Siin kordamisküsimused lisandite ja biokütuste kohta: 1. Millised on põhilised tänapäeval kütustesse lisatavad lisandid (tanklas müüdavatel kütustel firmade enda poolt lisatavad)? Jääkainete tekkimise vastased lisandid; Veeldajad/DCA komponent; Hõõrdumist vähendavad lisandid; roostevastased lisandid; Antioksüdandid; antistaatilised lisandid; oktaaniparandajad. 2. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Mangaan; Kaalium; Plii 3. Millise kontsentratsioonini loetakse lisatav aine lisandiks (ATC järgi)? 4. Kas tanklast ostetud kütusel on lisandid sees, või peab neid sinna ise juurde lisama? On sees olemas 5. Kas etanool on kütuselisand või kütusekomponenent? Kütusekomponent 6. Kas väävel kütuses tuleneb lisanditest või toornaftast? Toornaftast 7. Kütus on muutunud mõne kuuga kollaseks. Mis juhtus ja mida oleks saanud selle vältimiseks teha?
süttiks, peab see olema kindla koostisega. http://www.youtube.com/watch?v=ikeUOtW Drkk Bensiini koostis. Bensiin koosneb: paljudest hargnevatest süsivesinikest – üle 500. Peamised süsivesinikud – alkaanid, tsükloalkaanid, areenid, alkeenid ja tsükloalkeenid. Hapnikuhendid: alkohol, eetrid jt. Kütuse detonatsioon. Kütuse ülikiire plahvatuslik põlemine. Bensiinimargid. Bensiinimargid: 95, 98. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. R Bensiinilisandid. Lisandid: varem lisati bensiinile oktaaniarvu tõstmiseks antidetonaatoreid, mis hoiavad kütesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ja odavaim nendest on tetraetüülplii [Pb (C2H2)4]. Raske värvitu vedelik. Vähesel hulgal lisatult tõstab see oktaani arvu, aga saastab
bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel polümeerimist? Mis kahjulikest ühenditest nii vabanetakse? soovimatud olefiinid muudetakse parafiiniks. ebastabiilsetest olefiinidest. 22. Mis ühendeid sisaldab katalüütiliselt reformeeritud bensiin ja mis eesmärk on katalüütilisel reformeerimise protsessil? (normaalheptaan viiakse tolueeniks RON=0 RON= 120) 23. Mis on isomeerimise eesmärk? (C5, C6 sirge ahelaga alkaanid viiakse üle
Lisandid/bio 1. Nimeta kolm metalli, millel põhineb oktaaniarvu tõstjate keemia. Plii, mangaan, raud. 2. Kas destillatsiooniomadusi saab lisandiga muuta? Ei 3. Kas diislikütuse tsetaaniarvu on võimalik tõsta lisades kütusesse lisandeid? Jah (alküülnitraadid). 4. Kas hägustumispunkti saab lisandi lisamisega muuta? Jah. 5. Kas jaemüügis müüdavaid lisandeid on mõtet tänapäevastele kütustele lisada? Kui jah, siis millistel tingimustel?
ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv. Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus. Suurus millega mõõdetakse bensiinide plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On leppeline suurus ja seda määratakse võrdluskatsetel. 22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine: Määramisel võrreldakse katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist (C8H18) ning normaalheptaanist (C7H16) koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust. Bensiine võrreldakse defineeritud ainetega, mille detonatsiooni omadused on hästi teada. Nendeks on rahvusvaheliselt valitud kaks etalonainet: 1. Isooktaan e 2,2,4-trimetüülpentaan (C8H18), kus kokkuleppeliselt võetakse oktaaniarvuks 100 (RON=100) . 2.Normaalheptaan (C7H16), kus
Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin aina rohkem loodust. Selle vastu hakati võitlema 1970-ndail. Heitgaasid toovad loodusesse CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles,
põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad nagu bensiinidki süsivesinikest. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema isesüttiv ja ühtlaselt põlev
– Autokütused – Lahustina näiteks värvides – Raviotstarbelistes tinktuurides (alkoholitõmmis, vedel preparaat) – Kosmeetikatoodetes Autokütused – Enamasti Ladina-Ameerikas – Kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga – Kasutatakse, kuna suhkruroos töötlemisel üle jääv etanool on väga odav – Etanooli lisatakse bensiinile enamasti muude lisandite asemel (plii, aromaatsed ühendid) – Oktaaniarv on väga suur, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu Kasutatud kirjandus – https://et.wikipedia.org/wiki/Etanool AITÄH KUULAMAST!
