ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis leia isomeerid määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks) kirjuta reaktsioonivõrrandid: 1) alkaan + halogeen = hallogeenalkaan + vesinikhallogeniid; 2) alkaan + hapnik = CO2 + H2O Selgitusega ülesanded: kuidas on seotud aine omadused tema struktuuriga: Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem keemistemperatuur ja seda halvem veeslahustuvus. millest on tingitud aine hüdrofoobsus/hüdrofiilsus ­ alkaanid on vees peaaegu lahustumatud; tahked ained ei märgu veega. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. Hüdrofiilsed ained Hüdrofoobsed ained Esineb vastastikmõju veega Puudub vastastikmõju veega Märguvad ning lahustuvad vees Ei märgu veega ega lahustu vees

Keemia

2

doc

Areenid ja halogeeniühendid

kofeiini väljapesemiseks kohviubadest. Triklorometaan ehk kloroform on iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, mida vanasti kasutati nii meditsiinis narkoosiks kui ka plekkide eemaldamiseks. Tänapäeval eemaldatakse plekke diklorometaaniga. Tetraklorometaan - omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik, mida kasutatakse kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites. 10) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? Hakati kasutama põllumajanduses, sest see on väike hea putukatõrjeks. Mürgine putukatele, vähemürgine imetajatele. Keelati, sest avastati selle kahjulikkus ka inimestele ja loomadele. Sellel on erakordne püsivus ja edasikanduvus. Kahjulikkus võib ilmneda alles aastaid hiljem

Keemia

2

docx

Alkaanide põlamine, halogeenimine

27513 III-24385 IV-64106] Halogeenimine[Cl2F2 Br2 I2] (CH4+Cl2->CH3Cl+ HCl)Saamine küllastumata ühenditest Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel

Keemia

1

doc

Keemia KT: Alkaanid

Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm ­ alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus ­ veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega.

Keemia

2

doc

Alkaanide füüsikalised ja keemilised omadused

Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed

Keemia

4

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia ­ süsiniku ühendite keemia. 19. sajandi keskpaigal arvati, et orgaanilised ained saavad tekkida ainult elusorganismides ( õpetuse nimi ­ vitalism [elujõu mõjul] ; tuntuim rootsi keemik J.Berzelius ). 1828.a. õnnestus F.Wöhleril esmakorselt sünteesida katseklaasis orgaaniline aine ­ kusiaine CO(NH). Mitte kõik süsinikku sisaldavad ained pole orgaanilised [CO, CO, CaCO, HCO]. Tänapäeval liigitatakse orgaaniliste ainete hulka ka neid aineid, mis sisaldavad H-C sidemeid. Aga ka siin on erandeid [CCl]. Lisaks süsinikule sisaldavad orgaanilised ained H, O, N ja halogeene (-pärisorgaanilised ained). SÜSINIKU ERILISUS. · Süsinikul on võime moodustada kasvõi lõpmata pikki ahelaid ( mis võivad omakorda olla hargnenud, tsükliks sulgunud jne)

Keemia

6

ppt

Alkeenid ja alkaanid

TABEL AINE VALE AGREGA VÄRVUS VEES LEIDUMINE NIMETU M AT LAHUSTUVUS S OLEK METAAN CH4 GAAS VÄRVUSE EI LAHUSTU SOOGAAS TU MAAGAAS ETAAN C2H4 GAAS VÄRVUSE HALVASTI MAAGAAS TU PROPAA C3H8 GAAS VÄRVUSE PRAKTILISELT NAFTA N TU LAHUSTUMATU  ALKAANIDE ÜLDVALEM CnH2n+2 C-aatomite arv Nimetus Valem Olek 1 METAAN CH4 G 2 ETAAN C2H6 A 3 PROPAAN C3H8 A 4 BUTAAN C4H10 S 5 PENTAAN C5H12 6 HEKSAAN C6H14 7 HEPTAAN C7H16 VEDELIK 8 OKTAAN C8H18 9 NONAAN C9H20

Keemia

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool  Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side.  Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur).  Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised.

Orgaaniline keemia

Lisainfo

Kommentaarid (0)