Rakvere Eragümnaasium Mari-Liis Vilgelm 11.B.KLASS Vene-Gruusia sõda referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2008 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................lk2 Refereering nr1 ,,Vene-Gruusia sõda: mis tegelikult juhtus".................................lk3 Refereering nr2 ,,Ojuland: Eesti toetab Gruusiat"..................................................lk4 Refereering nr3 ,,Presindent Ilves: Eesti toetab Gruusia soovi liituda NATO Liikmelisusprogrammiga"........................................................................................lk5 Kokkuvõtte...............................................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus.................................................................................
Selgitage näite abil. ............................................................................................................................3 10. Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik ristikesega...................................4 11. Kuidas saab inimesi kaasata kohalike keskkonnaalaste probleemide lahendamisse? Tooge üks näide..........................................................................................................4 Kristiina Ojuland. Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid..........................5 12. Mis on need neli vabadust, mille laienemisest K. Ojuland artiklis räägib?.........5 Eesti Panga seisukoht Euroopa Majandus- ja Rahaliidus (EMU) osalemise kohta.. .5 13. Kas usaldate Eesti Panga prognoosi sissetulekute tasemete ühtlustumise kohta Euroopa Liidus? Selgitage..........................................................................................5 14
Näib, et rahvusvaheliste organisatsioonide valmisolek tegutseda kasvab iga tunniga. Palju sõltub rahvusvaheliste tegutsejate järgmistest sammudest. (Paet 2008) Balti riikide parlamentide juhid tegid ühisavalduse, milles kutsuvad rahvusvahelist üldsust üles otsustavalt hukka mõistma Venemaa tegevust ja viivitamatult astuma kõiki vajalikke samme sõjategevuse lõpetamiseks ning osapoolte toomiseks läbirääkimiste laua taha. Praegune Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland avaldas sõja ajal Gruusiale poolehoidu. Ojuland lisas, et Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja ekspertabi ning võimaldab juba lähiajal Gruusia ametnikel tutvuda Eesti reformikogemuste ning tehtud tööga Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamisel. Sügavat muret seoses olukorraga Gruusias avaldas ka erakorralise istungi korraldanud Riigikogu väliskomisjon. Väliskomisjon mõistis hukka Venemaa sõjalise sekkumise
koostöö teiste Euroopa riikidega. Samuti kultuurilisel ja ideelisel dimensioonil peeti tollal Euroopa Liitu kuulumist Eesti lõplikku jõudmist Euroopasse. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum. 1.mail 2004 sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid allkirjad lepingule president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Eestlastest on Euroopa Parlamendis esindatud Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland. Majandus- ja ühiskonnaelu esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S
neist. Komisjon Ülemnõukogu koosneb valitsusjuhtidest või riigipeadest. Kogunetakse vähemalt kaks korda aastas. Ülesandeks on üldiste suunade kavandamine. Kes esindavad Eestis EL parlamendis? Ivari Padar, Indrek Tarand, Kristiina Ojuland, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam, Siiri Ovir.
ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia: kristlik-demokraatlik, euroskeptitsism Vabariiklik Partei EESTI SAADIKUD EUROOPA PARLAMENDIS Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed aastatel 2009-2014: Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Kristiina Ojuland TUNNE KELAM: Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Julgeoleku ja kaitse allkomisjon - Delegatsioon Ameerika Ühendriikidega suhtlemiseks KRISTIINA OJULAND: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, juhatuse liige Liige: - Väliskomisjon - Delegatsioon EL-i-Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis SIIRI OVIIR: Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE), juhatuse liige Aseesimees:
Euroopa parlament Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon. Praegu on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus täiskogu nädalapikkused istungjärgud. Eestist on seal Ivari Padar; Tunne Kelam; kristiina Ojuland; Siiri Oviir; Vilja Savisaar; Indrek Tarand. Parlamendi hoone Starbourgis Euroopa Liidu lipp Euroopa Liidu hümn meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. Kuula hümni Euroopa päev Nüüdseks on 9. maist saanud Euroopa sümbol, mis koos lipu, hümni, moto ning ühisrahaga iseloomustab Euroopa Liidu
Fourth level Fifth level Jerzy Buzek on Euroopa Parlamendi president Euroopa Parlamendi ülesanded Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. Eesti esindajad Euroopa Parlamendis Indrek Tarand Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga.
