1. Sõida aeglasemalt! Sõida 90km/h õige kiirusega. 100 või 110 km/h sõites suureneb kütusekulu (olenevalt autost) märgatavalt. 2 2. Kontrolil rehvi rõhku! 10% liiga väike rehvirõhk põhjustab kütusekulu suurenemist ca 2%. 3 3. Kontrolli õhufiltrit! Must õhufilter takistab õhu pääsemist mootorisse, mis omakorda raskendab mootori tööd ja suurendab kütuse kulu. Kui käid auto regulaarselt hoolduses, siis ära filtri pärast muretse. Kui sul on aga vanem auto ja regulaarselt täishoolduses ei käi, siis tasub sellele tähelepanu pöörata.
1.2 Volkswagen Bora liikumist jalakäijana või jalgratturina. Samuti on mõnikord otstarbekam kasutada ühistransporti. (Allikas: http://www.mnt.ee/index.php?id=10626) 2.2. Teekonna ja kiiruse valik Teekonna ja sõitmise kellaaja etteplaneerimine annab võimaluse vältida ummikuid ja leida lühim ja ohutum viis jõudmaks sihtpunkti. Iseenesest iga liigne läbisõidetud kilomeeter on kulutamine, kuid kõige suurem kulutamine on töötava mootoriga sõidukiga paigalseismine. Selle vältimiseks peab sõidukijuht suunama oma pilgu võimalikult kaugele, et ette näha võimalikke takistusi teekonnal ja aegsasti kohandama kiiruse selliseks, et ei peaks tegema liigseid peatuseid. 2.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine Peamine punkt, mida meeles pidada, on see, et tänapäevased automootorid (alates 1990 aastast) on võimekamad. See tähendab, et liigsed pöörded minutis raiskavad ainult kütust ja
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud.
Seepärast polegi väntvõll lihtne vänt, vaid kepsude kinnituskohtades on vastukaalud, milles eesmärgiks on pöörlemisel tekkivaid jõude tasakaalustada. Probleeme põhjustab ka see, et eri silindrites toimuvad korraga erinevad taktid, mõnes tekitab töötakt jõudu, teises vajab survetakt jälle mõningast kaasa aitamist, kõik see põhjustab vibratsiooni ja väntvõlli väänet, mis mõnedel eriti ekstreemsetel juhtudel võib ulatuda kuni 90 kraadini. Mida suurem kolvikäik, pöörded ja pöördemoment, seda tugevam peab väntvõll olema Kepsud Keps on ühenduslüliks kolvi ja väntvõlli vahel ning annab kolvi üles-alla liikumise väntvõllile edasi. Nagu öeldud ülalpool, on ta selle rollis pidevalt suure koormuse all. Õigupoolest ongi just kepsud võistlusmootorites kõige enam purunev komponent. Kepsusid valmistatakse muuhulgas titaanist (eksootiline ja kallis). Vähem eksootilised materjalid on teras ja malm
Surve karterituulutuses.Õlikulu suurenemine. Kolin mootoris. Jämedam kolin raamsaaled, heledam kolin kepsusaaled (gaasi järsul lisamisel). 9.automaat kasti th. Lastakse käigukast soojaks lastakse välja käigukasti õli vahetatakse õlifilter seejärel puhastatakse käigukasti õli vann ja paigalatatakse tagasi. Seejärel vastavalt autotootja poolt ettenähtud juhenditele valatakse sisse käigukasti õli . Käigukastiõli taset enamasti kontrollitakse töösooja ja töötava mootoriga. 10.miks ei tohi käivitada diisel mootorit peale pikka seismist. ----- 11.silindrite ploki kontroll ja remont(mootori plokk) plokikaane põhi vigadeks on silindrite kulumine ovaalseks. Plokisilindrid mõõdetakse mikromeetri abil. Silindri kulumine väljub tehase välja antud tolerantsist tuleb silinder võimalusel puurida järgmisesse remont mõõtu.Saavutavaks vastav täpsus peale puurimist silinder oonitakse. 12.gaasijaotusmeh th.
