Küttimise tingimused muutusid paremaks, esimesed sepikojad, tekivad uued ühiskonnagrupid 10.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Pronksiajal asulasse, vanema rauaajal asulast välja Eestlaste muinasusund 1.Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, ehitusalad 2.Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad 3.Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4.Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutusid 5.Muinaseestlaste usund: jumalad, animism, arbujad ehk targad, allikad selle kohta
2 3 Kuidas on maastikuarhitektuur ja pärandkultuur seotud? Nad on omavahel seotud sedasi, et päris paljud esemed asuvad looduses, kas siis looduslikult või tehislikult. Looduslikult esinevad näiteks ohvrikivid, ohvriallikad, pühad puud ja lohukivid. Need on looduslikult tekkinud, kuid neile on inimeste poolt mingine tähendus omistatud. Näiteks vanasti taotleti hiies rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste ja esivanemate) soosingut. Teisalt on pärandkultuur ja maastikuarhitektuur seotud sedasi, et inimesed on tehiselt tekitanud maastikule erinevaid asju, mis kuuluvad tänapäeval pärandkultuuri alla, nendeks on näiteks:
Sellist hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks pühapaikadeks olid ohvrikivid, mille pealispinnal olid enamasti, kas looduslikud või inimese poolt uuristatud lohukesed.. Samtui olid olemas veel ohvriallikad, kus allika nimi tähistas sageli allika või sealse vee omadusi.. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti neljapäeva, mis sarnaneb tänapäeva pühapäevaga. Sel ajal ohverdati enamasti, kas piima,liha,verd või vilja. Äärmisel juhul ka inimesi kuid nendeks olid esmajoones vangistatud vaenlased.
Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid.Lätlased, leedulased, venelased, latgalid, karjalased, kurelased, ojamaalased, vadjalased. Ristiusu mõjud-ristiusk polnud tundmatu. *pajud kombed muutusid- levis laibamatmis komme. *ehete seas leidub pronksristikesi. *võimalik ka kiriku või kabeli olemasolu. Ohverduskohtadex olid: ohvrikivid, ohvriallikad ja pühad puud (tamm ja pärn). Linnused: Mägilinnused, Neemiklinnused, kingvalllinnused (Eestis on teada u. 120 muinas- aegset linnust N: Otepää, Valjala linnused). Matmiskombed:koos ristiusustamisega muutusid ka eestlaste jaox matmiskombed. Inimesi hakati matma kivikirstkalmetesse, kuhu asetati põhja-lõuna suunaline kirst. Olid veel tarand- kalmed, laekalmed ja väikesed kultuskivid. Kes olid?-Läti Henrik-preester, kelle kirj. on kroonika, mis on ajalooallikaks eestl. kohta.
nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule poole kukkumine ennustas halba.
- Silmad, mille kaudu pääseb vägi ümbritsevasse maailma (N: kaetamine, kuri silm, kõõrdsilmsete kartmine). - Suu, mille kaudu vägi pääseb nii sisse kui välja (N: suudlemisel ). · Väge leidus ka osades looduslikes objektides (aga mitte kõigis). Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). · Väge leidus ka sõnades ( NB! vägisõnad), millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. Vene kroonikates juttu sellest et tsuudid olnud väga osavad nõiad. · Targad: - viisid läbi ohverdamisi ja liisuheitmisi; kuulutasid tulevikku; ravisid inimesi.
Põletumatuste asendumine laibamatustega Risti kandmine ehtena Alates 11.saj munkade misjonitöö Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu oli võitlus vabaduse eest Küsimused 1. Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhted naabritega, elatusalad 2. Miks on muinasusundi uurimine problemaariline? Puuduvad täpsed allikad 3. Too näiteid eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest. Ohvrikivid, hiiepuud, ohvriallikad 4. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestalstele muinasaja lõpul tundmatu? Eestlased olid üsna elavas läbikäimises oma ristiusuliste naabritega, matmiskombed muutused
oskasid selles olevaid jõude suunata. Hing-oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism-kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks,on omane kõigile teatud arengutasemel olevatele rahvastele. Tõnn-koduhaldjas,tuntud pärnu.ja Viljandimaal. Peko-seisis setudel viljasalves,toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Uku-mitmel pool eestis tuntud. Pühad puud-peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvriallikad-neid oli väga mitmesuguste nimetustega:pühad,tervise-,elu-,ilma-,silma- jt. Ravimaagia-oli tähtsal kohal,eestis tunti rohkesti mitmeid tervistavaid allikaid. Hiltinus-1070 aasta paiku määrati Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk hiltinus. 1167.aasta-paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Adalbert-Bremeni peapiiskop,kes määras Hiltinuse piiskopiks Nicolaus-määrati Fulco abiliseks,eestlasest munk
Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid,
-väe kõrgjumalaid. Tarapita-saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas siis saaremaale. / sõja ja palvehüüd "Taata avita") Ohvripaigad: Pühad puud-tammed ja pärnad, hiiepuu alone oli püha pind, sinna ei viidud loomi, ei võetud oksi ega lehti, ei korjatud marju. Oksi ehiti paelte, lõngade ja riideribadega. Ohvrikivid- pealispinnal olid kas looduslikud või inimese poolt õõnestaud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Ohvriallikad- mitmesugused nim: pühad-, tervise-, elu-, ilma-, silma jt allikad. Pühaks päevaks neljapäev. Ohverdati, piima, villa, vilja, liha, verd, ka loomi vahel isegi inimesi. Ennustamine ka maagia. Püüti ennustada eelseisa võjaretke tulemusi. Jumal valis ohvri looma järgi kui loom kukkus pahemale poole siis läks halvasti. Maagia-põhines arusaamisel, et asjade, nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia
ravitsemiseks, ennustamiseks jne. Hing on inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing ajutiselt kehast lahkuda, surma puhul lahkus jäädavalt. Peale surma hinge uus 'kodu' hiis või kalmistu. Hiis oli pühamets. Põletamismatus oli see, et usuti, et nii vabaneb hing keremini kehast. Usk hauatagusesse ellu (teine ilm). Kultus ehk ohvripaigad. Pühad hiied. Üksikud puud (hiiepuud: tammed, pärnad, sageli ehitud). Allikad (ohvriallikad). Kivid (ohvrikivid, lohukivid). Mäed. Jõed ja järved. Ohverdamine leidis aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel. Neljapäev oli eestlaste ' püha päev 2. Balti erikord Peale Põhjasõja võitu venelaste poolt oli neile väga oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, st. Kui Rootsi valitsusaja lõpul olid mõisad riigistatud, siis need anti tagasi endistele omanikele.
