(Laine levimiskiirus: 200±0,79 m/s). Generaatori näidatud sagedused ja arvutatud sagedused erinevad tõenäoliselt kahel põhjusel. Esiteks, kuna generaatori sageduse näitaja on mehaaniline ja lisaks aparaat ise juba vana, siis võib eeldada, et näidik on ebatäpne. Teiseks võimalikuks põhjuseks on tõenäoliselt mõõtja viga, kuna arvestati selle sagedusega, kui keele võnkeamplituud oli kõige suurem, mitte aga sellega, millest alates tekkis võnkumine ehk keele omavõnkesagedus. Graafik: y 2 y1 Graafiku tõus tuli: 4,3 valemiga k . x 2 x1 Kasutades MS Exceli Data Analysis funktsiooni tuleb graafiku tõusuks 3,9, mis on palju täpsem kui minu arvutatud, kuna ta arvestab graafiku kõigi punktidega(mina arvutasin tõusu maksimumi ja miinimum väärtuse kaudu. Sama funktsiooni tulemuse põhjal järeldub, et graafiku tõusuviga on 0,6, mis aga tähendab, et
( S ) 2 ( 7,8 *10 3 *1,59 * 10 -7 ) 2 Järeldus: Keele omavõnke sageduste arvutusel saadud tulemused ja nende võrdlus mõõdetud generaatori sagedustega: 1. Mass 3 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 84 Hz; generaatori sagedus fgen= 82 Hz. 2. Mass 3 kg; keele pikkus n1= 0,460 +/- 0,002 m; keele omavõnkesagedus fn= 168 Hz; generaatori sagedus fgen= 158 Hz. 3. Mass 1 kg; keele pikkus n1= 0,920 +/- 0,004 m; keele omavõnkesagedus fn= 48 Hz; generaatori sagedus fgen= 51 Hz. 4. Mass 1 kg; keele pikkus n1= 0,460 +/- 0,002 m; keele omavõnkesagedus fn= 97 Hz; generaatori sagedus fgen= 104 Hz.
4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69. Sundvõnkumisega on tegemist siis, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge 7. Milline nähtus on resonants? Lk. 69 Resonants tekib siis kui süsteemi omavõnkesagedus saab võrdseks sagedusega(välise) 8. Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihkevool on nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma. 9. Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest. 10. -Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis? 11. -Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri ja magnetjõude vahendav ühtne väli. 12
c) Matlab-i kood r = 0.25; l = 0.9; xB = 0.4 yB = 0.3; phi = linspace (0, 2*pi, 361); xC = zeros(1, 361); yC = zeros(1, 361); %Tsükkel for k=1:361 gamma = atan((xBr*cos(phi(k)))/(yBr*sin(phi(k)))); xA = r*cos(phi(k)); yA = r*sin(phi(k)); xC(k) = xA+l*sin(gamma); yC(k) = yA+l*cos(gamma); end figure(1) hold off plot(xC, yC, 'linewidth', 2) title('Punkti C trajektoor') xlabel('x [m]') ylabel('y [m]') Ülesanne 2 a) Vedru-massi süsteemi omavõnkesagedus Liikumisvõrrand: Omavõnkesagedus: b) Vabavõnkumiste periood c) Ülekandefunktsioon d) Matlab-i programm m=0.5; k=5; u1=0.01; myy= sqrt(k/m); t1= 2*pi/myy; omega=2*pi/t1; t=linspace(0, 4*t1, 401); F=tf(myy^2, [1 0 myy^2]); u = zeros (1, 401); for i=1:201 u(i)=u1*sin (omega*t(i)); end figure (1) lsim (F, u, t)
Võnkering-pendlilaadselt võnkuv elektriline süsteem, mille võnkesagedus on ringsagedus(kraad)Ei vabane soojusenergiat. inge jääb voolutugevusest ajaliseslt maha määratud süsteemi omasagedusega. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja pii kahendiku võrra. Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist era...