Turistid kasutavad rohkem vett, kui kohalikud elanikud, sama palju kulutatakse ka elektrit. Õhusaaste ja müratase Linnade keskkonnaprobleemid on sageli seotud tootmisprobleemidega ning neid saab osaliselt lahendada, muutes tootmist keskkonnasõbralikumaks. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade õhusaastet ja mürataset. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Prügimajandus Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale, sest tarbimise ja tootmise kasvuga tekitatakse paratamatult rohkem jäätmeid. Aina rohkem kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine võtab aastasadu (kilekotid, plastikpudelid). Rahvastiku arvu kasvuga tõuseb jäätmete hulk, mida keegi
ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R) on epoksürühmaga eetrid. Aineid, mis sisaldavad selliseid rühmi, kasutatakse epoksüvaikude / tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide O valmistamiseks. Metüül-tert-butüüleeter (CH3OC(CH3)3) on kõige suuremas koguses toodetav eeter, sest teda kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine. Cl manustamine võib olla raviva efektiga kroonilise kõhulahtisuse, oksendamise puhul. Broom- Br 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr fotograafias veepuhastuses Juuksehooldusvahendid Haigele kirjutatakse välja väikesed doosid broomi sooli-, naatriumbromiidi või harvemini kaaliumbromiidi, millel on rahustav toime kergesti ärrituvale närvisüsteemile.Teda tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel. Broom enesekaitseks: Broom kuulub pisaraid esile kutsuvate mürkainete
Autokütusega seonduv: Detonatsioon- kõrge rõhu juures hakkab küttesegu liiga kiiresti põlema ja asendub plahvatusega. Mootoris on kuulda klõbinat , nn kloppimist. Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid. Selleks suurendatakse bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust; lisatakse hapnikuühendeid (eeter, nitroühendid) Feromoonid Ained,, mida putukad eritavad omavahelise info vahetamiseks. Kasutatakse keskkonnasõbraliku putukatõrje vahendina. Triklorometaan ehk kloroform Imala lõhnaga , värvuseta vedelik
Pb(IV)-ühendid on tugevad oksüdeerijad. Plii lahustuvad ühendid on mürgised ja magusa maitsega. Teised Pb(II)-ühendid on peamiselt vees lahustumatud valged tahked ained. Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Plii mõju elukeskkonnale : Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii
Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis Süsiniku aatomite esinemisvormid - 1) 4 üksiksidet - nt metaan. 2) 2 üksiksidet ja 1 kaksikside - reegel on et sidemed püüavad ruumis paigutuda üksteisest võimalikult kaugele. 3) 1 üksikside ja 1 kolmikside - sidemed paiknevad ühel sirgel, nurk on 180kraadi. 4) 2 kaksiksidet - suunatud teineteise poole ja 180o. Hapniku aatomite esinemisvormid - 1) 2 üksiksidet 2) 1 kaksikside
· Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindluse suurendamiseks · Pestitsiidid (e putukmürgid) · AgBr- fotograafias · Veepuhastuses - Spa-des (mullivannid) · Karastus jookides Levik looduses · Sooladena -Bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. · Enamasti NaBr ja KBr ühenditena · NT: 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi
Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Bromiidioone leidub teatud määral merevees.Broom lahustub paremini orgaanilistes lahustites kui vees. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Kasutamine dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr – fotograafias veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks
Alkoholide mõiste ja struktuur Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH). Ühendi struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste sidemetega. Isomeeria Isomeerideks nimetatakse ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid. Isomeeria on ühesuguse koostise, kuid erinevate omadustega aine esinemine. Näiteks: Nimetus: Butaan Metüülpropaan ehk isobutaan Piiritus Eeter Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda ves...
ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste Nagu öeldud, sõltub kolvist surveaste, mis omakorda mõjutab mootori võimsust ja kasutatavalt bensiinilt nõutavat oktaaniarvu. Surveaste, nagu ehk on meeles sissejuhatavast artiklist, on see suhtarv, mis näitab mitmekordselt küttesegu survetakti käigus kokku surutakse. Lihtsustatult öeldes, mida rohkem küttesegu enne süütamist kokku surutakse, seda suuremat rõhku saab ta plahvatamisel kolvile avaldada, millest omakorda tuleneb suurem pöördemoment ja võimsus. Paraku ei saa küttesegu suurema võimsuse lootuses lõputult kokku suruda, sest liigse surve ja
Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul. 30. Millised on alternatiivkütused? Looduslik gaas ja vedelgaas, alkoholid (etanool), taimeõlid (rapsiõli)
Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine PVC stabilisaatorid kütuses Kiirguskaitse Sigaretid Klaasi ja emailitööstus Liha (maks, neerud) Haavlid, kuulid NiCd batareid Kaablikatted 20% Väetised Akud 45% Elektroonikas Keemiatööstus Tuumareaktorite reguleervardad Vanad torustikud
tootmisel ning kasutati paljude orgaaniliste ainete sünteesi alusmaterjalina. Peale esimest maailmasõda hakkas kirjanduses levima jutte tööliste benseeni mürgitustest. Peagi teadlikkus selle aine ohtlikusest tõusis ja valitsus hakkas piirama benseeni kasutust[4] Peale selle benseeni on ka kasutatud keeruliste ja peenete autodetailide töötlemises ning olulise lisandina bensiinis. Bensiinis kasutati benseeni oktaaniarvu tõstmiseks ja benseen aitas kütusel täielikult kütusel ära põleda. Seda tehti kuni tetraetüülplii kasutusele võttu. Peale teist maailmasõda leidis benseen uued kasutusalad. Benseeni hakati kasutama peamise komponendina mitmetes sünteetilistes materjalides nagu plastik, mõned ravimid, värvid, sünteetilised kummid jpm. Kuigi ainet kasutati ohututes kogustes on ikkagi ilmnenud nende materialide tootvate töölistel kõrgenenud haigestumine erinevatesse haigustesse, seal hulgas
katsemeetodid.". Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Metanooli ja etanooli on võimalik kasutada karburaatormootorites nii puhaste kütustena kui ka segus bensiiniga. Metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada mootoreid; ta on ka mürgisem ja energiavaesem. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (Pb, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaaniarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool.
Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Mootorile on see ohtlik: langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab ning põhjustab detailide kiiret kulumist. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Bensiinijaamades näeme bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Diiselmootori korral on väga oluline, kas kasutatakse suve- või talvekütust
5 TRANSPORDI HEITGAASID Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
6 Plii Õhusaaste Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid (TEP), mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid,
Eetrid on väga lenduvad ained. Kuna nad on headeks lahustiteks orgaanilistele ainetele, kasutatakse neid keemiatööstuses suhteliselt palju. · Dietüüleeter (C2H5 O C2H5) on kõige tuntum eeter, rahvakeeles tuntaksegi teda lihtsalt eetri nime all. Varem kasutati eetrit laialdaselt narkoosiainena, kuid ta tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Peamiselt kasutatakse teda siiski lahustina. · Eetrid leiavad kasutamist näiteks pliivaba bensiini lisandina (tõstab oktaaniarvu) ja tugevate liimide (epoliimide) valmistamisel.
