Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupleja, tarbijakaitse, käesolev, kehtna, varalise, pakkudes, ametiisik, kaebust, pädevuse, arvestustöö, jaansoo, põhiõigused, kogetu, omamine, teadliku, tarbijaõigus, hüvitamist, esindatud, edastamine, rikkumisest, kontaktandmed, kaebusele, asjakohane, kinnitamaaavutatakse, lubadust, järelvalve, järelevalve, kasutatavatesse, avadaeletusi·nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga; ·nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui: 1) müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või 2) parandamine või asendamine ebaõnnestub või 3) müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Kaupleja on kohustatud pretensiooni läbi vaatama 15 päeva jooksul ning teavitama tarbijat võimalikust lahendusest. Kui kokkulepet ei saavutata või kui kaupleja keeldub tarbija kaebust lahendamast, võib tarbija esitada kaebuse tarbijakaitseametile, kes võtab selle menetlusse. Juhul kui menetluse käik ei too tarbijale soovitud lahendit, on tal võimalus pöörduda Tarbijakaebuste Komisjoni poole. Alla 300-krooniseid tooteid või teenuseid komisjon läbi ei vaata. Komisjoni poole pöördumine on tarbijale tasuta. Kui olete ostnud jalatsid ning vaatamata õigele kandmisele ja hooldusele on ilmnenud mingi viga,
ÜLDSÄTTED Tarbijakaitseseadus (TKS) on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. TKS kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turul kättesaadavaks tegemisel kohaldatakse lisaks TKSle ka võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi seadusi. TKS § 1 lg 5 määrab, et Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted Tarbijakaitseseaduse § 2 tähenduses on: 11 tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega;
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
teenuse osutamine; 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 4) vallasasja hooldamine või parandamine; ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; 5) ilu ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. 1) kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool
Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja
ületades isegi tarbija kuusissetulekut, mistõttu tundis tarbija ennast väga halvasti, et ei saanud hinnataseme kohta teavet, ilma iga toote osas müüjat tülitamast. Vastava märkuse peale müüja ärritus ning ütles, et juhataja ei ole käskinud hindu iga lambi juurde välja panna ja kui ei sobi, ei pea ostma. Kas tarbijal on õigus nõuda, et iga konkreetse toote juures on väljas müügihind? Kellel on õigus? Lahendus: TKS § 7 lg 1 sätestab, et kaupa pakkudes, sealhulgas vaateaknal, ja kaupa müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna ja ühikuhinna. Ning TKS § 7 lg kohaselt kauba müügihind ja ühikuhind avaldatakse kirjalikult selgel ja loetaval viisil ning need hinnad peavad olema tarbijale üheselt mõistetavad ja kergesti märgatavad. Seega õigus on tarbijal, ning valguseid müüvas kaupluses peaks iga lambi juures eraldi hind olema. 3. Piret ostis naabrinaiselt teleri. Teler läks katki ja naabrite vahel tüli majas
ebaviisakaid mängureegleid, siis tuleb selliste firmade vastu midagi ette võtta. Seda, mida selliste firmade ohjamiseks tehakse, kutsutakse tarbija kaitseks. Eelpool mainitud ebaviisakad mängureeglid leiduvad eri riikide seadusandluses tavaliselt kõlvatu konkurentsi nime all. Mis asjad need mõlemad on ja kuidas nende vastu võideldakse, vaatlemegi järgnevas. 4 Seaduse reguleerimisala ja tarbija õigused Käesolev seadus sätestab kaubandustegevuse alused ja korra, järelevalve teostamise korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Seadust kohaldatakse muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub: • vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine • valmistamine või muutmine kliendi tellimusel • hooldamine või parandamine • ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule,
raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale. Pretensiooni esitamise õigus: Tarbijakaitseseadus annab tarbijale õiguse esitada kaebus 2. aasta jooksul pärast ostu sooritamist.Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jookul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse. 3. Pretensiooni esitamise tähtaeg ja tingimused Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale (seaduslik garantii). Üldreeglina peab puuduse olemasolu asja üleandmisel tõendama ostja. Seadusest tulenev
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.