kontrolliksid üle oma tuumaenergiapoliitika, seades liikmesriikides sisse ühised tuumaelektrijaamade standardid. Kasutatud materjalid http://tuumaenergia.ee/ http://mobile.dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31032/tuumaenerg ia_eelised_ja_puudused.html https://www.youtube.com/watch?v=rcOFV4y5z8c https://www.youtube.com/watch?v=HEYbgyL5n1g https://www.youtube.com/watch?v=pVbLlnmxIbY http://parnu.postimees.ee/421420/kristiina-ojuland-tuumaenergia-tule vik https://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia
Väga häiriv on ka ACTA poolt kehtestatav interneti jälgimine- interneti pakkuv firma on kohustatud jälgima kõike mida inimene arvutis/internetis teeb. Nii saavad teenusepakkujad edastada delikaatseid isikuandmeid ilma kohtuliku järelevalveta andmenõuete põhjendatuse ja edasise andmekäitluse üle, üksnes kasvõi ühe ainsa töötaja kahtluse põhjal. Selline tegevus on aga Eesti seadustega vastuoluline. Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. ACTA puudutab ka vaesemaid nn kolmanda maailma riike. Tooksin siinkohal näite-
1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel.(nt Mõõdukate franktsioon).
2010 13023 0 1987 1917 1938 1969 1992 2010 Villu Mikk 7 Kuulsad Jõhvist pärit inimesed Näitleja Guido Kangur Lavastaja Elmo Nüganen filmi ,,Nimed marmortahvlil" Allikas: Google pildid Poliitik Kristiina Ojuland Allikas: Google pildid Villu Mikk 8 Haridus Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Vene Gümnaasium Lasteaiad: Sipsik, Pillerkaar, Kalevipoeg Muusikakool Kunstikool Spordikool Mainori kõrgkool Ida-Virumaa kutsehariduskeskus
· Asendusemadus - viljastatakse mehe ning naise seemne-ja munarakk nende kehaväliselt ning loode kasvatatakse üles kellegi teise kehas, kes geneetiliselt enda lapse sünnitab, kuid annab lapse hiljem ära. · Eestis on praegu asendusemadus keelatud, kuid plaanitakse teha seaduslikuks. "Kui see oleks Eestis lubatud, ei välistaks ma ka ise sellise meetodi kasutamist," ütleb Ojuland ajakirjale Naised. ASENDUSEMA/EMADUSE MIINUSED: - Asendusemaks olemine on suur vaimne vastutus. - Asendusemaks olija ja nn teenuse kasutaja peavad olema oma otsuses 100% kindlad, kuid seda on raske kontrollida. - Asendusemaks võivad tulla need, kes soovivad lihtsal teel raha teenida. - Raske on garanteerida, et lapsesoov tuleb õilsatel eesmärkidel. - ASENUDUSEMA/EMADUSE PLUSSID: - On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi
alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba uute pagulaste sisserännet, kuid inimesed ei ole selle poolt. Eesti riik tahab veel ligi 300 immigranti juurde tuua. Mitmeid kordi on tehtud intervjuusid kohalikke elanikkega, et kas neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi. Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem
jaanuaril 2011. Euroalast väljaspool asuvateks Euroopa Liidu liikmesriikideks on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tsehhi, Ungari ja Ühendkuningriik. Eesti Euroopa Liidus Eesti esitas ametliku taotluse Euroopa Liiduga liitumiseks 1995. aastal. 1998.aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ja 2003.aastal viidi läbi referendum. 1.mail 2004 sai Eestist Euroopa Liidu liige. Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis: Tunne Kelam, Kristiina Ojuland, Siiri Oviir, Indrek Tarand, Ivari Padar ja Vilja Savisaar-Toomast. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigis EL institutsioonides ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjonis- asepresident Siima Kallas, Euroopa Kohtus- Küllike Jürimäe, Üldkohtus- Lauri Madise, Euroopa Kontrollkojas- Kersti Kaljulaid.