c) Vesinikkrakkimine Vesinikkrakkimine on sarnane katalüütilisele krakkimisele selles, et ta kasutab katalüsaatorit, aga katalüsaator on vesinikkeskkonnas. Vesinikkrakkimine võimaldab lõhustada süsivesinikke, mis on katalüütilise krakkimise suhtes püsivad. On üldiselt enamkasutatav diislikütuse tootmisel kui bensiini tootmisel. Järgmine protsesside grupp (katalüütiline reformeerimine, alküülimine, polümeerimine, isomeerimine) tõstab rafineerimisel bensiini oktaaniarvu ühispanust. Need protsessid ennetavad detonatsioonivastaste lisandite kasutamist. Nad on saanud kõige tähtsamateks kütuse tootmisprotsessideks, sest pliid bensiini oktaaniarvu tõstjana kasutatakse üha vähem. Kõrgeoktaaniliste bensiinide tootmiseks ilma detonatsioonivastase pliilisandita on ainult üks tee, kasutada loomupäraselt kõrge-oktaanilisi süsivesinikke või oksügenaate, sest mõlemad omavad kõrgeid oktaaniarve.
· tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne. Oktaaniarvu määramiseks kasutatakse spetsiaalset mootorit 7 Bensiinijaamades on kasutusel peamiselt bensiinid oktaaniarvuga- 92, 95 ja 98. Need bensiinid erinevad kvaliteedi poolest. Varem kasutati ka madalama oktaaniarvuga bensiini, kuid tänapäeva autod nõuavad kõrgema kvaliteediga kütust. Keskkonnaprobleemid Kütuste põlemisel tekkivad vääveldioksiid (SO2) ja lämmastikuoksiidid (NO, NO2)
Vees ta hüdrolüüsub ( ? PbO2 ) . pliisulfiid on pooljuht, mida kasutatakse detektorina pliiasiidi saadakse naatriumasiidi toimel pliisooladesse. Pliiassiid on löögist plahvatav, kasutatakse detonaatorina 8 Pliikromaat: PbCrO4 oranzkollase värvusega kristallne aine, värvipigment. Tetraetüülplii: Pb(C2H5)4 kerglenduv mürgine vedelik, antidetonaator mootorikütuste kvaliteedi parandamiseks ning oktaaniarvu tõstmiseks. Pliietanaat: Pb(CH3COO)2 · 3H2O mürgine kristallne aine, selle lahuseid rakendatakse meditsiinis väliselt loputusteks ja kompressideks (0.5 2 % - ne lahus) Kasutamine Toodangult on plii metallide seas kõrgel viiendal kohal. Pliiühendeid kasutatakse värvainetena ( PbO kollase ja punase värvainetena; Pb3O4 oranz punane väga korrosioonikindel värvipigment) ; PbO on pliiaku elektroodimaterjal
1. Bensiin. Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige kergemini lenduv fraktsioon. Bensiini keemise algus on 35...40 C. Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena, seejuures peab natuke bensiinis olema ka hästi madalalt keevaid süsivesinikke, see hõlbustab mootori käivitamist, eriti talvel. Bensiinide üheks kõige tähtsamaks omaduseks, mille määramise ja parandamisega vaeva nähakse, on detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv. Bensiinide puhul ongi põhiprobleemiks oktaaniarvu tõstmine ning seda on võimalik teha mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus on tsetaaniarv, mida määratakse muudetava tööreziimiga katsediiselmootoris
reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Suur osa etanoolist läheb autokütuseks just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt.) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge ja seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka üldotstarbelise lahustina näiteks värvides, raviotstarbelistes tinktuurides ja kosmeetikatoodete koosseisus.1 3. Metanool
kokku sulatada. 5 3. KÜTUSED Liigitus Kütuseid liigitatakse agregaatoleku ja päritolu järgi. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded Autobensiinidest on tarbimisse ning müügiks lubatud ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013g/l.19 Kütuste omadused Vedelkütused peavad olema võimalikult kõrge kütteväärtusega, neil peab olema hea segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga
Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
