Majandusõppe kordamisküsimused 1. Mis on majandusteadus?Sotsiaalteadus, mis uurib kuidas nappide ressurside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. 2. Mis on majandus?Riigi (ettevõtte, majapidamise jm. Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud
Sakala Ugandi riikluse kujunemise alged varanduslik ebavõrdsus...kaasnes eraomanduse kasvuga...esilekerkinud suurendasid oma varandust veelgi kaubitsemise või sõjakäikudel saadud saagiga/sõjavange kasutati orjadena. vanem...arukamad ja mõjukamad mehed, kellel oli kõrgem ühiskondlik positsioon. malev...maakonnas moodustatud põhiline väeüksus/koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Eestlaste muinasusund §6 vägi...inimese omatav eriline jõud/ väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas(äikese näol)/ka sõnades(nt. loitsimine,nõidumine, haiguste ravimine) targad ehk nõiad...inimesed kes omasid erilist väge/ tundsid paremini loodust ja oskasid selles olevaid jõude nõ "suunata"/põlvest põlve pärandatav tarkus...võisid vahel ka üsna täpselt ennustada(kuna panid enam tähele elunähtusi) hing...ka inimesel olev asi, mis jääb elama sis, kui inimest enam füüsilise isikuna
ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik) - sümboliline kapital (formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja väärtustatud põhikapitalil)
Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid;
eelnevad tüvele, siis arv tuleb alati tüve ja käände vahele. koertele Bybee : tugev tendents sellise järje poole: tüvi + tegumood + aspekt + aeg + kõneviis+ isik/arv (või prefiksikeeltes peegelpildis) 6 17. Peasõna ja laiendi markeerimine. peasõnade-laiendite paare peasõna (head) laiend omatav omaja (poisi (omaja) raamat (omatav)) substantiiv adjektiiv (kollane maja) adpositsioon substantiiv (laua peale) predikaat argumendid abiverb leksikaalne verb (on tehtud) pealause predikaat kõrvallause Peasõna/laiendi markeerimine: NP: mehe maja/ a man’s house – laiend markeeritud AGA: ungari az ember h’az-a - peasõna markeeritud The man house-3S
- tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus
Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond,
tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid – Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks
mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid
konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia: Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalsed strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Funktsionaalsed strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia jne. 29. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et - see on haruldane, - seda pole lihtne imiteerida - selle asendamine pole kerge. 30. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad). Kululiidri strateegia: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud.
Konfidentsiaalne informatsioon – Ettevõtja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline või muu ärialane teave, mille avaldamine ei ole kohustuslik, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, Konkurents – Turuosaliste püüdlemine ühesuguse eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Isik või ettevõte, kes pakub samasuguseid või asendavaid tooteid ja teenuseid ning kasutab kõiki võimalusi oma turu laiendamiseks. Konkurentsieelis – Konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just antud ettevõtte tooteid. Konsolideerimine – Konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konto saldo – Kontojääk arvestusperioodi lõpul, konto deebet- ja kreeditkäivete vahe. Kutseline raamatupidaja – Raamatupidaja, kes on andnud teatud eksamid, omab teatud kogemust ning vastab muudele esitatud nõuetele.
· Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm). Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital.
uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. *Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: *Habituse mõiste tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm) Sotsiaalne kapital suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond,
Funktsionaalsete strateegiate roll: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Ettevõtte üldstrateegia:„Mida teha?“ Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. 30.Konkurentsieelis. • Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. • Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et … o see on haruldane, o seda pole lihtne imiteerida, o selle asendamine pole kerge. 31.Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks:
Äri- ehk konkurentsistrateegia “Kuidas teha?” – Kuidas me konkureerime? Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise Funktsionaalsete strateegiate roll – Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 36) Konkurentsieelis – Mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte üks edu olulisemaid tegureid. Soovitav oleks, et see oleks haruldane, seda poleks lihtne imiteerida ning selle asendamine poleks kerge. Kui sul ei ole konkurentsieelist siis ära konkureeri! 37) Kululiidri strateegia
Sotsiaalne kapital: tegelike ja potentsiaalsete ressursside kogusumma, mis tuleneb vastastikusel tunnustusel rajanevastttutvuste püsivast võrgustikust. Keegi teine annab selle. Seotud agendi võimalustega suhelda ringkondadega /osaleda teatud grupis, kus jagatakse tunnustust või kus on võimlaik saada tutvusi nende ringkondadega, kus ühiskondlikut tunnustust jagatakse. = sotsiaalsed sidemeed /suhted /ligipääs kollektiivsele kapitalile indiviidi omatav sotsiaalse kapitali hulk sõltub suhtevõrgustiku suurusest ja kapitali (ma, ku, sü) hulgast, mida valdavad võrgustikus osalejad elraldi võetuna. Sotsiaalse kapitali taastootmine nõuab pidevat pingutust. Sümboolne kapital võib olla ka mistahes muu kapital, kui sotsiaalsed agendid seda tajuvad, st tunnevad ära, tunnustavad, väärtustavad, konkreetse kapitali jaotusstruktuuri
tähendus (näiteks otsin endale paarilist/abikaasat) Väljasuhted: Pinged, konfliktid, konkurents, võitlus uute ja vanade tegutsejate vahel, tõekspidamiste vahel Tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada Muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis Iga inimese tegevusvälja kujunemine oleneb inimese suutlikkusest ehk habitusest. Põhikapitalid Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses realiseeritav ressurss (raha, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jms) Kultuuriline kapital erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, eelistused jne. Kestvaim kapitali liik. (majandusliku kapitali puudumisel, ei pruugi olla võimalik realiseerida oma kultuurilisi kapitale) Sotsiaalne kapital kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks
markeerimine on määratletud peasõna poolt, kuid ta ei mõjuta peasõna semantilisi ja grammatilisi tunnuseid, siis on see rektsioon = alistusseos, kus põhisõna määrab laiendi vormi (tavaliselt mõeldakse verbi esitatavat nõudmist nominaalliikmele). Peasõna laiendina võib vaadata verbi ja objekti, siis lähevad sinna ka rektsiooni asjad sisse. Siin on mõeldud ikkagi rohkem käände markeerimist. ,,Austusest (peasõna, markeerimata) sinu vastu (kaassõnafraas, markeeritud)" Omatav VS omaja Substantiiv VS adjektiiv Adpositsioon VS substantiiv Predikaat VS argumendid Abiverb VS leksikaalne verb Pealause predikaat VS kõrvallause 19. Nimisõna kategooriaid: arv, klass, kääne, definiitsus · ARV - ainsus ehk singular - mitmus ehk pluural - kaksus ehk duaal - triaal Uurali ja indoeuroopa keeltes on olnud ka duaal, aga tänaseks on see alles vaid 3 keeles
ihr teie euch teid euch teile sie nemad sie neid ihnen neile Sie teie Sie teid Ihnen teile (viisakusvorm) Saksa keeles kasutatakse mitmuse 2. pööret (ihr) juhul kui sinatatakse kõiki ini- mesi, kelle poole pöördutakse. u Omastavad asesõnad Omastava asesõna lõpp sõltub järgnevast nimisõnast. Näiteks, kui omatav ese on naissoost või mitmuses, siis lisatakse nimetavas käändes omastavale asesõnale E: meine Freundin minu sõbranna meine Freundinnen minu sõbrannad mein/meine minu dein/deine sinu sein/seine tema (M) ihr/ihre tema (N) sein/seine tema (K) 7 unser/unsere meie euer/eure teie
7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. 5 8) Kapitalide liigid P. Bordieu järgi: o Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss („vaba raha“, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm) o Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (nt alaliigid: infokapital, akadeemiline kapital, loomingulisus jm) o Sotsiaalne kapital - kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne
46. Tegeliku strateegia kujunemine kahe komponendi mõjul - Kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine (kavandatud strateegia). - Reaktsioon ootamatutele muutustele (tehnoloogilised muutused, valitsuse astutud sammud, tarbijate käitumise muutumine jms) ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajaduse korral muudetakse seda oluliselt. 47. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks: - see on haruldane - seda pole lihtne imiteerida,selle asendamine pole kerge. 48. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia: - Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud - Võimaldab: *madalamad hinnad ja suurem turuosa või
3. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, 9. Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad) raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
teenustega me konkureerime? Äri- ehk konkurentsistrateegia - „Kuidas teha?“ : • Kuidas me konkureerime? • Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? • Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaalne strateegia: vastab küsimusele - Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et … * see on haruldane, * seda pole lihtne imiteerida, * selle asendamine pole kerge. Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: • Head toodet/teenust madalama hinnaga.
· Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSED STRATEEGIAD mida tuleb teha selleks, et üldised strateegiad ja ebaõiglased eelised toimiksid ja püsiksid · Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? Mida teeme ja millised funktsioonid peavad ettevõttel olema, et teised strateegiad saaksid parima toe 35. Konkurentsieelis. · Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. · Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et ... o see on haruldane, o seda pole lihtne imiteerida, o selle asendamine pole kerge. Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: · Head toodet/teenust madalama hinnaga.