teiste Euroopa riikidega, samuti kultuurilisel ja ideelisel dimensioonil peeti tollal Euroopa Liitu kuulumist Eesti lõplikku jõudmist Euroopasse. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Kasutatud materjal http://europa.eu/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://www.vm.ee/?q=taxonomy/term/181 valitsus.ee/et/riigikantselei/euroopa-liit Koostas T. Ristmägi
Neljas tase Viies tase Euroopa parlamendis(SDE)(rahandus ja majandus) Ivari Padar Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa parlament(reform) Kristiina Ojuland Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa Parlamendis(üksikkandidaat) Indrek Tarand Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Euroopa parlamendi peasekretär
43,2%-ni. Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas , kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand.Parlamendi töö toimub erinevates komisjonides. Praegu on alalisi komisjone EP-s 20. Eesti saadikutest kuuluvad Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland väliskomisjoni, Ivari Padar majandus- ja rahanduskomisjoni, Siiri Oviir naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse ning ka tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, Vilja Savisaar transpordi- ja turismikomisjoni, Indrek Tarand põhiseaduskomisjoni.
· Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-. Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. - Ajutised moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid. - Fraktsioonid erakonnad(6). 6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused: 1)Rahva esindamine; 2)arutlemine, erinevate probleemide tasakaalustamine; 3)vastu võtta seadusi;
saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots.dem); Opos- Erakond Eestimaa Rohelised, Keske, Rahvaliit. STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne. suhtlevad eri riikidega, pädevad
Samuti kultuurilisel ja ideelisel dimensioonil peeti tollal Euroopa Liitu kuulumist Eesti lõplikku jõudmist Euroopasse. Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks 1995. aastal, kuid alles 1998. aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum, misjärel 1. mail 2004 sai Eestist koos üheksa muu riigiga Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid lepingule allkirjad president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Euroopa Liidu sümboolika - Hümn - meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni loodud 9. sümfooniast "Ood rõõmule" ja hümni sõnad Friedrich von Schillerilt. 1972. aastal kuulutati see ametlikult Euroopa hümniks laiemas mõistes. Euroopa Liidu lipp
· Võru tüdruk poliitskandaali keskmes Võru tüdruk Anu Kikas, kes veel poolteist kuud tagasi töötas Võru linnavalitsuses arendusspetsialistina, on kistud seoses europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi nõuniku ametikohaga poliitskandaali keskmesse. Skandaal kulmineerus eile, kui Reformierakonna juhatus otsustas erakonna aukohtu ettepanekul visata erakonnast välja Anu Kikase ülemuse, Eestist valitud europarlamendi liikme Kristiina Ojuland · Keskerakonna poliitskandaal algas armastusest Tallinna volikogus? Ivor Onksion, kes viimastel päevadel on kuulsaks saanud sellega, et viis 450 lehekülge Hannes Rummi kirjavahetust Keskerakonna kontorisse, kuulus enne keskparteiga liitumist sotside nimekirja. Parteivahetuse olevat Publiku allika sõnul põhjustanud aga hoopistükkis mitte poliitika, vaid palav armastus.