9 ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste Kolvist sõltub surveaste, mis omakorda mõjutab mootori võimsust ja kasutatavalt bensiinilt nõutavat oktaaniarvu. Surveaste on see suhtarv, mis näitab mitmekordselt küttesegu survetakti käigus kokku surutakse. Lihtsustatult öeldes, mida rohkem küttesegu enne süütamist kokku surutakse, seda suuremat rõhku saab ta plahvatamisel kolvile avaldada, millest omakorda tuleneb suurem pöördemoment ja võimsus. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98
s.o. bensiini omadust mitte põhjustada mootoris plahvatuslikku ehk. detonatsioonpõlemist. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima. Detonatsiooni korral tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Detonatsiooni lõppemine on kuuldav heleda metalse kloppimise või pigem klõbinana. Pidev detoneerimine on ohtlik, sest mootori detailid võivad puruneda. Detonatsiooni aitab kõrvaldada mootori pöörlemissageduse tõstmine s.t madalama käigu sisselülitamine. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks kasutatakse keemilisi ühendeid, millest tuntuim on tetraetüülplii. Selle lisandiga bensiini nimetatakse etüülbensiiniks. Pliiühendite sisalduse tõttu on see bensiin väga mürgine ja teda võib müüa ainult värvilisena. Etüülbensiini tohib kasutada ainult mootorikütusena, mitte aga detailide pesemiseks. Etüülbensiini kasutava sõiduki heitgaas saastab oluliselt keskkonda. Märgatavamalt inim- ja loodussõbralikum on pliivaba bensiin, mis on meie tanklates ka
Mida suurem on oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on kütus. Mootoris süüdatakse bensiiniaurude ja õhu segu elektrisädemega. Kui bensiin on madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata käituma lõhkeainele sarnaselt. Detonatsioonikindluse määramise skaala saadakse kahe aine kaudu : 2,2,3-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv on 100 ning heptaan, mille oktaaniarv on 0. Kütustes kasutatakse ka antidetonaatoreid, mis tõstavad oktaaniarvu. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Pilet 18 Metallisulami mõiste. Metallide ja sulamite omaduste uurimine. Metallisulam on kahe või enama metalli kokkusulamisel saadud tahke lahus, kus ühe aine aatomid või molekulid on sisestunud teise aine kristallivõresse. Sulamil on metallile iseloomulikud omadused ning neil võivad olla omadused, mida lähteainetel ei olnud. Metallide ja sulamite omadused on nende valatavus, survetöötlus(valtsimine, pressimine,
Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel. Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest, mille molekulides on 5 12 süsiniku aatomit, keemispiiriga 40 150 kraadi. Oktaaniarv väljendab bensiini detonatsioonikindlust, mõõdetakse 0 100. Oktaaniarvu suurendatakse antidetonaatori, näiteks tetraetüülplii lisamisega. Autodes kasutatava bensiini oktaaniarv on suurem kui 90. Petrooleum on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. Petrooleum koosneb alkaanidest, mille molekulides on 9 15 süsiniku aatomit, keemispiiriga 150 250 kraadi. Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades. Diisliõli ehk gaasiõli on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon, mille
Pliisulfiid PbS (hõbehall või must) on pooljuht, pliiasiid Pb(N3)2 plahvatab põrutusel, on üks põhiühendeid detonaatorite valmistamisel. Pliikromaat PbCrO4 on oranžkollane tahkis (värvipigment). Pb(IV)-ühenditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrolüüsil. Metallorgaaniline ühend Pb(C2H5)4 tetraetüülplii on väga mürgine kergesti lenduv vedelik, mida kasutati antidetonaatorina mootorikütuste oktaaniarvu tõstmiseks. Tetraetüülplii oli varem üks peamisi ohtliku loodusreostuse allikaid maailmas (tootmine ja kasutamine vähenesid järsult 1990. aastate alguses). Vahetusreaktsioonid lahustes: Reaktsioonid 9. sool + sool sool Na2SO4 + BaCl2 BaSO4↓ + 2 NaCl elektrolüütide + sool 2 KI + Pb(NO3)2 PbI2↓ + 2 KNO3 lahustes – vahetusreaktsio onid (sarnased 10