- Millistel turgudel, milliste äriüksustega ning milliste toodete ja teenustega me konkureerime? ÄRI e KONKURENTSISTRATEEGIA – kuidas teha? - Kuidas me konkureerime? - Kuidas loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? - Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? FUNKTSIONAALSETE STRATEEGIATE ROLL - Kuidas toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 46. Konkurentsieelis. Konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid, soovitatav oleks, et ... - See on haruldane - Seda pole lihtne imiteerida - Selle asendamine pole kerge 47. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda:
teekond/trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. Põhikapitalid – majanduslik kapital; kultuuriline kapital; sotsiaalne kapital; sümboliline kapital Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm) Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö, harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Äriüksusi võib ettevõtetel olla üks või mitu. Äri- ehk konkurentsistrateegia „ Kuidas teha?“ Kuidas me konkureerime? Kuidas me loome pikaajalise tugeva konkurentsipositsiooni? Kuidas rajame olulise ja püsiva konkurentsieelise? Funktsionaased strateegiad: Kuidas me toetame üld- ja konkurentsistrateegiat? 47. Konkurentsieelis. Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijad ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitav oleks, et.. - See on haruldane - Seda pole lihtne imiteerida - Selle asendamine pole kerge. 48. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad) Kululiidri strateegia: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks
konkureerime? • Äriüksus – ettevõtte autonoomne osa, millel on omad kliendid ja konkurendid, tulud ja kulud. Äriüksusi võib ettevõttel olla üks või mitu. 29. Konkurentsieelis. Määratleb selle, mis kaitseb praegustel ning tulevikus potentsiaalsetel konkurentidel teie toodet või teenust kopeerimast. Kas toodet on keeruline jäljendada? Patendieelis? Kui kaua teie konkurentsieelis kestab? • Ettevõtte konkurentsieelis on mingi konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just selle ettevõtte tooteid või teenuseid. • Pikaajaline konkurentsieelis on ettevõtte edu olulisemaid tegureid. Soovitatav oleks, et … o see on haruldane, o seda pole lihtne imiteerida, o selle asendamine pole kerge. Konkurentsieelisel võib olla palju allikaid, kuid üldiselt taandub asi sellele, kas pakkuda: • Head toodet/teenust madalama hinnaga.
neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria – ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital – raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital – haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital – tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel
töötavad ettevõttes või on seda varem teinud. Ettevõte, mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ning sellele lisaks domineerivad pere liikmed ettevõtte juhtimises ja tegevuses. Börsil noteeritud ettevõte, mille puhul 25% hääleõigust omavatest aktsiatest on ühe perekonna kontrolli all. Sellist määratlust kasutatakse nt USA börsiettevõtete korral. Lisaprobleem perekonna määratlemine Kas üksiku vallalise inimese poolt omatav ettevõte, kus omanik on ainuke töötaja, on pereettevõte? Kas vabaabielus elava paari ühine ettevõte on pereettevõte? Kas abielupaari poolt omatud ettevõte pärast abielulahutust enam ei ole pereettevõte? Pereettevõtete osakaal ja näited Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi vt ka järgmine slaid. Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte
töötavad ettevõttes või on seda varem teinud. Ettevõte, mis on omandiliselt ühe perekonna liikmete kontrolli all ning sellele lisaks domineerivad pere liikmed ettevõtte juhtimises ja tegevuses. Börsil noteeritud ettevõte, mille puhul 25% hääleõigust omavatest aktsiatest on ühe perekonna kontrolli all. Sellist määratlust kasutatakse nt USA börsiettevõtete korral. Lisaprobleem perekonna määratlemine Kas üksiku vallalise inimese poolt omatav ettevõte, kus omanik on ainuke töötaja, on pereettevõte? Kas vabaabielus elava paari ühine ettevõte on pereettevõte? Kas abielupaari poolt omatud ettevõte pärast abielulahutust enam ei ole pereettevõte? Pereettevõtete osakaal ja näited Euroopa Liidus moodustavad pereettevõtted kõigist ettevõtetest 85% ja USAs 90%. Eri uuringud pakuvad mõnevõrra erinevaid tulemusi vt ka järgmine slaid. Pereettevõte ei pruugi olla väike ettevõte
2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Ettevõtte varad jagunevad kaheks: • käibevarad ja • põhivarad. Käibevarana kajastatakse: 1. raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; 2. varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul,
annaabi.ee 
