(1 punkt) See peaks tähendama seda , et nõudlus on elastne ja see tähendab, et hüvise hinna tõus vähendab ja hinna langus suurendab kogutulu. 2. Nõudluse muutus tähendab seda, et (1 punkt) a. Nõudluse elastsus on vähenenud b. Nõudluskõver on nihkunud c. On toimunud liikumine piki nõudluskõverat d. Nõutav kogus muutub, kui hind muutub 3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b
80. rühm 1. ülesanne Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. b) Kui suureks kujuneks sellisel juhul maksimaalne laenusumma, mida taotleja saaks võtta pangast, kui laenu tähtajaks oleks 10 aastat ning laen tagastatakse kuiste maksetega? Arvestage kindlasti, et tegemist on annuiteetlaenuga. LAHENDUSKÄIK Raha CF= 1800€/ neto
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b
7 milj 0.35 milj + 0.05 milj (kredit võla kasv) = -2.1 milj Iga-aastane rahavoog asendamisest (t = 1-5): +0.65 milj Projekti lõpetav rahavoog (t=5): saame tagasi käibekapitali investeeritud summad ning tasume kreditoorse võla -> ehk +0.35 milj 0.05 milj = 0.30 milj Turu-uuring on juba tehtud kulu hindamise hetkeks, seega ebaoluline kulu nüüd. NPV = -2.1milj + 0.65/1.15 + ..... + Microsoft Excel Worksheet Seega projekti tasu investeerida. 5. Portfelliteooria Oletame et riskifond koostab portfelli kahest väärtpaberist. Fond soetab 40 milj euro eest ettevõtte A aktsiaid ning 85 milj euro eest ettevõtte B aktsiaid. Oletame, et A ja B aktsiate tulumäärade vaheline korrelatsioonikoefitsient on -0.60 ning oodatavad tootlused ning standardhälbed on toodud järgmises tabelis. Oodatav Standardhälve tootlus () A
0.7 (Y-T) Makroökonoomika Nimi Kontrolltöö 2.2 Kokku Teg punkte 34 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Oletame, et tegemist on väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: valitsus kulutab ### rahaühikut selleks, et osta leiba sõjavä toitlustamiseks tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 60000
a) MPC- b) APC kasutatava tulu tasemel 100 c) Säästujoone tõus Ülesanne 2.2.3 Punkte 8 Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbiimisfunktsiooni kohta: Käsutatav tulu Y 900 1000 1100 1200 1300 1400 Tarbimiskulutused C 750 800 850 900 950 1000 Oletame, et plaanitud investeerimiskulutused on 400 ja avaliku sektori kulutused on 200 ning kogutulu võrdub kasutatava tuluga a) joonista graafikule kogukulutustejoon ja 45-kraadi joon b) arvuta tasakaalutulu Oletame, et täishõive taseme SKP 1500 c) kas sellisel juhul on inflatsiooni- või languslõhe?
a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel. 4. Kui tarbimisfunktsioon on C=2000+0,9Yd ja investeeringud on autonoomsed võrdudes 1000-ga igal kogutulu tasemel (investeerimisfunktsioon on Io=1000) , siis kogutulu tasakaalutase Y= Kui oletame et kogutulu tasakaalutase vähened 1000( Y=-1000) võrra, siis vastavalt antud mudelile oli põhjuseks näiteks autonoomsete tarbimiskulutuste (Co) vähenemine võrra ( võtke arvesse multiplikaatorefekti ) 5. Kui keskpank piirab raha pakkumist, siis tagajärjeks on a) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute kasv b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine c) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute kasv
õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär.........
