Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming.................
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu).
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA...............
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud
Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi Maarja; sündis 24. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti laulja.Maarja-Liis Ilus on õppinud Tallinna 21
27.09.2008 Curriculum vitae Nimi: Olav Ehala Meie aja geenius. Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973
Hiljem loodi sarnased pargid ka muu hulgas Prantsusmaal, Jaapanis ning Hiinas. Walt Disney suri 15. detsembril 1966 kopsuvähki viis aastat enne, kui avati Walt Disney üks unistusteprojekte Disneyworld Florida osariigis Orlandos. TUNTUMIAD ANIMAFILME ,,Lumivalguke ja seitse pöialpoissi" 1937 ,,Pinocchio" 1937 ,,Bambi" 1942 ,,Alice Imedemaal" 1951 ,,Mary Poppins" 1964 TUNTUMAD EESTI FILMIMUUSIKA LOOJAD Eesti tuntumad filmimuusika loojad on Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Lepo Sumera ja Sven Grünberg ning Eesti tuntumad filmid on "Nukitsamees", "Kallis härra Q ", "Näkimadalad", "Kõrboja", "Suur Tõll" . OLAV EHALA Olav Ehala on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis ,,Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood.
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
Liina Võsa esituses ning popurrii muusikalist ,,Kuldvasikas" ehk ,,Raha paneb rattad käima" Merle Jalaka, Jaan Willem Sibula ning Hannes Kaljujärve esituses. Minu jaoks üks silmapaistvamaid laule esimeses osas oli ,,Ära karda mind", olen seda kuulanud palju kordi kuna selle laulu sõnad meeldivad mulle tohutult ja lähevad kuidagi omamoodi hinge. Teises osas esitas Lauri Liiv veel ühe loo sellest lavastusest ,,Ma tahan olla öö". Väga kaunis ja jällegi üks esmakordselt hea teos Olav Ehala ja Jaan Tätte poolt. Kahjuks magasin ise lavastuse ,,Kaotajad" maha lavastuse, kuid selles lavastuses esitatud lauludest on välja antud ka album. Teises osas tulid veel esitusele järgmised laulud: ,,Kas vana arm ka roostetab" rahvatükist ,,Oi-oi-oi-oi-oinalugu" Hanna-Liina Võsa, Maarja Miti, Merle Jalaka esituses, ,,Minni laul" Lauri Liiva ja ,,Tisleri laul" Tanel Jonase esituses näidendist ,,Kuidas kuningas
● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter:
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979
Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. Uno Naissoo Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja
Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad Lisandus veel kaks ringhäälingu kollektiivi- Eesti Raadio meeskvartett ning Eesti Raadio kerge muusika orkester. Samuti olid populaarsed Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadikollektiivid eesotsas estraadiorkestriga ja ansambliga ,,Laine". Aktiivselt kirjutasid muusikat paarkümmend professionaalset heliloojat ning kirjutati palju. Taodeldi rahvuslikkust, mis iga helilooja loomingus isikupärasel viisil väljendus. Toimuvad dzässfestivalid võitsid autoriteedi liidus ja kaugemalgi ning kulmineerusid suurejoonelise ,,Tallinn 1967" nimelise festivaliga. Välismaiste eeskujude eeskujul hakkasid tekkima kitarriansamblid, mis esialgu tõesti küll jäljendamisest kaugemale ei jõudnud. (ibid: 10-11) 1.7. Seitsmekümnendad aastad Esimesel poolel jätkus laululoomise õitseng. Filharmoonia lauluvõistluse kõrvale tekkis ka Eesti
oktoobril 2008. Koos Rock Hotelliga olid laval veel bändi truud abilised: Ülari Kirsipuu, Anneli Kadakas ja Margus Jürisson ning külalised: Henrik Sal-Saller, Kaire Vilgats, Dagmar Oja. 7 ROCK HOTELLI KOOSSEIS Läbi aegade Rock Hotellis mänginud ja asendanud pillimehed: Andres Põldroo kitarr Ülari Kirsipuu sax & kitarr Jaan Rajala trompet Tarmo Marken trompet Henrik Nagla bariton sax Sulev Sommer tenor sax Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul Tõnis Kõrvits klahvpillid Läbi aegade Rock Hotellis helimehed ja transamehed: Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa
Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu. Rahvusriikide ja kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814/15 ) Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdades esilekutsutud patriotismilainega. Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl Friderich Karell ( 1791 1857 ), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" ,
või mujal. Oopus- lad. keeles töö, heliteos Partituur- muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Pentatooniline helirida- koosneb 5-st kvintsuhtelisest (c, g, d, a, e) diatoonhelist ja on kui pooltoonideta diatooniline helirida. Pizzicato- keelpillide mänguviis, mängitakse keeli sõrmitsedes Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus
(http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku
Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat
Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti
Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil
’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
hoolikalt ajastatud algama ja lõppema kindlal ajal filmi jooksul, et suurendada mängitava stseeni dramaatilist ja emotsionaalset mõju vaatajale. (Encyclopedia 2007 s.v. film music) Filmimuusika loojad kasutavad muusikat aitamaks jutustada lugu, juhindudes rezissööri nägemusest filmist. Filmimuusika on filmi huvitamaks muutmise seisukohast üks kõige olulisemaid elemente. (Redman 2014) Filmimuusika on kirjutatud kas ühe või mitme helilooja poolt koostöös filmi rezissööri ja/või produtsendiga ning esitatakse tavaliselt orkestri või bändi poolt. Võivad esineda ka instrumentaalsolist, koor ja vokaalsolistid. Muusika salvestatakse helirezissööri poolt. (Wikipedia 2003 s.v. film score) Filmimuusika hõlmab väga suurt hulka erinevaid muusikastiile olenevalt filmitüübist ja filmi olemusest, mida see saadab. Tänapäeval on enamus loodud muusikast
Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
Referaat Koostaja: Cätly Talivere Juhendaja: Anne Saame 2009 Sisukord *Sissejuhatus *Elulugu *Õpingud *Isiklik elu *Loo m eperiood *Loo ming *Laulud *Fil mi muusika *Teatrimuusika *Instrumentaalteosed ja suurvor mid *Telefil mide ja telelavastuste muusika *Tunnustused *Kokkuvõte *Kasutatud kirjandus *Pilt Sissejuhatus Referaadis räägin muusikust, kes on Eesti muusikaajaloole väga palju andnud. Ta oli tuntud ja armastatud muusik ning helilooja, Alo Mattiisen. Ta on kirjutanud palju ilusaid ja eestlastele südamelähedasi laule ning sealhulgas loonud mitmeid suurepäraseid filmi- ning teatrimuusika teoseid. Elulugu Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgevl ja suri 30. mai 1996 Tallinnas.Ta oli Eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
...........................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade
..................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11 2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis.
Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta on abielus ning tal on 2 last, millest kaks saadud eelmistest abieludest. Merle Jalakas - sündinud 5. august 1968 Tartus. On eesti laulja, sopran ning on Vanemuise teatris aastast 1995. Tegeleb ka ennustamisega (kaartide abil) ja on huvitatud muudest sellistest maagiatest (reiki jms). b) tutvustav info dirigendi, lavastaja ja kunstniku kohta Dirigent Lauri Sirp - sündinud 29
( Lüürilist laadi ja laulvad). 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1882-1963) rahvuslikele traditsioonidele alusepanija eesti helikunstis! · Pärit Suure- Jaani lähistelt Hüpassaarest. · 1908.a. lõpeta Peterburi kons-i oreli alal. Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
