Situatsioonilise koolkonna loojateks on Paul Hersey ja Ken Blanchard ja see pärineb 1970.-1980. aastatest. Hersey ja Blanchard eeldavad, et juhtimises ette tulevad olukorrad on erinevat laadi ja et neile ei saa läheneda ainult ühe juhtimisstiiliga. Hea juht kohandab enda juhtimist vastavalt alluva valmisolekule, s.h. tema motivatsioonile ja oskusele konkreetset tööülesannet täita. Hersey-Blanchardi teooria alustaladeks ongi juhtimisstiil ja alluvate küpsus. Alluvate küpsus jaguneb vastavatesse tasemetesse: M-1: ebakompetentsus või soovimatus teha endale määratud tööülesannet M-2: oskamatus ülesannet täita, aga soov seda teha M-3: ülesandega hakkama saamine, aga endas kahtlemine M-4: valmisolek ja oskus ülesannet täita. Hersey ja Blanchardi järgi jagunevad oskuse-motiveerituse kombinatsioonid vastavateks: D1 – madal oskusetase ja madal motiveerituse tase D2 – madal oskusetase ja kõrge motiveerituse tase D3 – kõrge oskusetase ja m...
Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine. Juhtimispõhimõtted: tööjaotus, võimupõhimõte, distsipliin, käskude ja suundade ühtsus, õiglane hüvis, kord, õiglus, stabiilsus, initsiatiiv, kooskõlastatus, ahela põhimõte. Võimu ja vastutuse tasakaal. b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest koolkonnast: töötajatel on vajadused, motiveerimine, töö rikastamine, mitteametlikud suhted. SÜSTEEMIKOOLKOND iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemid
b. Juhtimine kui protsess. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid? Mis on erinevate tegevuste osakaalud juhtimistasandite lõikes? 5. Juhtide rollid 6. Juhtide peamised oskused 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: teaduslik, bürokraatlik, administratiivne b. Nüüdisaegsed teooriad: inimsuhete koolkond, süsteemikoolkond, olukorraline koolkond, piirangute teooria, õppiv organisatsioon c. Koolkondadest on vajalik teada peamiseid seisukohti ja juhtivat(id) teoreetikuid ning osata erinevaid lähenemiseid kriitiliselt hinnata 8. Organisatsiooni keskkond a. Makrokeskkond b. Mikrokeskkond c. Sisekeskkond d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused,
võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potensiaal (intellektuaalne)osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5 - SÜSTEEMI KOOLKOND 1960ndad - Sisend organisatsioon väljund - Sünergia : 1+1>2 (tehnilised + sotsiaalsed süsteemid) - Allsüsteemide seos süsteemiga - Suletud ja avatud süsteemid - Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 6 - OLUKORRALINE KOOLKOND : 1070ndad - Mõjutajad : ärikeskkond, tehnoloogia, organisatsiooni suurus - Võtmesõna: paindlikud - Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut - Tööd hästi teha on palju viise - Iga olukord on unikaalne - Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 7 - ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad - Peter Senge ,,Viies distsipliin"(1990) - Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis
4. Milline alljärgmevalt loetletud kohstustest ei ole strateegilises juhtimises äriühingu nõukogu ülesanne - elluviimine 5. Suurtes äriühingutes käsitletakse agenditeooria valguses agentidena - juhatajat, juhatuse liikmeid, tippjuhte 6. Äristrateegia fookus on - konkurentsieelise suurendamisel 7. See on vajalik strateegilise suuna valikuks.Ühendab endas organisatsioonilise konteksti, väikeskkonna ja organisatsioonilise keskkonna seiret ja hindamist olukorraline analüüs 8. See võimaldab suunatud teemakohaseid kontrollküsimusi esitades organisatsiooni terviklikku analüüsi eesmärgiga arendada strateegiat ja parandada organisatsioonilist tulemuslikkust strateegiline audit 9. Inimressursijuhtimise funktsionaalne strateegia, mille tulemlikkuse hindamise sisendiks kogutakse mitmest allikast nim... - 360 kraadi tulemuslikkuse hindamine 10. Äriühingu valitsemine käsitelb tavaliselt nõukogu, juhatuse ja ... vahelisi suhteid
Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · piirangute teooria · õppiv organisatsioon Teadusliku juhtimise koolkond Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Praktiliste kogemuste põhjal tuletati reeglid, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Juhtimise alused (4. loeng)
mudelis kõige optimaalsemate muutujate baasil. Lähtekohaks olid 1940-45 logistika ja kvaliteedikontrolli küsimused sõdades. Suunad 1950-1970 aastatel: Juhtimisfilosoofia: Peter F.Drucker Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimisstimulatsioonid) Tootmise logistika juhtimine Total Quality Managment protsessikesksed lähenemised Esimesed küberneetilised lahendused, alge juhtimissüsteemidele Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks Organisatsioonid on erinevad, erinevate väljakutsete ees ja nõuavad individuaalset lähenemist Juhtide tarkus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises Tehnoloogia muutud, seega juhid peavad kiirelt muutuma Järjest suurenev fookus individuaalsel ettevõtlikusel
nakatunud inimesi. Artiklis kirjeldab autor, kuidas uuringud ja vaatlused on näidanud kuidas inimesed reageerivad pärast HIV või AIDS'i diagnoosi saamist. Emotsionaalsete reaktsioonide alla kuuluvad hirm, paanika, kurbus, ängistus, depression, abitus, lein ja enesevihkamine. Patsient võib kogeda lootuse kaotamise tunnet ja enesetapumõtteid ning ta võib ennast isoleerida ümbritsevast maailmast. Hoff (1989) uskus, et HIV positiivsed inimesed elavad tihti läbi kriisi kolm staadiumit: · olukorraline (situational) · arenguline (developmental) · sotsiaalne (social) Erikson (1982) uskus, et HIV või AIDS'iga diagnoositud inimesed jõuavad lõpuks neljanda staadiumini, kus erinevad kriisitüübid on kuhjunud ja kombineeritud (compound). Kuna HIV või AIDS'i põdemine on kestev, pikaajaline protsess, tekitab see inimese elus kriise pidevalt. Kriisid võivad oma iseloomult olla erinevad - füüsilised, meditsiinilised, hingelised, psühholoogilised ning sotsiaalsed
o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus o Süsteemi koolkond organisatsioon on süsteem, sisendid saab keskkonnast ja muudab need väljundiks keskkonda. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendeid, lõpeb töö. Sünenergia o Olukorraline koolkond esmane ühendada olemasolev, mitte luua uut. Paindlikkus, juht peaks põhjalikult analüüsima olukordi o Õppiv organisatsioon populaarne, innovaatiline, avatus ideedele, edukus o Piirangute teooria Eliyahu M. Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi Keskkond ja kultuur Makrokeskkond majanduslikud, poliitilised, rahvusvahelised jms firmat ümbritsevad tegurid
4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne. Erinevad tehnikad ja meetodid plussid ja miinused. 7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad
4) Inimsuhete koolkond 1920-30ndad. Mayo, Folett. Hawthorne'i eksperimendid (nt valgusti teema, kontrolli vihikust üle!!). Ühtne vaim, meeskonnatöö, enesehindamine. X ja Y teooria: X: inimesed on laisad, neid tuleb suunata, loomingulisus puudub. Y teooria: töö on loomulik tegevus. 5) Süsteemi koolkond 60ndad. Sisend-> organisatsioon-> väljund. Suletud ja avatud süsteemid, kui süsteem ei saa keskonnast sisendit, lõpeb töö iseenesest. 6) Olukorraline koolkond 70ndad. Võtmesõna: paindlikkus. Tööd saab hästi teha paljudel viisidel. Iga olukord on unikaalne. Erinevad tehnikad ja meetodid plussid ja miinused. 7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad
· Norbert Wiener jt organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. Tegevuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest. Toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad rakenduslikud lahendused · X , y ja z teooria rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse- alluva suhetes jne. · TQM ( Total Quality Management) igakülgne kvaliteedijuhtimine, rõhutab igas asjas, eelkõige aga klientide vajaduste rahuldamisel pidevat täiustumist ja tõhustamist.