3; r = 0.25; l = 0.9; gamma = atan ((By - r*sin(fii))/(Bx - r*cos(fii))); Cx = r*cos(fii) + l*cos(gamma); Cy = r*sin(fii) + l*sin(gamma); n = 100; fii = linspace (0, 2*pi, n); for a = 1:n Cx(a) = r*cos(fii(a)) + l*cos(atan ((By - r*sin(fii(a)))/(Bx - r*cos(fii(a))))); Cy(a) = r*sin(fii(a)) + l*sin(atan ((By - r*sin(fii(a)))/(Bx - r*cos(fii(a))))); end figure(1) plot(Cx, Cy) title(`Punkti C trajektoor') Ülesanne 2 m = 0.5 kg k = 5 N/m a) Määrata vedru-massi süsteemi omavõnkesagedus 0. 0= k m 0= k m = 5 0.5 = 10 b) Määrata vabavõnkumiste periood t1. 2 T= 0 2 t 1= =1.9 s 10 c) Süsteemi ülekandefunktsioon F(s) = X(s)/U(s)? m x¨ =k ( u- x) m x¨ =ku-kx m x¨ +kx=ku 20 m=k m x¨ + 20 mx = 20 mu x¨ + 20 x= 02 u s 2 X ( s)+ 20 X ( s )= 20 U ( s ) X ( s) 20 T ( s)= = U ( s ) s 2+ 02
Elektromagnetlainete tekitamine Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb seega kasutada avatud võnkeringi Võnkering Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris
LC Selle lahend x = A cos 0t, A = xm Selle lahend q = A cos 0t, A = qm k m 1 0 = T0 = 2 0 = Omavõnkesagedus m , vastav periood k Omavõnkesagedus L C , vastav periood T0 = 2 L C Sumbuva võnkumise diferentsiaalvõrrand Sumbuva võnkumise diferentsiaalvõrrand x' '+2 x'+ 0 x = 0 q ' '+2 q'+ 0 q = 0 2 2 - t - t
alalisvool allika abil. Peale seda vooluallikas ühendatakse võnkeringist lahti. Kogu võnkeringi energia moodustub kondensaatoris olevast elektriväljaenergiast. Kondensaator hakkab ümber laadima läbi induktiivpooli. Kui voolutugevus on maksimaalne, siis kogu energia on üle läinud induktiivpoole magnetväljaenergiaks. Kui kondensaatori plaadid on ümber laadunud, siis voolutugevus on null ja kogu energia on üle läinud kondensaatori elektrivälja energiaks. 12. Mis on omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. 13. Mille kohta käib Thompsoni valem? Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega
Trafosid sisaldavad ka majapidamises kasutatavad elektriseadmed, mis vajavad tööks madalamat või kohati kõrgemat pinget kui 220V. 12.Mis on võnkering? Kirjelda seal toimuvat. Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. Et võnkeringis tekitada vahelduvvool tuleb kondensaator laadida alalisvoolu allika abil. Kondensaator omandab elektrivälja energia, kui kondensaator on laetud ühendatakse pooliga mille tulemusena hakkab kondensaator läbi pooli tühjenema. 13.Mis on omavõnkesagedus? Kuidas seda arvutatakse? +valem 1 0 = Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. LC 14.Thomsoni valem? Mille kohta käib? +valem ise Võnkeringi perioodi kohta. T= 2L*C 15.Mis on elektromagnetväli? Elektromagnetilist vastastikmõju vahendav väli, mille piirjuhtideks on elektriväli ja magnetväli. 16.Mis on elektromagnetlaine? Selle omadused?
trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne hälve). 11. RESONANS omavõnkesagedus ja välisvõnkesagedus ühtivad, amplituud suureneb. (kiik) 12. HARMOONILINE VÕNKUMINE võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 13. LAINED võnkumise edasikandumine ruumis. 14. RISTLAINE võnkumine toimub levimissihiga risti. (meri) 15. PIKILAINE - võnkumine toimub piki levimissihti. (heli) 16. INTERFERENS lainete liitumine. 17. DIFRAKTSIOON paindumine tõkke taha. (laev, vaal, kai)
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0 Kolm järjestikust amplitu...