Peterburgi Serovi-nim. Kunstikoolis, kus ta omandas disainer-kujundaja eriala. Aastast 1979 töötas Irina Baleva kunstiõpetajana, tegi kaastööd ajalehtedele ja trükikodadele. Aastat 2000 võib pidada batikaperioodi alguseks kunstniku elus. Batikat on Irina Baleva nimetanud oma elustiiliks. 2. Kristina Ojuland sündis 17.detsembril 1966 Kohtla-Järvel. Europolitik, välisminister ja ,,Tantsud tähetedega" saate staar 3. Marko Pomerants sündinud Lääne-Virumaal, Tamsalus. Poliitik. Endine sotsiaalminister. 4. Aime Mäekask sündinud Ida-Virumaal. Õppejõud Pärnu Kolledzis. KASUTATUD KIRJANDUS: www.ida-virumaa.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud esindajad, esindab EL kodanike huve. (Kristiina Ojuland, Ivari Padar, Tunne Kelam, Vilja Savisaar-Toomast, Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2
portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, Liikmed 1952 – Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxemburg, Holland 1973 – Taani, Iirimaa, Suurbritannia 1981 – Kreeka 1986 – Hispaania, Portugal 1995 – Austria, Soome, Rootsi 2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused
eelkõige komisjoni üle, võib avaldada umbusaldust EK. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi, võtab vastu või lükkab tagasi eelarve. o Eestist valitud saadikud: KE->Vilja Savisaar Toomast,Siiri Oviir;EP Fraktsioon - Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon Re ->Kristiina Ojuland;EP fraktsioon- Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon IRL->Tunne kelami;EP faktsioon-Euroopa Rahva partei SDE->Ivari Padar;EP fraktsioon- Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Indrek Tarand;EP fraktsioon- Rohelised/Euroopa Vabaliit · Euroopa Kohus o Asub Luksesmburgis o Koosneb 27 kohtunikust ja 8 juristist
Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist traspordiküsimused. Aastatel 2004-2009 töötas Siim Kallas haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinikuna. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. Eesti majandus- ja ühiskonnaelu mitmete alade esindajad on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmed ning Eesti kohalikud omavalitsused osalevad regioonide komitee töös. Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid
Riigikogu võiv hääletada kõige rohkem 3 korda e. hääletusvooru. Selleks, et võita, vajab kandidaat 2/3 Riigikogu koosseisu häälte enamust. Kui ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat piisavalt toetust, kutsutakse kokku valimiskogu. Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister Villu Reiljan, sotsiaalminister Marko Pomerants, haridusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, siseminister regionaalaladel Jaan Õunapuu, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, peaminister Juhan Parts.
Ansip, 2014- T. Rõivas Juhatuse liikmed veel: K. Kallas, U. Paet, U. Kruuse, R. Lang, J. Ligi, L. Randjärv, U. Paet, K. Pentus-Rosimannus, H. Pevkur, V. Randpere, J. Tamkivi, K. Uustulnd Liikmeid üle 12 000 Eesti Reformierakond Riigikogus 30 kohta Tartu linnavolikogus 15 kohta (49st) Euroopa Parlamendis 2 kohta Kuulub Euroopa liberaalide ja reformiparteide ühendusse Maksude alandamine Eesti Euroopa viie rikkama riigi hulka! Silvergate Viimased lahkujad: Kristiina Ojuland, Jaak Jõerüüt Viimased liitujad: Johannes Kert, Ants Laaneots, Eve Kivi, Heidy Purga, Eerik-Niiles Kross Taavi Rõivas Sündis 1979 Tallinna Reaalkool TÜ majandus 2012-14 sotsiaalminister Vabaabielus, tütar Reformierakond http://www.youtube.com/watch?v=NjAYs1x 1xYs&feature=related Isamaa ja Res Publica Liit Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res
SB ülemkoda erandlik, sest seal on ajalooline tööjaotus. Ülemkoda regionaalsete huvide esindamiseks- USA 2 senaatorit igast osariigist, kes esindavad. SB kujutab ülemkoda seisuslikku esindusorganit. Valimised puuduvad. Sinna pääseb omandatud tiitliga- Lordid. Seadusandlikvõim (parlament) Eesti parlament- Riigikogu, valitakse iga 4 aasta järel. Struktuur- (formaalõiguslik) tuleneb seadustest · Parlamenti juhib juhatus- esimees Ene Ergma, I aseesimees- Kristiina Ojuland, II aseesimees- Jüri Ratas. · Komisjonid(tööorganid)- esimehed nim. parlamendi juhatuse esimees · Alatised komisjonid (kattuvad ministeeriumide tegevusvaldkondadega) · Ajutised komisjonid 2. Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised-
12. Mis aastal Eesti liitus ja mis organisatsiooniga? ÜRO- 1991 Euroopa Nõukoguga 1993 NATO ja ELiga 2004 13. Nimeta Eesti ja NATO vahelised suhtlused! · NATO õhujõud korraldavad Baltimaade õhuturvet · Osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel (suurim sõjaline operatsioon Lõuna-Afganistaanis) · Tallinnas asub NATO küberkeskus 14. Nimeta Eesti esindajad Euroopa Parlamendis! I. Tarand, I. Padar, S. Oviir, V. Savisaar, K. Ojuland, T. Kelam 15. Kus toimub Euroopa Liidu osade istungid? Euroopa Parlament Strasbourgis ja Brüsselis Euroopa Komisjoni valitsus Brüsselis Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourgis. 16. Nimeta Euroopa Liidu põhivabadused! · Kaupade vaba liikumine · Teenuste vaba liikumine · Kapitali vaba liikumine · Isikute vaba liikumine 17. Nimeta Euroopa Komisjoni president ja ÜRO peasekretär! ÜRO peasekretär on BAN Ki-Moon Korea Vabariigist
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgedee veerežiimis 4. Kolem kuru hüdroelektrijaam tasub end ära kuna pärast tammi valmimist on vee-energia odav ja keskkonnasõbralik 5. Lõuna- Ammeerika riikide vee-energia tarbimine on suur kuna seal on piisa...
