja temaga aega veeta, et krahvinna end New Yorkis üksikuna ei tunneks. Nad veetsid rohkem aega koos kui Archer ja May, kuna May viibis vahepeal kuu aega puhkamas, oli Archeril veel rohkem vabadust, et Elleniga koos olla.
Tekkimise põhjuseks oli ka veel see, et Archeri naine May oli väga vaoshoitus naine, nad jagasid omavahel väga harva suule suudlusi. Nende abielus puudus kirg . Ellen Olenska vastupidiselt Mayle oli väga väljakutsuv ja teadis kuidas mehi ümber sõrme keerata. „Siis jääge veel natukeseks minu juurde“ ütles madam Olenska vaikselt, sulgedest lehvikuga korraks Archeri põlve puudutades. See oli kergemast kergem puudutus , kuid erutas noormeest nagu hellitus.
Kogu selle salajase ja lubamatu armuafääri tagajärgedeks oli see, et Archer oli Ellenist nii sisse võetud, et soovis oma enda naisele Mayle surma. Ta tahtis May surma, et ta Archeri vabaks laseks ja viimane saaks õnnelikus koos Elleniga välismaale minna. Ta kaalus ka lahutust aga kogu sellele protsessile järgnev kõmu ja kuulujutud oleks olnud lubamatu.
See afäär leidis mitmeid korda lõpu, kui Ellen koli Washingotni või kui ta lõpuks Pariisi elama läks. Ta oli ära aasta mõnikord nad ei näinud üksteist poolteist aastat. Aga lõplikult lõppes see siis, kui May avastas, et ta on rasedaks jäänud. Ellen kolis Pariisi elama ning Archer ja Ellen ei näinud teineteist 26 aastat. 5.Kokkuvõte
Raamatu teema areng oli väga aeglane ja igav, pidi ikka paarkümmend lehte läbi lugema enne, kui uus tegevus üldse algas. Seetõttu oli seda veidike igav lugeda. Samuti ei meeldinud mulle kuidas oli kasutatud liiga palju ja raskeid täiendeid nimisõnadele.
Mulle meeldis raamatust kõige rohkem selle keelatud armastuse areng. Oli põnev jälgida kas Ellen Olenska annab alla Archeri armastusele või kas Archer on nii julge ja nõuan oma naiselt lahutust.
Arvan, et tänapäeval toimub väga palju sellist tegevust, kus oma naist või siis mees petetakse. Aga sellist tolle aja kõrgklassi seltskondade ühiselt ooperis käimistesse ma ei usu.
Raamatu viimaseid lehekülgi lugedes mulle tundus see tegevus väga tuttavana, et 26 aastat hiljem, kui Archeril ja Mayl oli laps ja May ära suri ning Archer koos pojaga Pariisi läks, kus Ellen Olenska elas, ja Archer saatis oma poja üles Elleniga tutvuma, ise ta ei läinud, sellepärast, et ta ei tahtnud rikkuda ilusat mälestust, mis tal Ellenist oli jäänud kui nad viimati nägi. Ma arvan, et olen seda filmi kunagi ammu näinud.

6.Kasutatud kirjandus

1. 1920, Edith Wharton, „Süütuse aeg“
2. http://en.wikipedia.org/wiki/The_Age_of_Innocence 09.01
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Edith_Wharton 09.01

7.LISA

Raamatu autor Edith Wharton on sündinud 24.jaanuaril aastal 1862 New Yorkis.
Ta oli novellide autor, lühijuttude kirjutaja ja kujundaja. Inglise keeles on üks väljend keeping up with the Joneses (Suutma olla nagu su naabrid ) ning see väljend saigi alguse tema perest .
Ta reisis väga palju mööda maad ringi kuid lõpuks otsustas Ameerikasse korraks tagasi minna, et oma audoktori kraad Yale’i ülikooli kätte saada, mille ta ka sai aastal 1923.
Edith on veel peale „Süütuse aeg“ kirjutanud palju teisi teoseid, nagu näiteks:
„Vana New York “; „Laps“; „Jumalad saabuvad“; „ Kummitused “; „Teised kaks“; „Lood mehest ja kummitustest“.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hhelts Õppematerjali autor

*Sisukokkuvõte
*Peategelase iseloomu analüüsimine.
*Kõrvaltegelase (Ellen Olenska) iseloomu analüüsimine.
*Teose probleemide loetelu + 1 probleemi põhjalikum selgitus jne...

