Astrid Strandberg Referaat Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine. Tema lapsed olid Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithyia. Mõned müüdid peavad ka Typhonit tema pojaks, kes sündis Zeusi osaluseta. Hera kasvatasid üles titaanid Okeanos ja Tethys Hesperiidide maal, seal sai ka ta oma võimed. Vanarooma mütoloogias vastab talle Juno. Hera oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Kultuslikult austati Herat peamiselt
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HERA Referaat Tarmo Kimmel AAp10 Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord...............................................................................lk 2 I. Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad...................................lk3-4 1. Hera asend Olümposel...........................................................lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2
................11 Sissejuhatus Paljude jumalate kohta on erinevaid arusaamu. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklaste arust ei loonud jumalad maa ega taeva, vaid see oli juba enne neid olemas. Jumalad olid Kreeklastele nagu esivanemad, kuid kõige võimsama olid titaanid ehk vanajumalad, nende võim oli piiramatu. Kaksteist olümplast olid Zeus ehk peajumal; tema kaks venda: Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning Artemis ja Hera. Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama,
Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena, Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada: Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Aphrodite täitis oma
merele triivima lasta, kuid nad ei saa hukka. Kalamehed päästavad nad ära ja Danae pojast Perseusest saab väga oluline heeros kogu Kreeka mütoloogias. Ka oraakli ennustus läheb lõpuks täide ja Perseus lõpetab oma vanaisa, Akrisiose, elupäevad. Kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks, Europe vallutamiseks kasutab ta sõnni kuju, Iole lähenemiseks moondab ta end pilveks (õigemini küll kutsub esile pilve), oma kolmanda abikaasa Hera võidab ta endale käo kujul, kaunitar Ledale läheneb luigena. Ganymedese röövimine : Zeus võrgutas ja röövis kunginas Trosi poja, kauni Ganymedese. Selleks moondas ta end kotkaks. Ta tegi oma armastatu surematuks ja Ganymedes jäigi Olümposele jumalate veinikallajaks. Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks
Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Ares (Mars) oli kreeka usundis hukku, julma hävingut ja kannatusi toov toores sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Teda ei armastatud. Athena (Minewa/Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis). Ateena linna kaitsejumalannana, võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse. Austati kui võidutoojat. Võitles ka gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja.
Aphrodite. HEPHAISTOS Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi
See oli täieliku õndsuse paik. Samuti räägitakse, et seal ei sadanud vihma ega lund, seal oli alati mingisugune päikesekiir olemas. Olümplasi oli kaksteist tükki ning nemad moodustsitki kokku taevaliku perekonna. Zeus (Jupiter) Tema oli peajumal, tal oli kaks venda Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ja õde Hestia (Vesta). Zeusil oli naine Ares (Mars), ning nende lapsed Apollo (Apollo), Aphrotite (Venus), Hermes (Mercurius). Artemis (Diana) ja Hera poeg, mõnikord mainitakse ka Hephaistos (Vulcanus) Zeusi pojana. 3 Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku (nagu tänapäeval kivi, käärid, paber, kaev), missugune osa universumist kellelegi kuulub. Zeusist saigi niiviisi ülemvalitseja. Tema oli taevaisand, pilvede koguja ja vihmajumal. Samas käsutas just tema hirmuäratavaid piksenooli. Zeus oli võimas kui kõik teised taevalised kokku.