Ühtse vaimu ja meeskonnatöö. Töötajate enese ja vastastikuse kontrolli võimalus. Süsteemi koolkond (Nadler, 1989) Küberneetikute rajatud. Süsteem on koos toimivate osade tervik. Seda iseloomustab entroopia (info määratamatuse hulk, süsteemile on vajalik keskkonnast uusi sisendeid), sünergia (tervik on suurem kui osade summa) ja allsüsteemide olemasolu. Olulised on suhted väliskeskkonnaga. Avatud süsteem ja suletud süsteem. Olukorraline koolkond (Daft 1995) Eelnevatega võrreldes kõige paindlikum. Ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. On väga palju viise tööd hästi teha. Juhile püütakse näidata kuidas seda teha. Paindlikus. Õppiv organisatsioon (Peter Senge 1990) Avatus uutele ideedele, otsida uusi lahendusi. Töötajatele antakse võimalus olla kõigiga kursis. Koostöö: Koolitus. Radikaalne ümberkorraldus (Hammer, Champy 1993) Organisatsioonil on omane säilitada mingi seisund
15. Inimsuhete koolkond panid aluse psühholoogid. Töötajate vajadustega suurem arvestamine, motiveerimine, rahulolu tunne. Oluline ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrolli võimalus (inimesed ise kontrollivad, hindavad oma tööd, mitte ainult ülemused) Inimkoolk plussiks loetakse: nad aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. 16. Olukorraline teooria - Oluk koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolkond kõige paindlikum. Oluk koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise tööd hästi teha. Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas olla oma igapäevatöös paidlik. Juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Käitumisviis sellest analüüsist tulenevalt
bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni. Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida. Olukorraline teooria toob eestvedaja- alluva vahekorrale lisaks sisse veel olukorra ning asetab selle keskpunkti. Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. 34.Võimu allikad French, Bell, Zawacki Tasul põhinev võim Karistusel põhinev võim Positsioonil põhinev võim Karismaatilisusel põhinev võim ekspertvõim 35.Motivatsiooniteooriad · maslow vajaduste hierarhia
o Organisatsiooni kui süsteemi olulisemad komponendid: Sisend (ressursid) materjalid, seadmed, info Töötlemisprotsessid tehnoloogilised protsessid: tootmine ja selle korraldus, juhtimisprotsessid: personali juhtimine Väljund (tulem) toode ja teenus, kasum ja kahjum, töötajate areng ja nende rahulolu Tagasiside info tulemuste ja organisatsiooni kohta Situatsiooniline (olukorraline) koolkond (Draft): o Kõige tähtsam on ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut: Juhile püütakse näidata võimalusi, kuidas olla oma igapäeva töös paindlik. Sjuhtimisstiili määrab sise- ja välikeskkond o Teooria plussid: avaneb võimalu ühitada eelnevad teooriad. o Teooria miinused: liigselt tuuakse välja rõhuasetust keskkonnale,
Allüksused on osa tervikust. Süsteemid jagunevad: avatud süsteemideks (talitlus sõltub väliskeskkonna mõjust) ja suletud süsteemideks (talitlus ei sõltu väliskeskkonna mõjust). Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid! Keskkond anna organisatsioonile sisendi (toore, personal, finants, info). Organisatsioonis toimuvad protsessid (juhtimine, tootmine, tehnoloogia jne). Organisatsioon annab väljundi (tooted, teenused jne) keskkonda. Keskkonda annab tagasiside uue sisendi andmisega. Olukorraline koolkond (Daft) Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uut. Koolkond leidis, et on olemas palju viise, et teha tööd hästi ja juht peaks olema eelkõige paindlik. Juht ei tohiks takerduda reeglitesse vaid iga olukorra puhul eraldi analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Keskkond määrab parima tegutsemissuuna. Õppiv koolkond (P.Senge 1990ndad) Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis. Mis nõuab pidevalt uute oskuste, hoiakute ja käitumisviiside omandamist
Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi.Süsteemi iseloomustavad entroopia-info määramatuse hulk, sünergia-tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa ja allsüsteemide olemasolu- süsteemi osised on üksteisest sõltuvad. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast, avatud süsteemi osa sõltub. · Olukorraline koolkond Selle koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolond on eelnimetatuist kõige paindlikum. Selle koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise tööd hästi teha. Rõhutatakse et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. · Õppiv organisatsioon Peter Senge
1.4 Grupi definitsioon Grupp on inimühendus, mille liikmed on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud aja perioodil. 1.5 Mis on põhilised organisatsiooniteooriad? Põhilised organisatsiooniteooriad on klassikaline (teadusliku, bürokraatliku ja administratiivse juhtimise koolkonnad), uusklassikaline (x ja y teooria, z teooria, org filosoofia) ja moodne (süsteemiteooria, küberneetika, olukorraline käsitlus). 1.6 Mis on põhilised juhtimisteooriad? Teaduslik juhtimisteooria (Frederick Taylor, kuidas tööd paremini korraladada), administratiivne juhtimisteooria(Henry Fayol, tegeleb efektiivse org loomisega), bürokraatlik teooria (Max Weber, hierarhia), käitumuslik teooria (töötaja teab ise , kuidas tööd kõige paremini teha), x ja y teooria, z teooria, olukorraline teooria (juhtimine sõltuvalt situatsioonist).