a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti) Oletame, et plaanitud investeeringud (Id) on 50, avaliku sektori kulutused (G) on 90 ja netoeksport (X-M) on 20. b) Täida tabeli neljas rida ja arvuta tasakaalutulu (10 punkti) c) Arvuta MPS (säästmise piirkalduvus) (5 punkti) 2. Oletame, et majandus on kolmesektoriline ja suletud. Autonoomsed investeeringud (Id) on 150, avaliku sektori kulutused (G) on 300 ja tarbimisfunktsioon on C= 500 + 0,6Y. Vasta küsimustele: a) Millised on tasakaalunäitajad (10 punkti)
Kogumispension = 150 * 0,02 = 3 eurot; Tulumaks = (150-2,4-3) * 0,2 = 28,92 eurot. Tööandja maksud: Töötuskindlustus = 150 * 0,008 = 1,2 eurot; Sotsiaalmaks = 150 * 0,33 = 49,50 eurot. 3. Vanemmehaaniku saatmine lähetusse Usa-sse on välislähetus ja sellel juhul on ettenähtud maksuvaba päevaraha kuni 50 eurot esimese 15 päeva eest ja kuni 32 eurot iga järgneva päeva eest, alammäär on 22,37 eurot. Oletame, et pooled on kokku leppinud, et tööandja maksab maksimaalse võimaliku päevaraha, et see oleks aga maksuvaba. Päevaraha 15 päeva = 50 * 15 = 750; Päevaraha 7 päeva = 32 * 7 = 224 eurot; Kokku kulu päevaraha väljamaksmisele = 974 eurot. See on ettevõtlusega seotud kulu ehk lisamaksukohustusi ei tekki. 4. Kingitus äripartnerile summas 130 eurot maksustatakse tulumaksuga kasutades määra 20/80, kuna kingituse saajaks see on rahaline hüve
a) Kui suur summa peaks olema kogutud pensionile jäämise 1) Kui Teie poolt koostatava portfelli oodatav tootlus peab ajahetkeks, et võimaldada sellist igakuist pensionit? (2p) olema 12%, kui suur on kummagi aktsia osakaal portfellis? b) Kui suur summa tuleks iga kuu kõrvale panna, kui alustada (2p) pensioniks kogumist 30-aastasena? (2p) 2) Mis on sellise portfelli standardhälve? (2p) c) Oletame, et nüüd täiendavalt, et isikul on saadud päranduseks €10 000 ning ta kasutab seda ühekordse sissemaksena 1) Oodatavaks tootluseks kokku 12%, selle saame ilma eriti pensionifondi kohe alguses, 30-aastasena. Kui suureks arvutamata. 0,6*10+0,4*15=12, st aktsiat A 60% ja kujuneks igakuine sissemakse pärast sellise ühekordse makse aktsiat B 40% tegemist
Teadusele üks iseloomulikeim omadus on süstemaatilisus ning see eristab teadust teistest teadmise vormidest. Süstemaatilisus jaguneb viieks aspektiks: 1. Teaduslikud kirjeldused Laboriteadustes tehakse katseid ning otsitakse omadusi ja seaduspärasusi , mis sobiksid ja kehtiksid kõigile üht liiki objektidele. Oletame, et tehakse vase kohta katseid, siis ei uuri teadlased ainult seda ühte katsekeha ning selle omadusi, vaid üleüldiseid omadusi ja seaduspärasusi, mis kehtiksid iga vasetüki kohta. Sellest võime järeldada, et laboriteadustes otsitakse üldiseid kehtivaid seaduspärasusi. Selleks, et seda saaks teha, on vaja esmaslt luua mingisugune korrastatus, näiteks rühmadesse jagamine. Need üldistavad kirjeldused aitavad teha tuleviku tarbeks ennustusi ning
Aktsia A Ri = 3% + 0,6*6% = 6,60% Aktsia B Ri = 3% + 0,9*6% = 8,40% 80.rühm Aktsia C Ri = 3% + 1,5*6% = 12,00% Aktsia D Ri = 3% + 2,8*6% = 19,80% Aktsia A (oodatav tootlus 5,8%) on ülehinnatud. Aktsia B (oodatav tootlus 8,4%) on õiglaselt hinnatud. Aktsia C (oodatav tootlus 12%) on õiglaselt hinnatud. Aktsia D (oodatav tootlus 18%) on ülehinnatud. c) Oletame nüüd, et fond müüb maha aktsia/aktsiad, mis on portfellis üle hinnatud. Müügist saadud raha aga investeeritakse uude aktsiasse (aktsia E), mille beeta on 0.5. Eeldades, et uue aktsia väärtus on õiglaselt hinnatud (oodatav tootlus vastab süstemaatilisele riskile) ja muud andmed tootluse ja beetade osas jäävad samaks, leidke, milline on uus oodatav tootlus portfellist ning portfelli beeta?