tavaliselt kaks-kolm, ülemine on surverõngas, mille pealmiseks ülesandeks on põlevate gaaside survet ülalpool kolbi hoida ja alumine on õlirõngas, mille eesmärgiks on õli allpool kolbi hoida. Võimalik keskmine rõngas täidab mõlemat ülesannet. Tuntuimad kolvivalmistajad on Ross, Wiseco, J&E, TRW, Aries, Keith Black (KB) Surveaste Nagu öeldud, sõltub kolvist surveaste, mis omakorda mõjutab mootori võimsust ja kasutatavalt bensiinilt nõutavat oktaaniarvu. Surveaste, on see suhtarv, mis näitab mitmekordselt küttesegu survetakti käigus kokku surutakse. Lihtsustatult öeldes, mida rohkem küttesegu enne süütamist kokku surutakse, seda suuremat rõhku saab ta plahvatamisel kolvile avaldada, millest omakorda tuleneb suurem pöördemoment ja võimsus. Paraku ei saa küttesegu suurema võimsuse lootuses lõputult kokku suruda, sest liigse surve ja sealjuures tekkiva temperatuuri tõttu süttib küttesegu enneaegselt, s.t. enne
Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena karburaatoriga väikekateldes, teraviljakuivatite soojusgeneraatorites, valgustuslaternates ja süütevedelikuna. Veel kasutatakse petrooleumi lahustina sest mõningad ained lahustuvad vaid selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem
200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NO x, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
200 000 tn SO praegu. Autode heitgaaside kahjulikkus Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NO x, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii, kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult. Kristallivõre defektid võivad olla nii omadefektid kui lisanditega seotud defektid. Punktdefektid aatomi liikumine võre sõlmpunktist sõlmpunktidevahelisse tühimikku
ultraviolettkiired reageerivad hapnikuga, tekib osoonikiht, mis absorbeerib ultraviolettkiiri, kaitstes maapinda. UV-kiirgus: nahavähk (tõenäosus). Osoonikihi paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia). Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikues. · Plii: enamus autoheitgaasidest (tetraetüülplii oktaaniarvu tõstmiseks). Akumuleerub organismis. Nõrk pliimürgistus: depressioon, närvilisus, apaatia, õppimisraskused. · Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele. Vees: lahustunud radoon. · Lenduvad orgaanilised ühendid: süsivesinikud jm. Transport, tööstus. Ohukvaliteedi
happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis leidub CO, NOx, süsivesinikke, bensopüreeni, pliiühendeid, tahmaosakesi ja muud kahjulikku. Bensiini oktaaniarvu tõstmiseks lisatakse bensiinile tetraetüülpliid, mille põlemisel aga satub atmosfääri mürgiseid pliiühendeid. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele.
2. vastavate ekspluatatsiooni võtetega: a) eelsüütenurk väiksem; b) mootori koormus väiksem; c) küttesegu rikastamine; d) detonatsioonikindlama kütuse kasutamine. Autobensiinide detonatsioonikindluse suurendamiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatorit – etüülvedelikku, ja sellist bensiini nimetatakse etüülitud bensiiniks. Kui lisada 1 kg bensiinile 1cm3 etüülvedelikku (tavalisim tetraetüülplii), on võimalik oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude
Kasutati narkoosivahendina, kuid tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Kasutatakse peamiselt lahustina. Epoksiidid (R- CH CH R) / O on epoksürühmaga eetrid. Aineid, mis sisaldavad selliseid rühmi, kasutatakse epoksüvaikude tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide valmi Metüül-tert-butüüleeter (CH3OC(CH3)3) on kõige suuremas koguses toodetav eeter, sest teda kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 51.meta 52.eta 53.propa 54.buta 55. penta 56.heksa 57.hepta 58.okta 59.nona 60. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Keemia Halogeenid
detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised
detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised
annaabi.ee 