Võnkumisi iseloomustavad järgmised suurused: 1. T – periood (ühe täisvõnke sooritamise aeg) Ühik: sekund. Võimalik leida valemist T = t/N, kus N on sooritatud võngete koguarv ja t on aeg, mis kulus kõikide võngete sooritamiseks. 2. f – sagedus (võngete arv sekundis). Ühik: hertz. Võimalik leida valemist f= N/t. 3. w – omavõnkesagedus (keha osakeste võnkumise sagedus) Ühik: hertz. Võimalik leida valemist w = 2πf, kus f on sagedus. Kehtib ka seos T ja f vahel: T = 1/ f või siis f = 1/T. 4. Matemaatilise pendli korral sõltub võnkeperiood pendli niidi pikkusest ja vastav arvutusvalem on selline: T = 2π √ l/g, kus l – niidi pikkus meetrites ja g – raskuskiirendus. 5. Vedrupendli korral sõltub võnkeperiood vedru materjalist ja koormuse massist ning
Töö nr. 5 nimetusega ,,Digitaalostsillograaf" Aines ISS0050 Mõõtmine ARUANNE Aruanne esitatud: Aruanne kaitstud: Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. .................................. (allkiri) Siinuselise signaali mõõtmine ja jälgimine Siinuseline signaal sagedusega 1000 Hz, sumbuvus 10 dB, tundlikkus 0,5 V/div. Signaali sagedus on = 1000 Signaali amplituud on = 10,13 ÷ 2 = 5,065 Signaali max. Tõusukiirus on ÷ = 0,75 ÷ 0,00002 = 37500 Signaali max. Tõusukiirus arvutuslikult on 2 = 2 1000 5,065 = 31824,3...
Elektromagnetvõnkumine el. välja, mag. välja, laengu, pige ja voolutugevuse muutumine ajas. Liigid: sumbuv võnkumine (süsteemi seesmise energia varal, tekitatakse võnkeringi abil, el. välja ja mag. välja prioodiline muutumine süsteemis eneses) Sunnitud võnkumine (perioodiliselt süsteemile välisjõudude mõjul tekkiv võnkumine, tekitatakse generaatori abil, mingi energia liik muudetakse el. energiaks. Isel. suurused: Periood T aeg, mille jooksul laeng, pinge, voolutugevus, el. väli ja mag. väli saavutavad oma esialgse asendi nii märgilt kui ka väärtuselt. Kuna perioodiline liikumine on harmooniline, siis vaadeldakse võnkumisi 2 sekundis (ringjoonel) T=2LC Thomsoni valem [T] = 1s. Võnkesagedus f - võngete arv ajaühikus. f=1/T [f] = 1Hz Omavõnkesagedus - - võnkesagedus 2-s sekundis. =2f = 2/T [ ] =1rad/s. Vahelduvvool e. sunnitud el. mag. võnkumine. Vv saadakse vv generaatorite abil el. mag. induktsiooni nähtu...
KOHERENTSED st laine allikate võnkesagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu (siia käib see kahe laine joonis)>>>>> RESONANTS saab esineda, kui vastastikmõjus olevatest kehadest koosnevale süsteemile, milles esineb omasagedus, mõjub perioodiliselt muutuv välisjõud RESONANTS sundvõnkumiste amplituudi järsk kasv omavõnkesageduste lähedases piirkonnas ja seda sagedust nim resonants sageduseks, mis on madalam, kui omavõnkesagedus RISTLAINES võnguvad osakesed lainelevimissuunaga risti (levivad tahketes kehades ja vedelike pinnal) SAGEDUS võngete arv ajaühikus, tähis f, ühik Hz on võrdeline võnkeperioodiga f=1/T SUMBUVVÕNKUMINE on kahaneva amplituudiga võnkumine, periood pikeneb http://www.abiks.pri.ee SUNDVÕNKUMINE esineb ainult avatud võnkesüsteemis, mida põhjustab ainult ajas perioodiliselt muutuv välisjõud
Question3 Hinded: 1 Kas sisestatud pidevaja olekumudel on stabiilne? Vali üks vastus. On stabiilne Ei ole stabiilne Question4 Hinded: 1 Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Vastus: Question5 Hinded: 1 Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda! Vastus: Question6 Hinded: 1 Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)= K*X(t))? A,B,C,D on pidevaja olekumudeli maatriksid. sys on pidevaja olekumudeli esitus LTI struktuurse muutujana. P soovitud suletud süsteemi omaväärtuste paigutus. Vali üks või enam vastust. K=place(A,C,P)
resonantsile. Resonantsi kasutatakse ka tundmatu võnkesageduse määramisel. Selleks viikase võnkuva kehaga kokkupuutesse erineva suurusega plekiribad, mille võnkesagedused on teada. Riba mille võnkesagedusega mõõdetav sagedus kokku langab, hakkab võnkuma. Milles seisneb selle ohtlikkus? Soovimatu resonants võib olla masinate, hoonete, sildade purunemise põhjus, kui omavõnkesagedus langeb kokku välise jõu mõjumise sagedusega. On väga tähtis teada masinate, sildade, hoonete omavõnkesagedusi ja konstrueerida nad selliselt, et välise jõu mõjumise sageduse ja omavõnkesageduse kokku langemise võimalus oleks minimaalne. Peterburis marssis kord üle silla rood sõdureid.