poja, kellest saab jumalate kuningas. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Athena sünd 2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. 3.Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ · Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA · Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA · Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga
Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade Hera takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja Eurystheuse sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus. Herakles ja tema poolvend Iphikles sündisid hiljem. Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel hällis lamas. Hera saatis kaks madu teda tapma. Lk 1 Kui need hälli servale ronisid, siis hakkas Iphikles karjuma, aga Herakles haaras kummagi käega erinevast maost ja kägistas mõlemad ära
Minosele kinkinud. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. · VIII. Kaheksas töö oli kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. Herakles tappis esiteks Diomedese ja ajas seejärel märad ilma mingi vastupanuta ära. · IX. Üheksandaks ülesandeks oli ära tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Kui Herakles kohale jõudis, võttis kuninganna Hippolyte ta lahkesti vastu ja lubas anda vöö, kuid Hera põhjustas taas pahanduse. Olümplaste käskijanna andis amatsoonidele mõtte, et Herakles tahab nende kuningannat ära röövida, ja sõjakad naised ründasid vägilase laeva. Nüüd ei mõelnud Herakles üldse enam Hippolyte lahkusele ega millelegi muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vastutavaks. Ta suutis ka teistest naissõdalastest jagu saada ja vöö ära tuua. · X. Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad
Aphrodite 4-5 Hera 6-7 Apollon 8-9 Poseidon 10-11 Kasutatud kirjandus 12 Zeus ehk Dias ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli palju lapsi : Apollon, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Muusad, Persephone, Perseus. Zeus jagas maailma oma vendadega, tema sai taeva, Hera sai allmaailma ja Poseidon sai mere. 2 Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, http://fc09.deviantart.com/fs14/f/2007/077/a/1/Zeus_by_Varges.jpg
veedab Adonis omaette, kolmandiku koos Persephonega ning kolmandiku koos Aphroditega. Aphrodite, Eros ja Pan Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena Ares on vanakreeka sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema sümboliks on kiiver ja kilp.Ta oli hirmus tegelane, kes tundis konfliktist mõnu, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne,käitua ta harva väärikalt ja ei mõelnud oma tegude õigustatusele,või tagajärgedele. Poeet Homeros nimetab teda "hulkade tapjaks" ja "linnad hukkajaks"
KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT I HERA (JUNO) JÄÄB ILMA ERISE KULDÕUNAST Vanakreeka usundilugu seostub eelkõige OLÜMPOSe mäega, kus paiknes jumalate valitseja ZEUSi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste jumalate, nn. olümplaste eluase. Olümpose mägi on tõepoolest olemas. See paikneb Kirde-Kreekas Egeuse mere rannikul ning on Kreekamaa kõrgeim tipp (2917 m). Olümpia linn (olümpiamängude häll) asub hoopis Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel. Hera oli Kronose1 ja Rhea tütar, kellest sai oma venna Zeusi abikaasa. Hera armukadedus ja raev jälitasid tema võistlejaid Zeusi armukesi ning isegi nende lapsi (näiteks Heraklest). Kui troojalane Paris otsustas kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Juno Sospita. Vatikani Muuseum Juno Regina. Vatikani Muuseum Herat peeti abielu- ja sünnitusjumalannaks. Hera püha loom oli lehm ja teda ennast
Jumalad 1. Zeus - peajumal, taeva ja tuulte jumal 2. Hera - abielunaiste kaitsja 3. Poseidon vetevalitseja 4. Hades allilma jumal, surnute valitseja 5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14
o Kirjandus- silmapaistavim zanr oli luule. Kirjandusel oli meelelahutuslik eesmärk. o Teater- eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. o Filosoofia- muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Kreeka jumalad Jumalad olid inimeste sarnased Jumalad olid surematud Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Tähtsamad jumalad olid näiteks o Zeus - jumalate valitseja o Hera Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna. o Poseidon Zeusi vend, merejumal. o Hades Zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja. o Athena sõjajumalanna o Aphrodite-ilus, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Jumalad kehastasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Filosoofia Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid
Kus elavad jumalad? Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg kes sündis Olümpose mäel ,aga kuna tema ema Hera häbenes tema kõveraid jalgu ja koletad nägu viskas ta poja mäeotsast alla merre .Kus tema päästjateks osutusid merejumalannad Nereuse tütar Thetis ja Okeanose tütar Eurynome . Tüdrukud võtsid ta endale kasvatada ning nad elasid Grostis . Hephaistosest kasvas tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal . Juba väiksena oskas ta väga hästi metalli käsitleda .Nimelt tegi ta Thetise'le ja Eurynome'le ehteid .
Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl- qEnbI/AAAAAAAABDs/NsROfaQMsos/s1600/6+other+mythology.jpg Zeus – peajumal,naistemees Zeusil oli palju armukesi. Näiteks: Zeus ja Io Zeus ja Leto Zeus ja Semele jne. http://images.fanpop
Metsloomade jumalanna, küttide ja noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol. Puu- küpress; loom- metsloomad, eriti aga põder.; *APHRODITE: Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. Puu- mirt; lind- tuvi, varblane, luik; *HERMES: Zeusi ja Maia poeg. Tiivulised sandaalid ja müts, heeroldisau. Zeusi käskjalg. Nutikaim, kavalaim jumalate seas. Kaubanduse ja turu jumal; kaupmeeste, varaste ja teekäijate kaitsja.; *ARES: Zeusi ja Hera poeg. Sõjajumal. Oma tooruse ja argpükslikkuse tõttu ei ole eriti armastatud, nii esineb müütides harva. Lind- raisakull; loom- koer.; *HEPHAISTOS: Zeusi ja Hera poeg. Lombakas ja kole, kuid heatahtlik. Tulejumal; jumalate relvameister ja sepp. Linna-, käsitööliste ja sepatöö jumal.; *HESTIA: Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid).
Kreeka jumalad Jumalate põlvnemine Uranos Gaia Titaanid Kronos Rhea Demeter Hader Hestia Poseidon Zeus Hera Zeusi lapsed Zeus Hermes Aphrodite pojad Ares Athena tütred Apollon Artemis Hephaiston Kronos ja Rhea Maa ja taeva valitsejad Kuue olümpose jumala vanemad Et säilitada oma võimu jumalate üle, neelas Kranos oma lapsed alla niipea, kui need olid sündinud. Rhea päästis Zeusi, kes võttiski Kronoselt võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus
Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno Armastus Aphrodite Venus Meri Poseidon Neptunus Vein Dionysos Bacchus Küttimine Artemis Diana Sõda Ares Mars
geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas. Artemis jahijumalanna, Hermes- jumalate käskjalg, Hades allmaailma valitseja, Demeter viljakusejumalanna, Dionysus- veinijumal. Kaasaegsed ja tänapäeva olümpiamängude erin. : osalevad naised, ohverdamist ei ole, riietega, ülemaailma toimub , olümpiakomitee, sümbolid. Sarn: suured pidustused, iga 4 a. tagant, olümpiatule süütamine, kattuvad spordialad, kuulsad võistlejad
Kreeka jumalad Mees jumalad Nais jumalad ZEUS-Ülemvalitseja, Zeus on taeva isand, HERA-abielu kaitsja ja, abielunaiste kaitsja vihmajumal, pilvede koguja ning käsutab ja abistaja (lehm ja paabulind) piksenooli(tamm, kotkas) POSEIDON-peajumalast järgmine. Ta on HESTIA- neitsilik jumalanna. Tema oli merede ja veekogude valitseja, maapõue kodukoldejumalanna, kodu isandaks, maa hoidjaks. Ta tekitas oma smbol(kodukolle) kolmhargiga maavärinaid. Nähtavale ilmus Poseidon koos arvulise seltskonnaga, kuhu kuulusid väiksemad jumalad ja mereloomad (härg ja hobune) HADES-allmaailma ja surnute ARTEMIS- jahijumalanna, nooruse ja valitsemisejõukuse jumal, maapõue metsloomapoegade kaitsja. Ta oli kõrgeim peidetud väärismetallide isandsurmajumal küttkättemaksja (küpress ja surmajumal (kiiver, mis muutis selle metsloomad(põder). kandja nähtama...
Kreeklaste usk Olümpose mägi Taevajumal Zeus Hera • Zeusi õde ja abikaasa • Abielu kaitsja Poseidon Hades • Surnuteriigi valitseja • Surnuteriik • Kerberos Kerberos Hestia • Kolde- ja ohvritule jumalanna Demeter • Viljakuse ja vilja- kasvatuse jumalanna Zeusi lapsed. Athena • Sõjajumalanna • Käsitöö ja tarkuse edendaja Apollon • Valguse- , tõe- ja ennustuskunsti jumal Artemis • Elava looduse kaitsja Aphrodite Eros Hermes Ares
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse,kruvi veetõstuk Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Oidipus" Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Demokraatia - Rahva võim, Ateena, kodanikud ...
Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus on Kronose ja Rhea poeg. Kronos oli võtnud jõuga võimu oma isalt Uranoselt. Ta kartis, et tema lapsed võivad temaga samuti teha ja Kronos otsustas, et ta neelab kõik oma lapsed alla. Kronose naine Rhea aga ei talunud seda. Rhea päästis Zeusi isa lõugade
Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega.Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Apollon oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Ares on sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on kiiver ja kilp. Tema vasteks on Mars. Artemis on jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sündis Deelosel. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga.Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
andis Kronosele lapse asemel kaltsudesse mähitud kivi.Kronos neelas kivi alla ega avastanud pettust. Kui Zeus oli Kreeta saarel üles kasvanud, otsustas ta oma isale 2 kätte maksta. Ta andis Kronosele võlujooki juua, mille mõjul pidi Kronos oma lapsed välja oksendama. Nii ilusidki Poseidon, Hades, Hera, Demeter ja Hestia taas päevavalgele. Nad aitasid Zeusil jumalate kuningaks saada. Zeusist sai peajumal ning tuulte ja taeva valitseja. Zeus ei olnud oma abikaasa Herale truu, sellepärast oli tal palju lapsi kelle ema ei olnud Hera. Seaduslikke abielusid oli Zeusil kolm. Hera oli Zeusi kolmas naine ja nesit ka kõige kuulasam. Zeus võitis Hera südame käo kujul. Zeusi pilku püüdsid nii nägusad jumalannad kui ka surelikud kaunitarid
Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne.
Vana- Kreeka jumalad Zeus Aphrodite Poseidon Apollon Hera Ateena Hestia Hephaistos Hades Dionysos Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2008.a Zeus (Vanaroomas Jupiter) Peajumal, taeva- ja äikesejumal.
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
12 Olümplast Ivan Zahharov NEG 2014 Olümpose jumalad. Olümpose jumalad on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase,Olümpose mäel elutseva perekonna . Olümpose perekond koosnes 12 jumalast. 12 Olümplast Zeus Hera Poseidon Hades Hestia Ares Athena Apollon Aphrodite Hermes Artemis Hephaistos Zeus Zeus ehk Dias on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata aga Zeusil õnnestus pääseda seeläbi,et Zeusi ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Zeus Zeus oli kasvatatud Kreeta saarel. Kui Zeus vanemaks sai,otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai taeva,Poseidon mere ja Hades allma...
Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel 13.Kes oli Poseidon? – merede valitseja 14.Kes oli Dionysos? - veinijumal 15.Kes oli Hephaistos? - tulejumal 16.Kes oli Hera? – abielu kaitsja 17.Kes oli Aphrodite? – armastus- ja ilujumalanna 18.Kes oli Athena? - tarkusejumalanna 19.Mis ajast antiikeeposed pärinevad? – umbes 1000. eKr 20.Missugused sündmused on antiikeepostele aluseks? – Trooja sõda kreeka
Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg. Armastuse jumalanna
Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeusi naine ning Kronose ja Rhea tütar. Hera päralt oli nimelt taevas. Hera oli väga armukade naine, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks oma naise Herale. Hera olevat olnud noor ja kaunis kui mitte veetlev. Hera lemmikloom oli lehm ja teda ennast nimetati vesisilmseks. Poseidon Kronose ja Rhea poeg Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal. Poseidoni elemendiks oli tormine meri , seetõttu peeti teda sageli taltsutamatuks jumalaks. Ta kandis kaasas võimsat kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna
Pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima. Nad sõitsid mööda amatsoonide saarest, ja kuigi nad oleks hea meelega ühe lahingu maha pidanud, oli tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Ilmajumalana tuntud Zeus oli Kreeka mütoloogias jumalate kuningas. Jumalate valitseja paiksas võimasid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise, lume ja rahega
Kaksteist olümplast taevalik perekond Kreeka mütoloogias valitsesid maailma pärast titaanide lüüa saamist kaksteist Olümpose jumalat, kellest üksteist pärinesid Kronosest. Enamusest usuti, et nad elasid Olümposel, Kreeka kõige kõrgemal mäel, mille tippud olid pilvedesse mähkinud ja seetõttu surelike pilkude eest varjatud. Olümposel valitsesid Zeus ja tema abikaasa Hera. Koos nendega elas Zeusi vend Poseidon ning õed Demeter ja Hestia. Hades, Zeusi vend ja allilma valitseja,külastas Olümpost haruharva ning seetõttu ei peetud teda olümplaseks. Need koos kuue Zeusi lapsega olidki kaksteist Olümpose jumalat. Zeus on vanakreekas mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter.