d. Liirdiks kujuneb grupi liige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata, kellel on grupi üle mõju e. Kuidas olla edukas liider Algata protsesse Ole entusiastlik Aita teistel tegutseda Loo mudel Tähista saavutusi 38. Eestvedamise põhitoimingud. 39. Eestvedamise teooriad: isikuomaduste teooria, käitumisteooria, olukorraline teooria. a. 40. Võimu allikad. Kooskõlastamine 41. Kooskõlastamise olemus, vajadus. a. Kooskõlastamise olemus Organisatsiooni sisemine eesmärk kooskõla tagamine varade, tegevuse ja pingutuse vahel Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb b. Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korraldatakse tegevusühtsuse tagamiseks ning
suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine - probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad - rakenduslikud lahendused. X, Y ja Z teooria - rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse-alluva suhetes jne. TQM (total quality management) - igakülgne kvaliteedijuhtimine rõhutab igas asjas, eelkõige aga klientide vajaduste rahuldamisel pidevat täiustamist ja tõhustamist. Õppiv organisatsioon - valmistumine muutusteks sel teel, et teavitatakse
· Sünergia: tervik on suurem kui üksikute osade summa. · Allsüsteemide seos süsteemiga, kui üks osa halb ei saa terve süsteem hästi toimida. · Suletud(talitus ei sõltu keskkonnast) ja avatud süsteemid-talitus sõltub väliskeskkonna talitusest. ·Entroopia- Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest 21. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? OLUKORRALINE KOOLKOND · Esmane on ühendada olemasolev, mitte luua uus. · Võtmesõna: paindlikus , Paindlik juht peab:valdama erinevaid juhtimistehnikaid;teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; hindama organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda;keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. · Tööd hästi teha on palju viise · Iga olukord on unikaalne 22. Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk?
· Tasakaalukus kriitilises olukorras ja perspektiivitunne. 8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond)
saj juhilt uusi kompetentse (ehk: oskusi + teadmisi + võimeid)8. Juhtimisteooria arengu mõjurid ja peamised teooriate grupid (k.a millal olid aktuaalsed) Klassikalised teooriad Nüüdisaegsed teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni- Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja õppiv juhtimine ja bürokraatika koolkond käitumine koolkond koolkond organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond)
-motivatsiooni, võetakse vastutust, ollakse loomingulised, potentsiaal (intellektuaalne) osaliselt kasutatud Juhtimisteooriate areng 5 • SÜSTEEMI KOOLKOND 1960ndad • Sisend->Organistasioon->Väljund • Sünergia: 1+1>2 (tehnilised+ sotsiaalsed süsteemid) • Allsüsteemide seos süsteemiga • Suletud ja avatud süsteemid • Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenesest Juhtimisteooriate areng 5 • OLUKORRALINE KOOLKOND 1970ndad! • Mõjutajad: ärikeskkond,tehnoloogia, organisatsiooni suurus • Võtmesõna: paindlikus • Esmane on ühendada olemasolev (mitte luua uut) • Tööd hästi teha on palju viise • Iga olukord on unikaalne • Kindlate reeglite asemel välis- ja sisemõjutuste analüüs Juhtimisteooriate areng 6 • ÕPPIV ORGANISATSIOON 1990ndad • Peter Senge “Viies distsipliin” (1990) • Keskkonna muutused tingivad muutuse organisatsioonis
algandmeid ja võimaldavad saada konkreetseid arvulisi hinnanguid org.-ni tegevuse jaoks oluliste valdkondade kohta. Süsteemide keerukus või saada probleemiks, sest ei osata andmeid tõlgendada. 50. 15. Erinevate kaasaegsete juhtimisteooriate esindajad ja põhiseisukohad 51. (Toetub suuresti neljale põhimõistele: kogemus, roll, mall ja olukord, käsitlussuunad: tegevuslik, arvutuslik ja olukorraline) Süsteemiteooria - rajaja West Churchman (1957). Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded. Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia. Olukorrateooriad (püsivaks suuruseks juhi tegelik tööolukord, muutuvateks kõik teiste käsitluste põhitõed) - Terviklik kvaliteedijuhtimine (E