süütuse aeg edith wharton newland archer ellen olenska

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Armastuspärlid

Armastuspärlid Eckhard Rösler Eckhard Rösleri jutukogumiku temaatika on seotud noorte probleemide ja omavaheliste ja põlvkonnasuhetega Liikuva panevaks jõuks on esimesed sümpaatiad, õrnad tunded, ent leidub ka noorte petetud lootusi. Üsna paljusi olukordasi võib leiduda ka päris elus, isegi filmides.Tõsielulisus mulle selle raamatu juures meeldiski kõige rohkem. Priimula Siduvateks tegelasteks on Mario, Priimula ehk Anett ja Waldemar. Kuntstitunniks oli igal lapsel tehtud plakat, Mariol oli see kenasti välja tulnud. Waldemar oli enda kuntstiteose, kas koju unustatud või üldsegi tegemata jätnud. Talle ei meeldinud, et tähelepänu oli koondunud plakatile "KAITSKE MEIE METSA", poiss viskas paberi maha ja allkirjastas selle oma jalajäljega. Tugevat kasvu Waldemar, käskis Mariol suu kinni pidada ja õpetajale mitte ühtki piuksu teha. Anette astus viimase kasuks välja ning lubas ise juhtunust Tschernyle ära kaevata. Jõhk

Kirjandus

doc

Karl Ristikivi "Tuli ja Raud"

Karl Ristikivi ^Tuli ja Raud ^ I peatükk 1885 (1-2 ptk. vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusagil hurt

Kirjandus

odt

Referaat "Tuntud muusikalid"

Rakke Gümnaasium TUNTUD MUUSIKALID Referaat Katre Pohlak 11.klass Jaanuar 2012 Rakke Sisukord lk 3 Mis on muusikal? 1 lk 4 Hüljatud lk 5 Miss Saigon lk 6 Aida lk 7 Vampiiride tants lk 8 Ämbliknaise suudlus lk 9 Fame lk 10 Kasutatud materjal Mis on muusikal? Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt täh

Muusikaajalugu

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010  ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus)  kodune uurimustöö  eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik  Realism  (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad

Õiguse kujunemine

doc

Emily Jane Bronte "Vihurimäe" referaat

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil....................................................................................................................

Kirjandus

doc

Charles Dickens

1860. Kui Ellen lõpetas oma näitlejakarjääri, hakkas teda nii rahaliselt kui ka muidu toetama Charles. Naine reisis tihti koos kirjanikuga ja 1864 sõitsid nad ka Ameerikasse. Nad püüdsid iga hinna eest oma suhet varjata. Võimalik et Ellen ja Charles said ka poja, kuid arvatavasti suri viimane juba imikueas. Kui Charles suri pärandas ta Ellenile üle tuhande naela, nii et naine ei pidanud enam kunagi ennast tööga vaevama. 1872 abiellus Ellen Ternan George Wharton Robinson´iga ja sünnitas ühe poja ning tütre. Oma mehele tutvustas ta end neliteist aastat nooremana (ütles, et on 18 ja mitte 32), et kustutada oma elust aastaid koos Charles Dickensiga. Lõpuaastad Septembris 1860 korraldas Charles oma Gad's Hilli mõisa taga lõkke, milles ta põletas oma kirjad ja kahekümne aasta vanused paberid. Selle dramaatilise tegevuse juurde võis kirjaniku viia kaks faktorit. Esiteks hirm pressi ees

Eesti keel

odt

Fotograafia ajalugu

SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös otsin vastuseid küsimustele, kuidas jõuti fotograa

Fotograafia ajalugu

docx

"Vihurimäe" E. Jane Bronte

Romantism kirjanduses Vihurimäe (E. Jane Bronte) Romantism on kunstivool, mis viitab keskaja imetlusele. Romantsimiajastu inimestele tundusid inimesed keskajast tugevad ja tahtejõulised. Romantismiajastu inimesed sisenesid niivõrd oma unistustesse, et reaalsus ja unelm läksid segamini. Romantismiajastut iseloomustab kõige paremini lause: "Mõistus võib eksida, tunded mitte kunagi". Romantismi tunnuseks võib pidada pessimismi, kuna loodeti paremat elu, mida ei tulnud, samuti võib tunnuseks pidada looduse ja loomulikkuse ülistamist, tundelisust, mineviku idealiseerimist, individuaalsuse tähtsustamist ja erandlikkuse rõhutamist. Üks silmapaistev romantismiajastu kirjanik oli Emily Jane Bronte (1818-1848). Ta jõudis välja anda ainult ühe raamatu - "Vihurimäe" (1847). Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heat

Kirjandus

Rohkem sarnaseid