üritusel. Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui vallasasja pakkumine ja müük toimub väljaspool isiku majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras või avalikul üritusel. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. 2. Kaubandustegevuse seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) kaupleja isik või asutus, kesmajandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust;; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kesmajandus- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; ; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras;
Tarbijakaitseseadus Tarbijakaitseseadus Kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. Seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Tarbijakaitseseadus (2) Tarbijakaitseseadus § 3 sätestab tarbija põhiõigused, alljärgnevalt: nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
b. millised on Sinu kui tarbija kohustused? Kui oled ise hooletu ega järgi juhiseid ja toode seetõttu rikneb või puruneb, siis ei vastuta müüja ja tootja juhtunu eest ning Sul ei ole õigust näiteks defektide tasuta kõrvaldamisele. c. millised on Sinu kui tarbija õigused kaebuse esitamisel? Kui ostetud kaubal ilmneb puudus või sa pole ostetud teenusega rahul, on Sul tarbijana õigus pöörduda esmalt pretensiooniga kaupleja või teenusepakkuja poole. d. millist nõu antakse kataloogimüügist tellimisel? Kui toode ei vasta nõuetele siis on õigus see tagasi saata 14-päeva jooksul. Samuti tuleks uurida kataloogis olevate toodete tausta internetis. Tuleks suhutuda kriitiliselt. 4. Riigiportaal eesti.ee. Millist infot saab sealt leida tarbijakaitse kohta? Vaata/loe ja mõtle too mõned näited. https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/tarbijakaitse_3
· kauba puhul, mis on kiiresti riknev või mille kasutamistähtaeg on möödunud; · perioodiliselt ilmuvate trükiste puhul (nt ajakirjad); · audio- ja videosalvestused ning arvutitarkvara, juhul kui tarbija on ümbrise avanud; · reisi- ja teatud finantstoodetele; · loteriile või muudele enampakkumismängudele; · asjadele, mida oma olemuse tõttu ei saa tagastada. Sidevahendite abil sõlmitud lepingute ehk distantsmüügilepingute puhul on kaupleja rikkunud lepingut näiteks siis, kui on jätnud tellitud asja tarbijale tähtaegselt saatmata, teenuse tähtaegselt täitmata, on saatnud asja, mis ei vasta tellitule jms. · Kui kaupleja ei teavita tarbijat 14-päevasest taganemisõigusest (mis on tarbijal iga sidevahendi abil sõlmitud lepingu puhul) või on jätnud enne lepingu sõlmimist edastamata muud olulist teavet (pakkuja tegevuskoha aadress, kuhu kaebusi saab
kehtestatud nõuetele. Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastava või kasutatud kauba müügi korral peab sellise kauba müügikohas olema vastavasisuline teave. Kaupleja on kohustatud kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtet paiknevas tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta kliendile teatavaks tegema kaupleja ärinime või nime ja kontaktandmed, samuti kauba ja teenuse nimetuse ning müügihinna. Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil.
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus
TARBIJAKAITSESEADUS I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul- müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. Paragrahv 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija - füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks;
Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust . (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule. Kerli Mängel KP2-11
Arvestades kapitali kui erilise tulemiteguri staatust ja sisu on see näitaja suure üldistusjõuga kaubandusettevõtte jaoks e-kaubandus kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük Internetis ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohalolekuta. kaup müügiks pakutav või müüdav vallasasi kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal. klient tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. müügikoht koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. müügisaal on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. .
Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik endast oleneva sellise kauba müügi või teenuse osutamise takistamiseks, teavitades sellest vajaduse korral massiteabevahendite kaudu üldsust . (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 1. lõike punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6-11 ning 2. lõikes loetletud õigused laienevad käesoleva seaduse § 10 2. lõikes nimetatud ametiisikule. Gristi Adrat TTP-10
30 päeva jooksul. Ehkki Euroopa Liidus kehtivad internetipoodides sarnased õigused, tasub enne ostu oma õigused ja kohustused igaks juhuks siiski üle kontrollida. Samuti tuleks arvestada, et teatud juhtudel 14-päevane tagastusõigus ei kehti. Uuri kindlasti, kas müüja asub Euroopa Liidus või ei. Sellest sõltub, millised seadused kehtivad Sinu sõlmitud müügilepingu suhtes. Euroopa Liit annab tarbijatele alati miinimumkaitse, mis on sarnane kõikides liikmesriikides. Kui aga kaupleja asub väljaspool Euroopa Liitu, tuleb olla eriti ettevaatlik. Enne ostu tasub väga hoolikalt lugeda kõiki müüja esitatud andmeid ja lepingu tingimusi.( Mida tasub silmas pidada internetist ostmisel. Jaanuar 2009) 6 2. REGULEERIV SEADUSANDLUS Veebipõhist ostuvõimalust reguleerib Kaubandustegevuse seadus, mis on vastu võetud 11.02.2004.a seadusega (RT I2004, 12,78), jõustunud 15.04.2004.a ja viimati muudetud 1.01.2010.a. § 4
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames. 356. Mida t�
............................................... 8 1.2 Majandusaasta aruanne................................................................................ 8 Töökeskkond ja personal...................................................................................... 8 1.1 Töötajate värbamine...................................................................................... 8 1.2 Personaliotsingu- ja tööjõurendifirmad........................................................10 Tarbijakaitse...................................................................................................... 10 1.1 Tarbijakaitse-alased nõuded........................................................................10 1.2 Hind............................................................................................................. 11 1.3Garantii........................................................................................................ 11 1.4 Vaidlused...........................
eest. Välja arvatud juhul, kui osaühingu asutamisel jäi osakapitali sissemakse täies ulatuses tegemata. Osaühing sobib mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte asutamiseks. Selle ettevõtlusvormi plussiks on et asutamise võimalus on väga lihtsaks tehtud võimaldades registreerimist läbi www.rik.ee (Riiklike registrite ja infosüsteemide e- teenused) e-portaali. Samuti on eelised sissemakse tegemisel pakkudes võimalust rahaliselt või mitterahaliselt. Viimase puhul võetakse osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara. (Eesti.ee, s.a.) Aktsiaselts sobib keskmise suurusega või suurettevõtte asutamiseks. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi saab registreerida ainult notari juures. Oma lihtsuse tõttu tundub sobivaim ettevõtlusvorm olema osaühing
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima.