mõni ohtlik või ebameeldiv ülesanne, siis võib operatsiooni juht toetuda oma seaduslikule võimule ning orienteeruda ülesandele, andes selgeid korraldusi ning nõudes vastuvaidlematut allumist. Väga soodsas olukorras, kus juhil on töötajatega head suhted ning täidetav ülesanne on selgelt struktureeritud, ei ole vaja ülesannet kuigi palju selgitada ega teha kiireid otsuseid. Sellises olukorras võib just ülesandele orienteeritus aidata kaasa suurima tulemuslikkuse saavutamisele. Olukorraline käsitlus eeldab, et juht teeb endale täpselt selgeks nii tehtava töö kui ka töötajate olemuse ning tegurid, mida juht saab või ei saa muuta ning seejärel leitakse optimaalne lahendus. Optimaalse lahenduse leidmine tähendab pigem erinevate faktorite kombineerimist kui katset maksimeerida ükskõik millist faktorit. Näiteks, võib-olla tuleb teatud olukordades tuua ohvriks töötajate rahulolu selleks, et töö füüsiline teostus vastaks nõuetele
·Kokkuvõtteks võib tuua: -intelligentsus -suur energiapotentsiaal 2.1. Käitumisteooriad Rensis Likert (1947): 1.töötajakeskne juht töötaja areng, rahulolu, eesmärk arendada kollektiivi, aidata töötajaid iseseisvalt otsustada 2. Töökeskne pöörab tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks produktiivsus Juht ei saa olla üheaegselt nii üks kui teine, kuid võib olla mingil hetkel üks, siis teine. 3.1. Olukorraline teooria Toob lisaks eestvedaja ja alluva vahekorrale sisse ka olukorra ning asetab selle keskpunkti. Teooria põhijäreldus eestvedamisstiil peab sobima olukorraga. Eestvedamise soodsad mõjurid Eestvedamisstiilid: -juhendav, -toetav, -saavutustele suunitletud, -osalev Kuidas olla edukas liider? 1.Algata protsesse 2.Ole entusiastlik 3.Aita teistel tegutseda 4.Loo mudel 5.Tähista saavutusi Eestvedamise soodsad tulemused Tagajärjed järgijas
Lühikokkuvõte olulisematest Ontoloogia ja epistemoloogia teooriatest · Contingency Theory (olukorraline) kõik on olukorrast ning sisemisest ja välisest keskkonnast sõltuv, ei ole üht ühest teed, tuleb leida sobiv vastavus ja kooskõla keskkonnaga, ... (Miller, 1987)
Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusesse töhtsaks peetakse ainult inimsuhteid. Süsteemi koolkond 60ndatel tulevad uued mehed ja loovad süsteemi koolkonna. Sisendi ja väljundi vahel on organisatsioon. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendit, siis lõppeb töö iseenest (ehk lihtamat öeldes kui ettevõttel pole kliente või toorainet). Olukorraline koolkond Psühholoogid uurisid inimest (biheivorism) ja oli isegi üks mees, kes ütles, et andke mulle ükskõik, milline laps ja öelge, keda te temast saada tahate ning parimate õpetajate käe all on see võimalik. Ideed jõudsid ka majandusse ja juhtimisse. Lõpuks jõuti selleni, et tuleb arvestada konteksti. Uuteks märksõnadeks paindlikkus ja olukorraga arvestamine. 90ndad õppiv organisatsioon. Keskkonna muutused tingivad muutused organisatsioonis. Ettevõtted mõtlevad juba ise
On tehtud teat. tööd tulemused Aruandeaasta Tulemusaasta Tegutsemisvõim Tulemusvõim Tingiv kõneviis TK ei sobi Ennustame, et ... Tahame, et ... Eelarve täidetud Tulemused saavutatud Koolituskulud Investeeringud personali TJ protsess: 1) tulemuste määratlemine, 2) olukorraline juhtimine, 3) tulemuste saavutamise jälgimine ja hindamine (vt. lisa 2-3). Tulemuste määratlemine: 1. Firma missioon (roll), 2. Arengukontseptsioon & peaeesmärgid, 3. Äriidee ja äriplaan, 4. Äriplaani elluviimise strateegiad. NB! Tuleb tagada ettevõtte jätkusuutlikkus! Näiteid olulisematest tulemustest: · Toodete/teenuste mahud ja kvaliteet, · Turgude mahud ja kasvukiirused, · Tarbijad ja nende käitumine, hinnangud, · Müügimoodused ja jaotussüsteemid,
annaabi.ee 