Selle tulemusena nõudlus väheneb igal hinnatasemel saadakse väiksem kogus hüviseid. Nõudluskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. 2) Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus. a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. b) Missugune on tasakaaluhind ja kogus. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaalu hind ja kogus! VASTUS: a) Nõudmise ja pakkumise kõverad joonisel (vastavalt Q(D1) ja Q(S)). Pakkumiskõver on eriline selle poolest, et tegemist on vertikaalse sirgega
TER0440 Rahanduse alused Kodutöö 1, ülesanne 1 Pangalaenu taotleja igakuine netosissetulek on 1 800 eurot. Laenutaotlejal on juba finants-kohustusi ning need on järgmised: autoliising 250 eurot kuus ja tarbimislaenu makse 100 eurot kuus. Oletame, et panga krediidipoliitika kohaselt ei tohi igakuised finantskohustused kokku ületada 30% netosissetulekust. Oletame lisaks, et panga poolt küsitav laenuintress on 6% aastas. Küsimused: a) Leidke, milline võiks olla täiendava finantskohustuse igakuine makse. Andmed: Netosissetulek kuus – 1800€ Finantskohustused – autoliising 250€ kuus, tarbimislaenu makse 100€ kuus Selleks, et leida igakuised finantskohustused, leiame kui palju on 30% netossisetulekust. 30%*1800=540€
Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaaluhind ja -kogus! Hind (P) Nõutav kogus (QD) 2 400 4 300
Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused
asukohta. Näiteks,
või
.
Näide 1. Pildi lisamine
Kirjutame HTML koodis:
Siis me saame:
Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaalukogus = 450 000 Tasakaaluhind = 350 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Televiisori hind 150 dollarit Tarbitud kogus = 800000 Toodetud Venetsueelas = 100000 Import = 700000 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine
1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c. On kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega d
Seost nimetatakse rahvusvaheliseks Fisheri efektiks (The International Fisher Effect, IFE). Fisheri efekti järeldus: inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades. Nominaalne intressimäär võrdub reaalse intressimääraga plus oodatav inflatsioonimäära muutus. Kõrgema inflatsiooniga valuutadel peab olema kõrgem nominaalne intressimäär. Kuid arvatakse, et kõrgema nominaalse intressimääradega riikides kipub olema ka suhteliselt kõrgem reaalne intressimäär. Näide 9 Oletame, et Suurbritannias on inflatsioon 4% ja USA-s 1%. Siis ei tohiks USA nominaalsed intressimäärad olla Suurbritannia omadest madalamad kui 2,97% (0,040,01)/(1+0,01). Juhul, kui see pole nii ja vahe on väiksem, kapital hakkab liikuma USA-sse ja vastupidi, kuni olukord tasakaalustub. Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti
Nagu rahvusvahelise Fisheri efekti puhul, IRP kirjeldab seoseid intressimäärade vahel. Kuid, erinevalt Fisheri valemist, kus lähtutakse oodatavast SPOT valuuta-kursist, lähtutakse oodatavast forwardkursist. Täna kaubeldavad forwardlepingud peavad väljendama intressimäärade erinevusi. 61. Forwardite ning optsionide kasutamine valuutariskide maandamisel Valuutaforward kohustus osta või müüa valuutat tulevikus eelnevalt kokku lepitud kursiga. Oletame, et Eesti ettevõte tarnib suure partii kaupu Venemaale ning ootab 1,2 milj dollari laekumist 6 kuu pärast. Forwardite kasutamine riskide maandamisel: 18 Kreditoorne võlgnevus: Kui e/v on tulevikus välisvaluutas võlgu, siis võib ettevõte sõlmida forwardlepingu valuuta ostuks tulevikus tänase forwardkursi alusel. (Pikk positsioon forwardlepingus)
200 700 200 300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? 3. Valitsus otsustab kaitsta oma riigi tootjaid kehtestades impordi kvoodi 300 tuhat televiisorit aastas. - Kui suureks kujuneb tarbimine? - Kui kõrgeks tõuseb televiisori hind kvoodiga ?