13. Mida tähendab aktsiisivabastus? on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras. 14. Mis on aktsiisikauba tootmine ja kus see toimub? Alkoholi, tubakatoodete, kütuse, elektri tootmine. Mida on lubatud toota aktsiisilaos. 15. Mille või kelle jaoks on vaja aktsiisiladu? Aktsiisilaopidaja, kuna ainult seal tohib ta toota. 16. Kas ettevõtja, kes ei ole registreeritud kaupleja või aktsiisilao pidaja, saab aktsiisikaubaga kaubelda? Kui saab, siis mis tingimustel? Saab küll,kuid juba aktsiisiga maksustatud kaubaga. 17. Mis on aktsiisiladu? Aktsiisiladu on koht kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa 18. Kes on registreeritud kaupleja? isik, kellel on õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa. 19
2) müüa kaupa, mille käitlemine on seadusega keelatud; 3) võtta müügile kaupa isikult, kellel ei ole õigust selle kauba vastavaks käitlemiseks, kui see tegevus on seadusega piiratud; 4) müüa kaupa või teenust registreeringuta või registreeringus sisalduva märketa kauba või teenuse kohta, samuti tegevusloata või müügipiletita, kui registreering, registreeringus sisalduv märge kauba või teenuse kohta, tegevusluba või müügipilet on seadusega nõutav. 18. Tarbijakaitse. Tarbija õiguste ja kaitse eest vastutab tarbijakaitseamet. Ameti põhiülesanne on kaitsta tarbijate seaduslikke õigusi ja esindada nende huve vastavalt tarbijakaitseseadusele ja Euroopa Liidu tarbijapoliitikale. Tarbijakaitseamet tegeleb lisaks tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ja teavitusega. Tarbija, kes teab hästi nii oma õigusi kui ka kohustusi, suudab mõjutada kaupmehi ausaid mängureegleid järgima. Tarbijakaitse ülesannete hulka kuuluvad:
Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Eristab äriseadustikus nimetatud äriühinguid ja selgitab äriühingu liigi valikukriteeriumeid Analüüsib esitatud väiteid ja hindab nende tõepärasust Selgitab kaasuse võimalikku lahendit nimetades toetavad õigusaktid
Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud; 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
Samuti sõltub sellest, kuidas juhtkond seda näeb (mõjutab ka see, kas näeb adekvaatselt turundussituatsiooni jne), milline on strateegia jms 2) Turunduse juhtimise protsessi etapid ja nende sisu Hõlmab turundusotsuste analüüsi, eesmärkide püstitamist, planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Turunduse juhtimiseks võetakse vastu toote väljatöötamise, hinnakujunduse, turustamise ja müügitoetuse alaseid otsuseid turundusjuhi pädevuse piires. Ilma eesmärkide püstitamiseta ei jää otseselt asi katki, aga see on tegelikult väga vajalik, et asi efektiivselt töötaks. Eesmärk - annab suuna, mille poole ettevõte pingutama hakkab. Samuti on oluline hilisema kontrollimise ja mõõtmise jaoks. Nt SMART mudel - eesmärk peab olema lihtne, mõõdetav, saavutatav (reaalne), oluline (relevant), tähtajaga. Analüüsimine: sisekeskkonnaanalüüs; väliskeskkonnaanalüüs; turunduskeskkonna analüüsi võib mõnin-
1. LEPINGU POOLED Käesoleva lepingu on sõlminud _______ Õigusbüroo OÜ (edaspidi õigusbüroo), registrikood ________________, asukoht: ______________, keda esindab seaduslik esindaja juhatuse liige, _________________, ja _________, isikukood ________, elukoht: ___________________ (edaspidi klient). 2. ÕIGUSBÜROO VOLITUS JA KOHUSTUSED 2.1 Käesoleva lepinguga teeb klient õigusbüroole ülesandeks ja õigusbüroo võtab endale ülesandeks ___________________________. Käesolev punkt on juristivolikirja väljaandmise aluseks, kui ülesande täitmine eeldab volikirja alusel esindusõiguse tõendamist. 2.2 Õigusbüroo peab olema kliendi suhtes lojaalne, juhinduma kutse-eetika normidest ja mitte osutama samas asjas õigusabi isikutele, kelle huvid on või võivad olla vastuolus kliendi huvidega. Õigusbüroo ja selle juristid ei tohi samas asjas esindada või kaitsta
annaabi.ee 