Phoibe 3. Koios 3. Rhea 4. Kreios 4. Tethys 5. Kronos 5. Theia 6. Okeanos 6. Themis 12 Olümpose jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna
TROOJA SÕDA, PROLOOG, PARISE OTSUS Trooja oli üle 3000 a rikkaim ja võimsaim linn maa peal. Sõda sai alguse 3 jumalanna vaidlusest. Riiujumalannat Erist, keda keegi ei eriti ei sallinud, jäeti kutsumata kuningas Peleuse ja merenümf Thetise pulma. Eris viskas piduliste hulka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud 'Kõige ilusamale' Lõpuks jäid 3 jumalannat võistlema: Hera, Aphrodite, Pallas Athena. Zeus ei tahtnud end asjasse segada ning otsustajaks valiti Trooja prints Paris, sest too pidi Z sõnutsi olema asjatundja iluasjades. Paris karjatas kitsi, kuna tema isale oli öeldud, et Paris toob tema riigile hukatust. Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata
TAEVALIK PEREKOND Nimi 10 A 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon...............................................................................................6 5. Artemis & Aphrodite..........................................................................................7 6. Hermes & Ares..
olüplasteks nende asukoha järgi. Nad elasid taevaliku perekonnana Olümpose mäel Põhja-Kreekas. Olüpose mängi kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olüposel oli täielik rahu, isegi tuuled ei häirinud, seal ei sadanud vihma ega lund. Oli vaid pilvitu taevas ja päikesekiired. Kaheteistkümneks jumalaks taevalikus perekonnas olid Zeus, Ares, Athena, Apollon, Aphrodite, Artemis, Hades, Hera, Hephaistos, Hermes, Hestia ja Poseidon. Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg.Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja
oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Väga tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi nii surematud kui ka surelikud armukesed. Ta lähenes neile mitmel väga erineval moel nt. härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja mõnikord isegi kuldse vihmana. Zeusi abikaasa Hera veetis suurema osa ajast oma mehe armukesi ja nende järglasi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Kõige tuntum on vist Zeusi armulugu titaanide tütre Letoga. Armukade Hera jälitas teda andmata talle kuskil rahu. Müüdi kohaselt keeldusid kõik kohad talle varjupaika andmast v.a
Hephaistos Hephaistos on Vana-Kreeka mütoloogias sepatöö ja tule jumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehhki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi Zeusi kolju lõhki et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone. Ühe järgi oli Hephaistos Zeusi ja Hera poeg. Aga teise järgi sünnitas Hera teda üksinda, kättemaksuks selle eest, et Zeus seostas Athena. See läheb aga vastuollu Hephaistose rolliga Athena sünnis. Võimalik et Hephaistost eostati enne Hera ja Zeusi ametlikku abielu. Hera väga häbenes oma poega ta kõverate j...
Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja.
Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja Hades. Hestia, nende õde; Hera -Zeusi naine, Ares nende poeg; Zeusi lapsed: Athena, Apollon, Aphrodite, Hermes ning. Artemis ja Hera poeg.Hephaistos, keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus Zeus oli kõigist jumalaist võimsam. Teda kutsuti taeva valitsejaks. Tema käsutusse kuulusid pikne ja kõu Ta oli. kreeka pea- ja taevajumal. Zeusi kutsuti jumalate ja inimeste isaks ja jumalate kuningaks. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud
Kreeka Jumalad Koostaja : Egon Meigas Klass : 8a Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Kreeka Jumalad Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Zeus 3. Poseidon 4. Hades 5. Hestia 6. Demeter 7. Hephaistos 8. Hermes 9. Hera 10. Athena 11. Aphrodite 12. Artemis 13. Ares 14. Apollon 15. Kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib vana-kreeka jumalatest. Vana-kreeka müüdid ja jumalad on ühed kõige suuremad ja tuntumad müüdid kogu maal. Vana-kreekas olid põhijumalaid umbes 13 - Apollon, Ares, Artemis, Aphrodite, Athena, Demeter, Hera, Hermes, Hephaistos, Hestia, Poseidon, Hades ja Zeus - kellest ma siin räägin. Peale jumalate
Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg. Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg. Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased. Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