teiseks türklasi on igalpool euroopas, canada on soovinud saada liikmeks, (türgis on küprose probla sest küpros ei taha et türgi tuleks, tal on sõjaväe suur võim, ja vähemusrahvuseid ei austata; läbirääkimised on suht halvad olnud, samas EL'le on hea kui türgi liitub sest ta naabrid on täiega head, türgi on natos,) ta muutub mõtetuks kui EL liiga palju laieneb. euroopa nõukogu, MITTE MINISTRITE NÕUKOGU. 46 riiki on seal, eesmärk: liikmesriikide vahel parem sidusus, jututuba, ojuland oli seal seesti esindaja, püüda lahendada probleeme mis praegune ühiskond kokkupuutub, sõjalised küssid ei KUULU!!(sinna kuulub venemaa, ) saadab välja missioone jälgimaks nt valimisi. miks on oluline et venemaa seal on: venemaaga on võimalikrääkida ainus koht kus see jobud on, kui euroopa liit arenes siis saadi aru et oleks hea omada etteennustavaid naabreid, kui kaugele areneb? mis on EL oluline lähinaabrite puhul? Meri on piirav, (vahemeri, atlandi ookena)
Samuti toob ta ACTA kohta väga hea näite: "Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus näiteks inimene, kes on postiga tellinud endale Diori jaki, leiab postkontorisse tulnud pakist küll jaki, aga Diori silt on võltsing, jaki õmmelnud Kükametsa rätsep. Nüüd tahetakse ACTAga sellise olukorra vältimiseks sisuliselt sättida postkontori uksele politseinik, kes kontrolliks pakkide viimist ja toomist ning aeg-ajalt ka pakkidesse pilgu heidaks."(14) Ka Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland on pidanud ACTA-t absurdseks öeldes: "Eesti kehtiv seadusandlus katab suurepäraselt valdkonnad, millele ACTA on suunatud, ent ei jäta õiguskeeles vale tõlgendamisvõimalust, mis võiks piirata elanike põhiõigusi ja -vabadusi või ka ettevõtlusvabadust." Lisaks peavad ka veebiteenuste pakkujad (Google, YouTube, Neti.ee, Rate.ee, Postimees jne) hakkama kontrollima inimeste tegevust. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et ACTA reaalsuseks ei ole saanud. Mul ei ole midagi
Ülesanded: Ainsana õigus algatada õigusakte Vastutab EL eelarve täitmise eest Esindab EL rahvusvahelistes suhetes Euroopa Parlament esindab liikmesriikide kodanikke. Hetkel 736 liiget. Valimised 5 aasta tagant. Parlamendi tööd juhatab president, kes valitakse liikmete poolt salajased hääletusel 2,5 aastaks. Eesti on esindatud 6 saadikuga: Ivari Padar, Vilja Savisaar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam, Kristiina Ojuland (20092014). Parlamendi töö toimub vaheldumisi Brüsselis ja Strasbourgis. Parlamendi liikmed kuuluvad fraktsioonidesse. Kõik parlamendi liikmed töötavad ka komisjonides. Ülesanded: Seaduste vastuvõtmisel kas: on kaasotsustaja koos ministrite nõukoguga avaldab ainult arvamust Teostab demokraatia järelvalvet Kontrollib eelarve raha kulutamist Kinnitab eelarve Euroopa keskpank asub Frankfurdis
32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50. Tarmo Mänd 51. Eiki Nestor 52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83
valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · Riigikogu esimees - Ene Ergma · Riigikogu I aseesimees - Kristiina Ojuland · Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Seejärel valivad Riigikogu liikmed enda hulgast uue juhatuse. Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid.