poorne volditud paber, mida ümbritseb nailonvatt. Elemendist läheb läbi kogu mootorisse ja kompressorisse juhitav õhk. Osadel veoautodel on filtri õhuvõtturis lisaks tsentrifugaalne eelfilter, kus õhk saab püürisliikumise ja suuremad tolmu- ning mustuseosakesed langevad filtri põhja. Saastunud filterelement vähendab silindrite täidet, mistõttu mootor muutub jõuetuks, jõud hakkab kuluma ja kulub kiiremini. Loomulikult kaasneb sellega kütusekulu ja mootorist väljuv must suits. Kui alarõhu indikaator näitab punast või kui filterelement on olnud kasutuses üle 18 kuu, element vahetatakse. Osad: Sisselasketoru, Ühendusvoolik, Indikaator, Filterelement, Kaas ja Liblikmutter. Pump-Pihusti 1980-date lõpul, kui ilmnes, et seni diiselmootorites toitesüsteemides ainuvalitsenud kõrgrõhupump on oma võimalused praktiliselt ammendanud, hakati SCANIA arenduskeskustes otsima alternatiivseid toitesüsteemide lahendusi
Probleeme põhjustab ka see, et eri silindrites toimuvad korraga erinevad taktid, mõnes tekitab töötakt jõudu, teises vajab survetakt jälle mõningast kaasa aitamist, kõik see põhjustab vibratsiooni ja väntvõlli väänet, mis mõnedel eriti ekstreemsetel juhtudel (Top Fuel) võib ulatuda kuni 90 kraadini. Seetõttu on oluline, et väntvõlli tugevus oleks vastavuses selle kasutamisega. Mida suurem kolvikäik, pöörded ja pöördemoment, seda tugevam peab väntvõll olema. Materjaliks on malm või teras, kuid tähtis on ka valmistusmeetod. Kõige tugevam on nn. billet väntvõll, mis on sisuliselt ühest konkreetsest terasekamakast välja lõigatud. Selliseid kasutatakse üldjuhul vaid ekstreemsetes võistlusmootorites, näiteks Top Fuelis. Tugevuselt järgmine on forged crank (sepistatud väntvõll). Selline väntvõll valmib nii, et poolsula materjal (teras)
Nende nähtuste kirjeldamiseks on kasutusel kaks terminit: lag ja boost threshold ehk boostilävi. Sõna "lag" on palju laiemas kasutuses, kuid C. Belli raamatu "Maximum Boost" kohaselt räägitakse sageli ekslikult lagist, kui mõeldakse tegelikult boostiläve. Boostilävi on kõige madalam mootori töökiirus, mille juures turbo tekitab piisavalt boosti, et suurendada arvestatavalt pöördemomenti ja võimsust vabalthingava mootoriga võrreldes. "Arvestatav" on suhteline mõiste, kuid antud graafikute puhul võiks turbo boostiläveks lugeda u. 33003500 pööret selles kohas hakkavad kõverad peaaegu otse üles liikuma :) Lag'i defineerib Bell kui viivitust gaasi põhjatallamise ja arvestava boosti tekkimise vahel, kui mootori pöörded on juba nii kõrgel, et boost saab tekkida (st. ülalpool boostiläve); mida kõrgemal on pöörded, seda väiksem see viivitus on
silindriseinte kaudu soojusvahetus ning jätkub kütuse täitmine on otseses seoses mootori madala võimsusega . Jääkgaasid Parema täiteastme saamiseks püütakse kasutada sisse ja järelpõlemine. halvendavad kütuse põlemistingimusi , suureneb kütusekulu. väljalasketorustikes esinevaid rõhulaineid. Konstruktsiooniliselt Silindrisse mahtuva õhu massi saab arvutada valemiga. valmistatakse gaasitrakti torustik nii ,et enne väljalaskeklapi Tegelikus mootoris toimub ringprotsessi ehk ühe töötsükli vältel