Mis resonants on? Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv, mille põhjustajaks on vabavõnkumise sageduse kokkulangemine välismõju sagedusega ehk siis lihtsamalt öeldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks. Ka auto, mis on jäänud porri kinni või lumevanki, saab kerge vaevaga välja lükata. Sellest piisab vaid paari inimese jõust. Seda ei tehta küll ühe korraga vaid nõksutakse edasi-tagasi, kuni võnkumise amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb. Kui jõu mõjumise sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, annab see jõud võnkuvale süsteemile pidevalt energiat juurde. Seejuures võib amplituud kasvada vägagi suureks. Amplituudiks nimetatakse maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist. (Joonis 1) Kõige tavalisemateks näiteks on kiik. Kiigele istudes liigub see nõrgalt ja aeglaselt. Kui jalgadega hoogu anda või siis teine inimene annab hoogu, muutub kiige kiirus ning ka tõuseb kõrgem...
(x-telg) suhet antud võnkumisel. Graafikult on näha, kuidas muu- tub sagedus amplituudist sõltuvalt. Samuti on näha amplituudi hüpe umbes 53 Hz juures, mis on ilmselt plekiriba omavõnkesagedus. 2 4.2 Surveandur 4.2.1 Andmete kogumine Enne mõõtmaasumist eemaldasime kolvi silindrist. Seejärel alustasime mõõtmist. Esimene mõõtmine toimus 6 cm kau- gusel. Jätkasime mõõtmistulemuste märkimist kolvi iga cm edasiliigu- tamisel. Tulemused märkisime tabelisse. Kolvi Sensori positsioon lugem cm V 6 0,53 5 0,72 4 1,00
Anduri põhiosaks on pooljuht miille takistus väheneb temperatuuri tõustes . Info takistuse muutumise kohta jõuabki arvutisse , mis teeb siis vastava järelduse vajaliku küttesegu koostise kohta Dentonatsooni andur : - Annab mootori juhtarvutile informatsiooni algavast detonatsioonist. Selle tulemusena muudab juhtarvuti süütehetke natukene hilisemaks . Anduris on membraan ja piesoelektriline element. Membraani omavõnkesagedus on valitud sama mis detonatsioonl . Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid :
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg k l (1) kus k on vedru jäikus, l l l o -vedru ...