· · Rahu ja turvalisus · Jõukus ja heaolu · Tugevus rahvusvahelisel areenil 5.4. Eesti esindajad EK-s ja EP-s · · Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas, kelle töövaldkonnaks on alates 2010. aasta jaanuarist transpordiküsimused. · Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014) kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar, Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Reformierakonnast Kristiina Ojuland, Isamaaliidust Tunne Kelam ning üksikkandidaat Indrek Tarand. ·
14. septembril 2003 viidi läbi referendum Eestis Euroopa Liiduga liitumise osas. 2/3 olid liitumise poolt, 1/3 vastu. Kõik 10 riiki, kes 2004. aastal EL liitusid, on automaatselt kohustatud vastu võtma ühisraha euro. See oli juba liitumislepingus sees. 1. mai 2004 leping jõustus, Eesti liitus. 29. oktoobril 2004 kirjutati alla Põhiseadusleping. Eesti Vabariigi President Arnold Rüütli nimel kirjutasid sellele alla tollane peaminister Juhan Parts ja tollane välisminister Kristiina Ojuland. Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu
Elanikkonna moodustavad kodanikud, välismaalased ja kodakonsuseta. c) SUVERÄÄNNE RIIGIVÕIM, mis tähendab nii välimist (teised riigid tunnustavad seda riiki) kui sisemist iseseisvust (de facto, tavaliselt siis, kui ei olda kindlad, kas riik jääb püsima) 5. EESTI VABARIIGI 7 PÕHISEADUSLIKKU INSTITUTSIOONI, MILLISED NEED ON? 1) RIIGIKOGU, millele kuulub seadusandlik võim, mida juhivad Ene Ergma (spiiker), I aseesimees on Kristiina Ojuland ja II aseesimees on Jüri Ratas. 2) RIIGIPEA president Toomas-Hendrik Ilves 3) VALITSUSELE kuulub täidesaatev võim, mida juhib peaminister Andrus Ansip 4) KOHUS mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus, juhib esimees Märt Rask 5) EESTI PANK on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel. Juhiks on Andres Lipstok.
Euroopa Parlamendi presidendiga. EP Eestist kuulub EP 6 saadikut: presidendiks on Siiri Oviir - liberaalid, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Martin Schulz. Vilja Savisaar-Toomast – liberaalid, transpordi- ja turismikomisjon Tunne Kelam – Euroopa Rahvapartei, väliskomisjon Indrek Tarand – rohelised, põhiseaduse komisjon Kristiina Ojuland – liberaalid, väliskomisjon Ivari Padar – sotsiaaldemokraadid, majandus- ja 2. Euroopa Liidu Nõukogu • Euroopa Liidu Nõukogule kuulub ELi seadusandlik võim, esindab liikmesriike • EL Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ • Nõukogu on põhiülesanneteks on: • 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. • 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. • 3
kuulunud veofirmaga Autorollo, mis läks pankrotti. Keit-Pentus Rosimannus eitas enda seost Autorolloga, kuid Eesti Ekspressi käsutuses olevad e-kirjad näitavad, et ta on siiski juhtimises osalenud. Selle tulemusena langes Reformierakonna toetus lausa 20%-le. Sisevalijate ehk Ojulandi skandaal 30. mail 2013. aastal avaldas Eesti Ekspress artikli, mis väitis, Et reformierakonna juhatuse valimistel toimus e-hääletuses pettus. Juba 31. mail väitis Kristiina Ojuland selle väite ümber, sest tal ei olnud selleks isegi ligipääsu. Eitas seda pettust ka Delfi TV pressikonverentsil, kuid sellegi pooles lükkas Reformierakond Ojulandi väited tagasi ning ta arvati 5.juunil erakonna liikmete hulgast välja. Skandaali tulemusena astus Reformierakonnast välja üle 200 liikme, kuid erakonna toetust see silmapaistvalt ei vähendanud. Siim Kallase skandaal 11. veebruaril 2014 kirjutas Postimees: „Siim Kallas teatas 10. veebruaril Reformierakonna
Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa. · Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand Seadusandliku võimu jagunemine · Teatud otsuste langetamisel vajalik parlamendi nõusolek. · Liidulepingud ei kuulu parlamendi jurisdiktsiooni. · Teatud valdkondades nõutav parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Euroopa Kohus · 27 kohtunikku. · Otsused liikmesriikidele kohustuslikud. · Töövaldkonnad: Majandus Konkurents Ühisturg Tööõigus Võrdõiguslikkus Euroopa Keskpank · Frankfurt, Saksamaa · Rahanduspoliitika
wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord (08.10.2009). 7. Vikipeedia, Holland. http://et.wikipedia.org/wiki/Holland (08.10.2009). 8. Välisministeerium, Haridusalane koostöö - http://www.vm.ee/?q=en/node/157 (09.10.2009). 9. Välisministeerium, Turism - http://www.vm.ee/?q=en/node/157 (09.10.2009). LISA September 2001 põllumajandusminister Ivari Padar November 2002 välisminister Kristiina Ojuland Mai 2004 välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Hollandi ENPA delegatsiooni liikmetega Juuli 2004 valitsuse EL asjade direktor Gert Antsu Oktoober 2004 riigisekretär Heiki Loot Aprill 2005 rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo Märts 2006 kaitseminister Jürgen Ligi November 2006 välisminister Urmas Paeti kahepoolne kohtumine Hollandi välisministri Bernard R. Bot' iga
suure panuse maailma elektrivarustuses. Kuna tuumaenergeetika vastu võidakse olla skeptilised Tšornobõli õnnetuse pärast. Finantsteenused? 6. Pilet Euroopa Liit? Euroopa Liit on Euroopa demokraatlike riikide ühendus, millel on 27 liikmesriiki. EL-il on oma raha Euro. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004 aastal. Europarlamendis on üle 700 liikme. Eestlasi on europarlamendis 6, kelleks on Vilja Savisaar, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland Hüdroenergeetika? Hüdroenergeetika on veemajanduse peamine haru. Maailma kõige tähtsamad veejõujaamad on koondunud kõrgeltarenenud maadesse. Euroopas on 3 tähtsat hüdroenergeetika piirkonda: Skandinaavia maad, Alpi maad ja Siber. Kõige energiarikkamad jõed maailmas on: Jangtse, Mekong, Kongo, Sambesi, Parana, Columbia ja Yukon. Tööstusettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Vesi mõju keskkonnale äriteenuste osutajad Maa -- tööjõud
2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja
Olulised tegelased: Euroopa ülemkogu president Herman Van Rompuy Euroopa liidu välis ja julgepoliitika kõrge esindaja Cathrine Ashton Euroopa komisjoni president Jose Manuel Barroso Eesti vabariigi esindaja euroopa komisjonis Siim Kallas Seni asepresident, kandideerib transpordi voliniku kohale Eestist valitud euroopa parlamendi saadikud I.Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland Euroopa deokraatide ja liberaalide liidu franktsioon ojuland, oviir, savisaar Euroopa Rahvapartei T.Kelam Padar Euroopa parlamendi sotsiaal demokraatide fraktsioon Kordamisküsimused: 1. Mille poolest erinevad parlamentaarne, presidentaalne ja poolpresidentaalne valitsemine üksteisest? Presidentaalne rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust täites ka peaministri ül.
annaabi.ee 