300 500 400 400 300 600 500 100 800 1. Joonistage nõudluse-pakkumise graafik Venetsueela siseturu jaoks. Milline on tasakaaluhind ja milline -kogus? Tasakaaluhind on 325 dollarit ja tasakaalukogus 450 000 televiisorit. 2. Oletame vabakaubanduse tekkimist maailmaturu hinna 150 dollarit televiisor juures. Milline saab olema televiisori hind Venetsueelas? Milline kogus tarbitakse selle hinna juures, kui palju sellest on toodetud Venetsueelas ja kui suur on import? Vabakaubanduse tekkimisel kukuks ka hind Venetsueelas maailmaturu tasemele 150 dollarit. Sellise hinna juures tarbitakse 800 000 televiisorit, millest vaid 100 000 on toodetud Venetsueelas ja 700 000 imporditakse. 3
pole võimalik krohvida –12 m2 pinda. Kui Maaly krohvib päevas 16 m2, siis kogu töö tegemiseks kulub 96 : 16 = 6 päeva; Juuly krohvib päevas 16–4 = 12 m2 ja kogu töö tegemiseks kulub 8 päeva. Saadud tulemused on kooskõlas ülesande tingimustega. Vastus: Maaly krohvib 6 päeva, Juuly 8 päeva. Ülesanne 2 Jüri ja Mari sööksid saia koos ära 6 minutiga. Maril üksinda kuluks saia söömiseks 5 minutit rohkem kui Jüril. Kui kaua sööb Jüri saia? Lahendus: Oletame, et Jüril kulub saia söömiseks x minutit, siis Maril kulub x+5 minutit. Ühe minutiga sööb 1 1 Jüri osa saiast, Mari aga osa saiast. Kuna nad söövad 6 minutiga terve x x+5 saia, siis ⎛1 1 ⎞ 6⎜ + ⎟ = 1. ⎝ x x + 5⎠ Seega tuleb lahendada võrrand 1 1 1 + = , millest x x+5 6 x+5+x 1 2x + 5 1
a. ostukorvis koguseliselt rohkem, ehk siis arvutite hinnalangus on “süüdi” deflaatori madalas väärtuses. 1 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 1 ülesanne 11 (inflatsioon) ostukorvi maksumus erinevatel kuudel 675; 807; 868 kolme kuu THI-d: 100; 119,6; 128,6 juuni ja juuli jooksva kuu inflatsiooni suurused: 19,6% ja 7,6% Seminar 2 ülesanne 2. Mastaabiefekt. Oletame, et tootmiseks saab kasutada nii tööjõudu kui kapitali. Kas järgmised tootmisfunktsioonid on kasvava, kahaneva või konstantse mastaabiefektiga? a) F ( K , L) K L F(zK,zL)=zK+zL=z(K+L)=zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral b) F ( K , L) KL F(zK,zL)= ( zK )( zL) z 2 KL z KL =zF(K,L) konstantne mastaabiefekt iga z>0 korral c) F ( K , L) K L F(zK,zL)= zK zL z K z L z ( K L ) z F ( K , L)
investeeringu eeldatava kasuminormi osaks, siis mõjutab oodatav inflatsioon eeldatavat turu kasuminormi. Riskipreemia bi(rm-rf)- on nõutav kasuminorm, mis lisandub riskivaba kasunormile süsteemse riski tõttu. Riskipreemiat (rm-rf) nimetatakse tururiski preemiaks ja see on keksmise riskiastmega investeermisportfellilt( beeta=1)saadav lisakasum. Riskipreemia mis on seotud konkreetse investeeringuga erineb tururiski preemiast juhul kui beeta ei võrdu 1. HARJUTUSED 1. Oletame, et te ostsite eelmisel aastal 500 aktsiat hinnaga 37 krooni tükk. Aasta jooksul saadud dividendide summa on 1000 krooni. Momendil on antud aktsiate turuhind 38 krooni aktsia eest. A) Kui suur on kapitalitulu? B) Kui suur on sellelt investeeringult saadud tulu? C) Kui suur on selle investeeringu tasuvus? 2. Ettevõtte aktsia turuhind on 52 krooni. Oletame, et te soovite soetada aktsiat kaheks aastaks