graafikud. Kas auto ja jalakäija kohtuvad? Kui jah, siis kus ja millal? Ühtlane ringjooneline liikumine : periood, sagedus, joonkiirus, nurkkiirus, kesktõmbekiirendus., kesktõmbejõud Ülesanne: Hüdroturbiini tööratta raadius on auruturbiini töörattta raadiusest 8 korda suurem, pöörlemissagedus 40 korda väiksem. Võrrelda nende turbiinide rattapöia punktide joonkiirusi, nurkkiirusi ja kiirendusi. Harmooniline võnkumine : võnkumise võrrand , periood, sagedus, omavõnkesagedus, amplituud, hälve, matemaatiline pendel, vedrupendel, nende perioodid . JÕUD JA IMPULSS Vastastikmõjud : VM-de liigid, nähtus, suurus, jõud kui kiiruse muutuse põhjustaja Newtoni I seadus : Resultantjõud, liikumine mitme jõu mõjul, keha mass, inerts, inertsus NB ! Ühikud , ühikute dimensioonid Ülesanne : Millal langevarjur langeb ühtlase kiirusega ? Millal keha tõstetakse ühtlase kiirusega ? Millal keha veetakse mööda pinda ühtlase kiirusega
Küsimuse tekst Missugused on sisestatud olekumudeli väljundite lõppväärtused, kui u(t)=0? Selgita, kuidas need väärtused leidsid! Kui maatriks K =[0 0], siis u(t)=0 ning graafikus näeme, et siirded lähevad miinus lõpmatusse, süsteem ei ole stabiilne Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 5 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused prototüüpülekandefunktsiooni parameetrid: sumbuvus (ksii) ja omavõnkesagedus (Wn) valisid, et tagada esimeses küsimuses nõutud siirdeprotsessi iseloom? Põhjenda mõlemat! ksii = 0.9 , mis määrab siirde võnkuvuse ts =5, mis on antud esimeses küsimuses wn=5/(ksii*ts), sellega wn =1.1111, mis on maksimaalselt 1-le lähedane Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugust Matlabi käsku saab kasutada stabiliseeriva pidevaja tagasisidemaatriksi K arvutamiseks (U(t)=-K*X(t))
Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm, mis on vaadeldav laengukandjate liikumise kineetilise energiana. Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel, mil välise allika poolt tekitatav vool on võnkeringis endas kulgeva vooluga samasuunaline ja tugevdab võnkumist. Thompsoni valem võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC
Adekvaatsus on olemas, kuna süsteem vastab tingimustele(süsteemi nõuetele) Kommenteeritud käsud: td = 0.1 % diskreetimise sammu valik, valime esialgu suvaliselt [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) % diskreetaja mudeli arvutus [Ad,Gd]=c2d(A,G,td) % diskreetaja mudeli arvutus Z = exp(P*td) %teisendab pidevad poolused diskreetsesse Z-tasapinda Kd=place(Ad,Bd,Z) % regulaatori maatriksi arvutus C=eye(2) %ühikmaatriks ksii = 0.7, wn = 2.8, % valitav sumbuvus ja omavõnkesagedus nim=[1 2*ksii*wn wn*wn]; % prototüüp ÜKF nimetaja L= roots% soovitud suletud süsteemi pooluste(omaväärtuste) paigutus P = -1.89 ± 1.93i K=place(A,B,P) % regulaatori maatriksi arvutus Pidevaja sünteesi kohta katse andmed tabelis read 1 ja 3, ning diskreetaja 2 ja 4 Juhtimispõhimõtteskeem: Simulatsioonskeemid: 10 Juhttoime U 0 -10
Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus. 20. Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi . f0= 1 2pii ruutjuurLC f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz); L on induktiivsus henrides (H); C on mahtuvusfaradites(F).
33.Iseloomustage staatilist tööd (kuidas määratakse? Nimetage 3 staatilise töö liiki) 34.Iseloomustage töövõime tsooni - saavutusreserv: 35.Milline haare ja haarde tüüp on kujutatud joonisel: 36.Miks peab jalatsi sees olema küllaldaselt ruumi varvaste vabalt liigutamiseks? 37. Kas isokineetilise dünamomeetriga jõu näitajate registreerimisel toimub luukangide liikumist? (Põhjendage!) 38.Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral lihase omavõnkesagedus V? 39.Mis on jäikus C? 40.Kas kannakõõluses tekkiv tõmbejõud F on suurem või väiksem, kui toereaktsioon R? Miks?