1,3 miljonit ja 31. augustiks 2,0 miljonit. Kõige enam oli 2009. aasta detsembriks müüdud hübriidautosid USAs, koguses 1,6 miljonit, millest pooled olid Toyota Prius. Elekriautode marke on veel 1) Citroen Berlingo 2) Mitsubishi Imiev 3) Peugeot Ion. Hübriidautode näitajad: 1) Käitamiseks on ajamis kasutatud kombineeritult sisepõlemismootorit ja elektrimootorit 2) On erinevat tüüpi 3) Kasutegur on suurem regeneratiivse pidurdamise tõttu 4) Heitgaaside emissioon on väiksem 5) Kütusekulu on väiksem. 2. Mootorite liigitus (1) lk. 13. Mootor jõumasin, mis muundades mingit liiki energiat oma põhimehhanismi liikumisenergiaks, käitab tehnoloogia-, transpordi- vm. masinaid. Olenevalt lähteenergia liigist eristatakse soojusmootoreid, elektrimootoreid, hüdromootoreid, pneumomootoreid, tuulemootoreid, vedrumootoreid jmt. Mootori põhimehhanismi tüüp oleneb lähteenergiast ja selle muundamise põhimõttest. Kasutatakse kolb-, turbiin-, reaktiiv-, lineaarm-eid.
ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded. Väljalaskeprotsess, algab kolvi suureneva mahu ja vahetult maksimaalse temperatuuri languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted
haanilise esirattaveoga (MFWD) võimaldab nii põllul kui teem. Olgu siis põllul või sõiduteel, vähendab see roolikeera- guleerib nii rooliratta takistust kui pöörete arvu lukust lukuni sõiduteel maapinnale rohkem jõudu rakendada. mise vaeva, suurendades märkimisväärselt sõidu mugavust ja manöövritel. masina juhitavust. Ka kütusekulu on väiksem. 42 km/h AutoPowr käigukas- · Täiselektrooniline roolimiskontroll lihtsustab rajal püsimist tiga töötab mootor ainult 1434 pööret minutis. 50 km/h · Dünaamiline stabiilsuskontroll hoiab traktori vähima vae- ja vähendab masinajuhi vaeva, muutes sõitmise kõikjal mu- AutoPowr käigukastiga on vajalik üksnes 1713 pööret
Kolb liigub silindris sirgjooneliselt edasi-tagasi. Piirseise, kus kolvi liikumissuund muutub, nimetatakse surnud seisudeks. Kolvi kaugeimat piirseisu väntvõllist nimetatakse ülemiseks surnud seisuks (ü.s.s.) ja lähimat piirseisu alumiseks surnud seisuks (a.s.s.). Tee pikkust, mille kolb läbib liikumisel silindris ühest surnud seisust teise, nimetatakse kolvikäiguks ning antakse tehnilistes andmetes millimeetrites. Väntvõlli ühe täispöörde vältel teeb kolb 2 käiku. Protsessi, või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Mootori töötamisel peavad silindris toimuma järgmised protsessid: 1. silindri täitumine kütteseguga, 2. segu kokkusurumine ehk komprimeerimine, 3. segu põlemine ja paisumine ning 4. põlemisjääkide eemaldamine silindrist heitgaasina. Need 4 erinevat protsessi, mis korduvad mootori silindris kindlas järjestuses, moodustavad mootori töötsükli
Järgmisel ristmikul ära pöörama. Selleks sobivas kohas kiirematele sõidukitele möödasõitu võimaldama, hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 8. Mida näitab see märk koos lisateadetetahvliga? Pidurdusmaa pikkust esimese kurvini. Ohtliku teelõigu pikkust. Kaugust esimese kurvini. 9. Milline pidurdusviis sobib kasutamiseks mõõdukalt libedal teel, kui autol puudub pidurite blokeerimisvastane seade (ABS)? Mootoriga pidurdamine. Katkendlik vajutamine piduripedaalile (nn. tippimine). Pidurdamine blokeeritud ratastega. 12. Mida tähendab selline lisateatetahvli ja märgi ühend? Edasi ei tohi sõita ühegi sõidukiga. 200 m kaugusel algab edasisõidu keeld. 13. Millal on silma kohanemiseks kuluv aeg pikem? Valgustatud teelt pimedasse sõitmisel. Pimedast ereda valguse kätte jõudmisel. 16. Millise kiirusega tohib sõita esmase või piiratud juhtimisõigusega juht?