maksud ja reederi poolt lisanduv maksukohustus maksude lõikes? Kui suur on laevapereliikme 2020. aastal maksustatav tulu ja millises summas peab ta riigile tulumaksu lisaks tasuma? ----------------- Lahendus Kuna ülesannes on kirjas et meremees palus arvestada tulumaksuvaba miinimumi ja ei ole kirjas et laev vastab uues seaduses ettenähtud tingimustele (aeva kogumahutavus on vähemalt 500 ning seda kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol), oletame ei laev ei vasta nendele tingimustele ja siis me ei saa kasutada uues seaduses ettenähtud maksusoodustusi. Oletame ka et meremees on Eesti maksuresident. Kuna meremees on sündinud 1985. aastal, ehk hiljem, kui 1983. aastal, peame kinni pidama ka kohustisliku kogumispensioni makseid. Esimene poolaasta, iga kuu. Töötaja: 1. Töötuskindlustus. 1500 * 0,016 = 24 eurot 2. Kogumispension. 1500 * 0,02 = 30 eurot 3. Tulumaksuvaba miinimum. 500 – 500 / 900 * (1500-1200) = 333,33 eurot
Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 koguste ja piirkasulikkuste kohta. Oletame, tarbija 25 26 27 28 29 30 rahasumma vähenes 24 krooni võrra, siis peab tarbija
Märtsikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 3131 tööpakkumist. 1. aprillil oli vabu töökohti 1459. - Õhtuleht (arvamus) Mittevajalik amet kuni surmani Töötukassalt saab töötukoolitust alla veerandi töötutest ning neistki leiavad pärast koolitust töö vaid pooled. Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT-meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti. Kuid kas riik ka ise midagi selleks teeb, et selle erialaga inimesi juurde toota? Oletame, et olete koondatud. Te seate sammud töötukassasse, teil mõlgub meeles plaan õppida ümber IT-inimeseks, sest teie senisel erialal kriisi ajal tööd ei leia. Suure tõenäosusega teie plaan ei teostu, vähemalt töötukassa abiga mitte. Tööotsijad kurdavad, et töötukassa kaudu õpet saada on väga raske, eriti hull on lugu, kui tahad õppida lausa uut ametit, mille kohta sul varasemast ei haridust ega töökogemust ette näidata pole.
PB - hüvise B hind. Ordinaalse kasulikkuse teooria ehk ükskõiksuskõverate (ÜKK) ehk samaväärsuskõverate teooria V.Pareto Ordinaalse kasulikkuse teooria kohaselt piirkasulikkus väheneb, kui tarbivate hüviste kogus kasvab. Teooria eeldab üksnes seda, et tarbijad on võimelised järjestama erinevate hüviste kogumeid, s.t neil on oma eelistusjärjekord. Tarbija eelistusteooria põhineb järgmistel aksioomidel: a) Oletame, et on antud kolm hüviste kogumit A, B ja C. Kui indiviid eelistab A-d B-le ja B-d C- le, siis eelistab ta A-d C-le. Täpselt samuti, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes ja kogumite B ja C suhtes, on ta ükskõikne ka kogumi A ja C suhtes. Lõpuks, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes, aga eelistab kogumit B kogumile C, siis ta peab eelistama ka kogumit A kogumile C. Õkskõiksuse all mõeldakse, et kogumid on tarbijale samaväärselt