b) väheneb c) ei muutu d) võib nii suureneda kui ka väheneda. Mitu protsenti moodustab kõnni toefaasi kestus normaalsel kõnnil ühe sammutsükli kestusest a) 40 b) 50 c) 60 d) 70 Milline väide iseloomustab isokineetilist dünamomeetrit? a) lihastes tekkiv pinge võrdub välise pingega b) luukangide liikumine toimub konstantse nurkkiirusega c) mida väiksem on liikumise nurkkiirus seda väiksem on väline vastupanu d) luukangide liikumist ei toimu Lihase omavõnkesagedus v iseloomustab lihase a) elastsust b) kontraktsiooni võimet c) toonust d) demfeeruvust *Kas jõu muudu esimene tuletis ajas iseloomustab a) jõu langust pingutuse vältel b) kontraktsioonifaasi kestus c) jõu muutuse kiirust d) lõõgastusefaasi kestust Mida kujtab endast tajumisseadus ,,Läheduse seadus" a) väike grupp liikuvaid esemeid loetakse samaks b) üksteise lähedal asuvate punktide rida, tajutakse pideva joonena
ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust 2. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Perioodilise impulsi tekitab allikas, näiteks mikrokvartsresonaator. Resonaatori omavõnkesagedus võib olla näiteks 65 536 Hz = 216 Hz. Seda sagedust poolitatakse 16 järjestikuse trigeriga sageduseni 1 Hz, mis osutitega kellas käivitab spetsiaalse samm-mootori. Resonaatori võnkesageduse lubatud hälve võib olla näiteks ±20 ppm (miljondikosa) resonantsisagedusest temperatuuril 25 °C ja sageduse muutus esimese aasta jooksul kuni ±5 ppm, edaspidi sagedus stabiliseerub. 3. Milleks on vajalikud sagedusjagurid?
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiri...
2) Ultraheli levimise kiiruse järgi. On teada, et homogeenses materjalis levib heli konstantse kiirusega. Materjalis esinevate defektide korral heli levimise kiirus muutub, sellel faktil põhineb ultraheli defektoskoopia. Heli sagedus 20…200Hz, heli kiirus v=l/t, kus l on akustiline baas ja t selle läbimiseks kulunud aeg. 3) Resonantsmeetod põhineb materjali läbiva heli sageduse muutmisel, kuni see langeb kokku omavõnkesagedusega. Omavõnkesagedus on antud materjalist kindla suurusega proovikehale iseloomulik suurus. Kui näiteks betoonist proovikeha allutada külmutamisele-sulatamisele, siis tekkivad proovikehasse esialgu mikropraod, mida pealispindsel vaatlemise ei näe, küll aga muutub omavõnkesagedus. KÕVADUS • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus.
Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine. Elektri -ja magnetväli on teineteisega lahutamatult seotud
Osade ülesanded: 3,4 võnkering. Saame valida erinevaid saatejaamasid 5 ,,kustutab" moduleeritud kõrgsagedusliku voolu alumise osa Laseb voolu läbi ainult ühes suunas 6 ,,silub" tekkinud katkendliku voolu ühtlaseks Raadio häälestamine erinevatele saatejaamadele Raadioantennis tekkinud eml poolt erineva sagedusega voolusid Saatejaam toimub resonantsi meetodil. Võnkeringi omasagedus peab ühtima eml voolusagedusega w0 võnkeringi omavõnkesagedus w0 = w0=w1 Lainealad : AM ja FM Guglielmo Marconi konstrueeris esimese raadiovastuvõtja. Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside
32) Dispalanssi põhiteoreem iga jäiga rootori disbalnss on teisendatav ekvivalentseks süsteemiks, mis koosneb kahest disbalansist, mis on kontsentreeritud kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile ehk jäiga rootori saab balansseerida, lisades kaks massi kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile 33) Pöörlevate disbalansside toereaktsionid 34) Vedru-massi liikumise võrrand liikumisvõrrand omavõnkesagedus 35) Pole võimalik vastata 36) Ühikhüpe graafiliselt 37) Ristküliksisend 38) Treppsisend 39) Ei viitsi praegu kirjutada 40) Laplace'i põhiomadus 41) Pean juurde kirjutama 42) Pean juurde kirjutama 43) . 44) . 45) . 46) 1. diferentsiaalvõrrand -> algebraline võrrand-> algebralise võrrandi lahend -> dif võrrandi lahend 47) . 48) . 49)
liikumisvõrrand sätestab koordinaadi (x, y, z) sõltuvuse ajast (t). Näiteks algkiirusega v0 vertikaalselt üles visatud keha liikumisvõrrand on järgmine: y(t) = y0 + v0t ½ gt2 liikumisgraafik: http://anmet.planet.ee/Graafikud%20ja%20diagrammid/target8.html kiiruse, teepikkuse ja aja vaheline seos: s=v*t Keha nihkeks liikumisel ühest punktist teise nim. neid kahte punkti ühendavat suunatud sirglõiku Keskmine kiirus on ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe. Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur ...