Tööpindade määrimiseks kasutatakse jõuülekandeõli. Jõuülekandeõli ei vahetata sageli, sest töötingimused on kerged ja õli määrimisomadused säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav
torrattad kolme rühma (vt. joon. 1): a) põlve- ja jäikade jalatoenditega mootorrattad, b) põlvetoenditeta, tugipõrandaga mootorrattad ehk motorollerid, c) sõtkajamiga mootorrattad ehk mopeedid. Põhitüübiks on esimese rühma mootorrattad. Kasutus- otstarbe järgi liigitatakse need tänava- ja .spordimootorra- tasteks. Tänavamootorrattad on lihtsa ehitusega ja suhteli- selt pika kasutuseaga, nende konstrueerimisel on peetud silmas ka meeldivat väliskuju ja väikest kütusekulu. Spordimootorrattad jagunevad omakorda veel palju- deks alaliikideks. Nendel on võimsad mootorid ja nad või- vad saavutada suuri kiirusi. Spordimootorrataste kuju ja konstruktsioon sõltub sellest, millise võistlusliigi jaoks nad on määratud. Nii eristatakse krossi-, ringraja-, jääraja- mootorrattaid jne.* Motorolleritel on mootor, jõuülekandeseadmed ja ben- siinipaak mahutatud istme alla ning käetud voolujoonelise kattega. Juhiistme ees on avara porikaitsega eest ja alt pii -
mis hõlmab ainult regulaarhooldust kuni lepinguni, mis tagab masina täieliku korrashoiu, võimaldamaks kliendil optimeeridao ma investeeringu tasuvust. Komtrax võimaldab jälgida • Masina asukohta ja liikumisi • Hooldevälpasid • Masina tööaega, sealhulgas eraldi töötamist tühikäigul, reaalset tööaega ja lisaseadmete kasutamise aega • Masina koormatust (sobivust antud tööle) • Kütuse taset paagis ja kütusekulu • Jahutusvedeliku temperatuuri • Masina rikke hoiatusi • Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta Buldooserid Buldooser on liikuv mullatöömasin, mis kujutab endast roomik- või ratasttraktorile, vedukile või mingile teisele liikurmasinale raami või taladega riputatud tööseadet- kõverjoonelise profiiliga hõlma (metallplaati). Hõlm on paigutatud liikurmasina baasist väljapoole.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
Joon. 11.4. Liikumistee valik lahvandustes. Joon. 11.5. Liikumine lahvandustes on ohutum kui jääst läbi murdes. Kui jääserv ei ole näha, on soovitav hoiduda peasuunast veidi pealetuule suunda, kus jää läbitavus on harilikult parem ja pressi kätte sattumise oht väiksem. Tuleb hoiduda sisenemisest läbipääsu kahe suure jääpanga või kahe jäävälja vahel. Kõik järsud pöörded tuleb teha minimaalse kiiruse juures. Jää tiheduse hindamiseks on võimalik võrrelda eespool oleva jää väljanägemist juba läbitud jääga ahtri taga. Kalda ligidal liikudes tuleb kalda suunas puhuva tuule tugevnedes juhtida laev kaugemale merele. Hea ilma ja prognoosi korral, kui läbitav jääala ei ole suur ja on kergesti läbitav, võib jääs liikuda ka halva nähtavusega ja öisel ajal. Pimedal ajal kasutatakse tugevajõulisi suunatavaid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