ühelgi tootmistasemel. Monopoli pakkumiskõvera puudumine Seni, kuni keskmine muutuvkulu on kaetud, maksimeerib monopol kasumit(minimeerib kahjumit) nagu täielikult konkureeriv firmagi, tootes kogust, mille MR = MC. Kasumit maksimeeriva koguse hind leitakse nõudluskõveralt, mis asub ülalpool piirtulu- ja piirkulukõverat. Monopoli puhul võib kasumit maksimeeriv kogus jääda samaks isegi siis, kui nõudluskõver nihkub. Oletame, et nõudluskõver on D ja piirtulukõver MR. Piirtulu- ja piirkulukõverad lõikuvad punktis A, tehes optimaalseks koguse Qe, mille hind on pe. Oletame nüüd, et nõudlus kasvab D1-ni nii, et uus piirtulukõver MR1lõikub piirkulukõveraga samuti punktis A. Optimaalne kogus jääb samask, hind aga tõuseb p1e-ni
Teoreem.Kui kaks sirget v ja c on risti he ja sama sirgega g, siis sirged v ja c on teineteisega paralleelsed. Eeldus. v on risti g ja c on risti g Vide. v on paralleelne c Testus. Eitame videt ja oletame, et v ei ole paralleelne c-ga.Sellest oletusest jreldub, et need sirged peavad likuma mingis punktis W, sest tasandi kahe sirge puhul muud vimalust ei ole. Tekib vastuolu, sest vljaspool sirget asuvast punktist vib tmmata antud sirgele ainult he ristsirge.Seega sirged v ja c ei saa likuda.Et kolmandat vimalust ei ole,siis v on paralleelne c-ga MOT
kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsamaks. Ka tarbimise seisukohalt on astmeline tulumaks seda efektiivsem, mida võrdsusele suunatum on majandus. Efektiivsus kaoks, kui staatus ei huvitaks inimesi või vaba aega ei hinnataks või staatuse tõusmise ajend oleks liialt tugev
Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14. Tasakaaluhinnast kõrgema hinna kehtestamine (valitsuse poolt) tekitab defitsiidi ja spekulatsiooni. Väär 15. Cetersis paribus tähendab – muudel võrdsetel tingimustel. Tõene Arvestustest 2.2 1. Oletame, hüvise Z nõudlus kasvab, hüvise Y hinna alanedes. Võib väita, et hüvised Z ja Y on: täiendkaubad. 2. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt kui me tarbime rohkem mingit hüvist: Täiendavalt tarbitava hüvise ühiku kasulikkus langeb. 3. Internetioksjonid on hea näide: efektiivsest turust. 4. Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: normaalkaup. 5. Vaba turumajanduse tingimustes kodumajapidamiste poolt tarbitavate hüviste hulk sõltub: tulust ja rikkusest. 6
parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39 ata. Sellele vastab temperatuur ta = 75 °C. Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 t = ta - t1 ; °C ln ta - t 2 Joonis 1. Boileri töö temperatuuride graafik 1 3. Vee keskmine temperatuur aparaadis ja sellele vastavad vee füüsikalised omadused Vee keskmine temperatuur: tkesk = ta t ; °C
Kassareserv 1000 Nõudehoiused 5000 Laenud 4000 Kokku 5000 Kokku 5000 a)) Kui suur on rahamultiplikaator? p Kuna kohustusliku reservi suurus Rr = 20%, siis mm* = 1/0,2 = 5 b) Kas on tegemist osalise reserviga pangasüsteemiga? Jah osalise reserviga, sest Rr = 20%, mitte 100%. c) Oletame, Oletame et sellesse monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 2000 ühikut raha raha. Viige panga bilanss lõplikku tasakaalu, näidates kõigi tehingute koondsumma (inglise keeles kasutatakse mõistet T-account, transaction account) , s.t. arvestades kõiki võimalikke laenude andmist ja taashoiustamist (multiplikaatorefekti) (multiplikaatorefekti), mis võivad tekkida sellise üksiku