Niisugust nähtust nimetatakse tuiklemiseks. 7.6 Sundvõnkumine. Resonants Siiani käsitlesime vabavõnkumisi, kus püsivas tasakaalus olev süsteem viidi tasakaalust välja ja lasti vabaks. Kui dissipatiivsed jõud ei olnud väga suured, tekkis süsteemis sumbuvvõnkumine ringsagedusega , mis arvutati valemist (7.9) (dissipatiivsete jõudude puudumisel harmooniline võnkumine ringsagedusega 0 ). Nimetatud ringsagedust nimetatakse süsteemi omavõnke-ringsageduseks. Vastavalt omavõnkesagedus 1 k 2 = = - . (7.54) 2 2 m 4m 2 Oletame nüüd, et süsteemile mõjub lisaks veel perioodiline välisjõud, mis muutub ajas seaduspärasuse F = F0 cos( t + 0 ) , (7.55) kus F0 on selle jõu amplituudväärtus, tema ringsagedus ja 0 tema algfaas. Siis oleks süsteemile mõjuva resultantjõu avaldis Fres = - x - kx + F = mx
Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides −βt takistusjõu mõjul, x= Ao e cos ( ωt + α ) . Sumbe dekrement λ=βT . Sumbumatud võnkumised- 24. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid xm on võnke amplituud ehk maksimaalne hälve, φ on algfaas ja ω nurkkiirus (rad/s). 25. Resonantsinähtus. Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega 26. Laine mõiste, lainete levimine. Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. 27. Rist- ja pikilained. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet ristilaineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. 28
võnkeamplituudiks Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks, periood ja amplituud on muutumatud ajas Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toime Isevõnkumiseks nimetatakse sumbumatut võnkumist, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega Võnkumise võib põhjustada: elastsusjõud (Hooke´i seadus) raskusjõud (gravitatsiooniseadus) sundvõnkumised ja vabavõnkumised sumbuvad ja sumbumatud võnkumised vabavõnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul Vabavõnkumiste tekkimine Tasakaaluasendis peab kehale mõjuvate jõudude resultant võrduma nulliga
teele koormuse kõikumisel) määratakse vedrustusega. Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. 73. Terasvedrude tüübid Lehtvedru lineaarne karakteristik, koormuse suurenemisel omavõnkesagedus väheneb, kannab üle sassiile piki- ja külgsuuanalisi jõudusid, ei vaja lisahoobasid, võimalik müra, vajab hooldamist Silindriline kruvivedru lineaarne karakteristik, ei summuta võnkumisi, võimalik müra, kompaktne, kerge, hooldusvaba, vajalikud vedrustuse hoovad Tünnitaoline kruvivedru Sama mis silindriline aga progressiivne karakteristik Torsioonvedru linearne karakteristik, ümarteras-(kergem) või
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib ...
kehale. ● sumbumatu võnkumine ehk isevõnkumine- ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. 17. Harmoonilise võnkumise graafik ● harmooniline võnkumine ehk siinusvõnkumine- võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktisooni abil. Ruumis leviv harmooniline võnkumine on siinuseline. ● graafikuks on sinusoid. 18. Resonantsinähtus ● resonants tekib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega. ● resonants. võnkumise ampliuudi järsk suurenemine, mis tekib juhul kui võnkumisi sundiva välisjõu sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkumiste sagedusega. See nähtus esineb ainult sundvõnkumiste puhul 19. Laine mõiste, lainete levimine. ● ruumis levivaid võnkumisi nimetatakse laineteks. ● lainete liigid on mehaanilised lained, elektromagnetlained ja mateerialained. ● laine levib keskkonnas lõpliku kiirusega
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4. Võllipidur 10. Tugivõlli ja peamasina vahevõll 5. Vahevõllide kandelaagrid 11. Peamasin 6. Vahevõllid Võlliliin koosneb sõuvõllist , vahevõlli(de)st ja tugivõllist . Vahevõllide arv ja võlliliini pikkus oleneb laeva suurusest ja masinaruumi ning peamasina asetusest laevas .Võlliliini pikkus võib olla 100 m ja rohkem. Laeva telgjoone suhtes o...
välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks (raadiovastuvõtjates), sageduse muundamiseks, päiksepatareid. Transistori rakendused: võimenudselemendid, elektoonikalülituste tähtsaim koostisosa, elektrisignaalide muundamiseks LC- juhis mõjub kaks vastassuunalist jõudu. Lc kooosneb induktiivsusest L ja mahtuvusest C, mis on olemas igal juhil. q''=-1q/LC võnkeringi omavõnkesagedus ώ02=I/LC Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus aas perioodiliselt muutub. Peaaegu igal pool maailmas kantakse elektrienergia ühest kohast teise üle vahelduvvooluna. Teda on võimalik lihtsalt ja ökonoomselt trasformeerida. Vahelduvvoolul on alalisvoolu ees rida eeliseid: vahelduvvoolugeneraatorite jõuahelad on kontaktivabad, vahelduvpinge lihtne muundamine kõrgepingeliseks ja tagasi, voolumootorid on lihtsamad, odavamad ja töökindlamad
Joonis 6.13 Pingete ja voolu kõverad faasi A maaühendusel isoleeritud neutraaliga võrgus 79. Transientliigpinged kaarmaaühendusel isoleeritud neutraaliga võrgus 80. Resonantsliigpinged · Resonants sagedusel 50 Hz · Kõrgemate harmoonikute resonants · Ferroresonants · Madalharmoonikute resonants · Parameetriline resonants Resonantsliigpinged esinevad ahelates, kus induktiivsus ja mahtuvus on jadaühenduses ja nende omavõnkesagedus on lähedane toiteallika sagedusele. Näide: kõrgepingeliinide pikikompensatsioon. Joonis 6.14 Pikikompenseeritud liini lühis Pikimahtuvusega kompenseeritakse osaliselt liini induktiivtakistust, millega parandatakse liini ülekandevõimet. Kui tekib lühis mahtuvuse "taga" ning induktiivsuse ja mahtuvuse omavõnkesagedus läheneb 50 Hz-le, tekib liinis resonants. Resonantsi tagajärjel kasvab liini vool I ja kondensaatorile rakenduv pinge UC 81. Ferroresonants
1. Ainepunkti kinemaatika a. Ainepunkti kiirus b. Ainepunkti kiirendus c. Ringliikumine. Nurkkiirus ja –kiirendus d. Pöörlemist kirjeldavate suuruste vektoriseloom e. Tahke keha kulgev ja pöörlev liikumine A)Ainepunkti kiirus Kõige lihtsam mehaaniline liikumine on ainepunkti liikumine. Mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Kas lihtsustus on õigustatud või mitte, see oleneb liikumisülesandest. Näiteks Maad võib liikumisel ümber Päikese vaadelda ainepunktina, kuid pöörlemisel ümber oma telje mitte. B)Ainepunkti kiirendus Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise kiirust. Sellest definitsioonist järgneb, et kiirendus arvutud analoogiliselt kiirusega – tuletise abil. Kiiruse puhul � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = � = � ′ leidsime tuletise kohavektorist aja järgi ja saime selle muutumise kiiruse ehk lihtsalt kiiruse. Võttes tuletise kiirusest, saame kiiruse muutumise kiiruse � = lim ∆�→0 ∆� ∆� = �� �� = ...
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge...
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
juurde paigutatud monokristallitükikesele hakkab SiO2 välja sadenema, kuna alus kristallliline, hakkab kristall edasi kasvama. Vt slaidil 16 joonis. Sel viisil saame puhta ja perfektse monokristalli. Millest lõigatakse teatud nurkade all välja seibid, kui anda sellele vahelduvpinge kindla sagedusega, on võimalik leida kvartskristalli omavõnkesagedus, mis on täpselt määratud selle kristalli dimensioonidega. -> aja väga täpne määramine 16 Monday 1 October y Teine tehniline rakendus: kui kvartsi pinna peale sadeneb mingi materjal, siis võnkesagedus muutub, sageduse muutuse järgi on võimalik määrata pinnale sadenenud aine massi väga täpselt. Metallioksiidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