Vali üks: a. Keskmine muutuvkulu on kahanev b. Keskmine muutuvkulu on kasvav c. Piirkulu on kasvav d. Piirkulu on kahanev e. Keskmine muutuvkulu ei muutu Tagasiside Õige vastus on: Keskmine muutuvkulu ei muutu. Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. täishõivega b. majandusliku kasvuga c. piiramatute ressurssidega d. töötusega e. majandusliku efektiivsusega Tagasiside Õige vastus on: töötusega. Oletame, et firma toodab 10 ühikut väljundit, ühiku väljundi kohta tuleva 30 muutuvkulu ja 5 püsikulu tasemel, siis kogukulu on: Vali üks: a. 350 b. 3 c. 35 d. 300 e. 50 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Tudeng esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. ettevõtlus b. kapital c. töö d. maa e. raha Tagasiside
kimpu kuuluvat sirget: Olgu P(p1,p2) antud kibu keskpunkt, st Ps ja Pt, mistõttu P koordinaadid peavad rahuldama mõlemat võrradit- A1P1+A2P2+A3=0 ja B1P1+B2P2+B3=0. Olgu ,R, siis (A1P1+A2P2+A3)+(B1P1+B2P2+B3)=*0+*0=0. Seega punkti P koordinaadid rahuldavad võrrandit (A1x1+A2x2+A3)+(B1x1+B2x2+B3)=0. Paneme tähele, et (A1x1+A2x2+A3)+(B1x1+B2x2+B3)=(A1+B1)x1+(A2+B2)x2+(A3+B3)=0 Seega on võrrand sirge ü ldvõrrand, kus A1+B1 ja A2+B2 ei ole samaselt nullid. Oletame vastuväiteliseltet A1+B1 =0| *B2 ja A2+B2 =0|* B1 ja et 0 (A1B2- A2B1)=0 vastuolu! Kui A1B2-A2B1=0 oleksid s||t, et aga s ja t kuuluvad samasse kimpu, siis ei saa nad olla paralleelsed. Kui =0 siis 0 ning korrutame võrrandeid suurustega A1 ja A2, saame (B1A2-A1B2)=0 vastuolu! Millest järeldub, et A1+B1 ja A2+B2 ei ole samaselt nullid. Seega võrrand (A1x1+A2x2+A3)+(B1x1+B2x2+B3)=0 kirjeldab kimpu kuuluvat sirget. 2) On vaja
d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega - Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste
Baltikumist alanud liikumine, millele järgnesid ka teised liiduvabariigid, oli üks põhjustest, mis viisid 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemiseni. Teine põhjus oli külm sõda, mis viis NSV Liidu ressursside lõppemiseni. Kui Nõukogude Liit oleks püsima jäänud, oleks pidanud vähemalt üks neist kahest asjast teistmoodi minema, kui mitte mõlemad. Seepärast tuleb mõelda ajalugu ümber, et hakata oletama, milline oleks elu tänapäevases Nõukogude liidus. Oletame, et NSV Liit oleks võitnud külma sõja. Sel juhul oleks lääs selle kaotanud ja on võimalus, et tänapäeva juhtivaks riigiks oleks suur ja ühtne Venemaa, mitte Ameerika Ühendriigid. Sellisel juhul oleks ka meie Saaremaa selle suure Venemaa üks osa. Oletame ka seda, et perestroikat poleks toimunud ja NSVL-l oleks õnnestunud ikkagi Liiduvabariikides kontroll enda kätte jätta. Ehk oleks alustatud uue kommunistliku ühiskonna loomise kampaaniaga. Kogu nende ideoloogat vaadates
........................ ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset 6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel c)mille korral inflatsioonimäär on 0 (null) d)mis on määratud eelnevalt hinnatasemega 7. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt liigub majandus lühiperioodil punkti ........ ning seejärel pikal perioodil punkti ............: a)A; D b)D; A c)A; B d)B; A Vaata eelnevat joonist. Oletame et majandus on algselt punktis E. Ilma edasiste järgnevate šokkideta ning muudatusteta majanduspoliitikas on nimetatud majandus pikal perioodil punktis ........: a)A b)B c)C d)D 8.Negatiivne pakkumisšokk ..........
igakuine laenumaks 2. ül Kui palju läheb maksma krediitkaardivõla tagasimaksmine kahe aasta asemel nelja aastaga? Koosta tabel. Arvuta kahe ja nelja aasta tagasimakse suurused. Teie saldo on 5 400 krooni ja aastane intressimäär Oletame ka, et kontole ei lisandu selle saldo maksmise ajal midagi juurde. Kui suured on summad tagasimaksete lõppedes? aastad 2 4 tagasimakse suurus -8 560,16 kr -14 813,47 kr 3.ül. Kui kaua võtab laenu tagasimaksmine aega? Oletame, et olete võtnud laenu 25 000 kr
66 laenu põhiosa maksete kogusumma kahe perioodi v start_per 1 end_per =ipmt() -388.43 intressimakse mingi konkreetse perioodi jaoks (st k per 109 = cumipmt() -104,404.04 Näide: intressimaksed kokku kogu laenuperioodi joo start_per 1 end_per Oletame, et planeerime võtta eluasemelaenu 100 000 eurot 30-ks aast Intressimäär on fikseeritud 5,5% ning makseid tehakse igakuiselt. Leidke, milline on igakuine laenu tagasimakse (=PMT()) Milliseks kujunb intressikulu esimesel 4-l aastal ja kui suur osa laenust tagasi. (CUMIPMT() ja CUMPRINC() )
d. tarbimine miinus säästud Nõudlus tööjõule: a. õiged a) ja d) b. vahetult seotud selle tööjõu poolt loodud produkti pakkumisega c. on määratud nõudlusega selle tööjõu poolt loodud produktile vale d. on määratud nõudlusega masinatele ja seadmetele e. on otseselt seotud töötasu tasemega vale Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: a. nõutava koguse muutust b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende
Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. majandusliku efektiivsusega b. töötusega c. piiramatute ressurssidega d. täishõivega e. majandusliku kasvuga Tagasiside Õige vastus on: töötusega. Küsimus 15 Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 150 b. 50 c. 300 d. 200 e. 100 Tagasiside Õige vastus on: 100. Küsimus 16 Oletame, et firma toodab 10 ühikut väljundit, ühiku väljundi kohta tuleva 30 muutuvkulu ja 5 püsikulu tasemel, siis kogukulu on: Vali üks: a. 50 b. 35 c. 3 d. 350 e. 300 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Küsimus 17 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses) organiseerib õppegrupi reserveerides ruumi, valmistades ette õppematerjalid ja haarates kaasa kaastudengeid. Ruum esindab tootmisfaktorit: Vali üks: a. ettevõtlus b. maa c. kapital d. töö e. raha
optsioonihinna tõus kompenseerib aktsiahindade languse, turu tõustes võidakse kaotada vaid optsioonipreemia. Optsioonide abil saab ka kasutada võimendust. Suurema võimenduse kasutamine tähendab kõrgemat potentsiaalset tulu ning ka suuremat riski. Näiteks, 100 aktsia ostmine turuhinnaga 50 USD läheks investorile maksma 5000 USD. Samal ajal 5 dollarise preemiaga optsioon läheks maksma 500 USD (5*100). Oletame, et kuu pärast on aktsia hind tõusnud 55 USD-ni. Aktsiate väärtus on tõusnud 5500 USD-ni e. 10%, kui optsioonipreemia on tõusnud 7 USD-ni, siis on optsiooni väärtus tõusnud 700 USD-ni e. 40%. Loomulikult on protsentuaalne kaotus aktsiahinna languse puhul ka suurem, kuid investori kaotused on optsioonide puhul piiratud optsioonipreemiaga. 5. Optsioonipreemiat mõjutavad tegurid call put
Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti.
1.Kas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse 7 669 eurot aastas järgneva 8 aasta jooksul, kui selle vara maksumus on 39 625 eurot ja intressimäär on 10%? Lahendus: APV= A *{[1-(1 / (1 + i)n ] : i} APV = 7669 * {[1-(1 / (1 + 0,1)8 ] : 0,1} = 7669 * [(1-0,46650738):0,1] = 7669 *5,3349262 = 40913,549 40 913, 55 39 625 = 1288,55 Vastus: Sellesse varasse on mõistlik investeerida, kuna tulevikuväärtus on suurem, kui praegune väärtus. 2. Oletame, et planeerite osta omale 10 aasta pärast eluaseme, mille maksumus praegu on 41 542 eurot ja selle hind tõuseb iga aastaga 5%. Kui palju tuleb teil investeerida iga aasta alguses, eeldades, et teenite oma investeeringult 4% aastas, et osta soovitud eluase? K=k(1+i)n k= 41542 i= 0,1 n=10 K= 41542(1+0,1)10 K= 107749 hind 10 aasta pärast 107749= k 12 k=107749/ 12 = 8979 Vastus: Iga aasta alguses tuleb investeerida 8979 Eurot, et 10 aasta pärast saaks osta maja, mille
b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega Lisa: Kirjeldage tasakaalutulu arvutamist sisse- ja väljavoogu abil. Kirjutage valem! (10p)
annaabi.ee 