et ka loodusel on oma hing, seda nimetatakse animismiks. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust, kuid ei peetud endid loodusevalitsejaks. 18.Ohverdamine ja ohvripaigad Vaimude jms heatahtlikkust prooviti saavutada andide toomisega. Selleks olid kindlad paigad, hiied või puud jne. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osadel ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimese uuristatud lohud.Olulisel kohal olid ka ohvriallikad. Ohverdamine toimus enamasti pühade ajal. Kõige sobivamaks päevaks peeti ,,Pühat päeva" neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri kuid on teateid, et vahel ka vangistatud vaenlased. 19.Kes ja miks tahtsid vallutada Baltimaid Eesti olipeaaegu kui ühtne riik, mille maakonnad tegutsesid enamasti ühiselt ja vanemad võidelnud vapralt kogu rahvas huvide eest. See oli reaktsiooniks baltisakslaste kontseptsioonile, kus Baltikumi ristimist peeti
Eestlased olid ristiusustatud, aga talupojad ei saanud sellest aru, kuna see oli ladinakeelne. Seega ristiusk võrdus maksudega. Säilisid täiesti kõik vanad, muinasaegsed kombed ja uskumused. Käidi pühades hiiepaikades, austati Ukut ja Taarat jne.Kirikus küll käidi, aga missad olid pikad ja jutlused ladinakeelsed. Nende jaoks oli missa nagu puhkusaeg, kus sai silma looja lasta. See oli suureks probleemiks vallutajate jaoks. Selleks hakati maha raiuma pühasid hiiekohti ja maeti kinni ohvriallikad. Prooviti ka surmanuhtlust ja avalikku peksu vms.Ristiusu tähtpäevi hakati ühendama eestlaste tähtpäevadega.Hiiede asemele asutati kirik. Sahaloo kirik on üheks näidiseks. Erilist kasu sellest aga ei olnud, kuna muinasaegsed kombed säilisid kuni 16 sajandini. 16 saj on kroonikad, kus nim eestlasi veel äsjaristitud rahvaks. ''Läbi hiiepuude paistsid kirikud''-kirikud olid tagaplaanil, aga ikkagi olemas. Ohvrihiied olid siiski tähtsamad Keskaja tunnuseks feodalism e läänistamine
inimestes jne... Teine tähtis mõiste oli hing. See on kõigis elusolendites. Hing lahkub kehast, kui ta sureb või magab. Hinged tulevad tagasi maapeale novembris, sest siis on pime. Eestlastele oli väga tähtis koduhaldjas Tõnn, kes oli seotud Pärnu- ja Viljandimaaga. Taludes olid olemas Tõnni vakad, kus olid annid Tõnnile. Setud austasid Pekot. Kõige tuntum vist on Tarapita e Taara. Ajaloolased on seostanud taarat skandinaavlaste thoriga. Ohvriallikad, ohvri kivid on ristiusu eelsed. Eestlased austasid ka puid, näiteks tamm, pärn, pihlakas. 1070. Hiltinus Misjoni töö Eestis kuulus piiskop Hiltinusele. 1160 Fulco Sel ajal käis munk Fulco misjoni tööd tegemas siin. Nicolaus tegi ka misjoni tööd. Ta oli eesti päritolu. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli osa feodaaltsivilisatsiooni laienemisest. See toimus lõuna ja ida- euroopasse. Laienemine toimus Elbe jões itta
Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi. Skandinaavia kirjalikest allikatest on teada, et 11-12 saj on määratud Eesti aladele piiskoppe.1070 on piiskoppiks määratud Hiltinus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist. Klassikalised ristisõjad toimusid
- Koduhaldjas Tõnn, viljasalves Peko väikejumalad - Kõrgjumalate vähesus - Tarapitha ("Taara, avita"); Uku - Ei hea- ega pahatahtlikud Ohvripaigad - Andide toomine, ohverdamine heatahtlikkuse saavutamiseks kindlad kultuse- e ohvripaigad (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed, jõed, järved) - Pühad puud tamm, pärn, hiiepuu alune - Ohvrikivid looduslikud või inimeste poolt tehtud lohud - Ohvriallikad mitmesuguste nimetustega (vee omadused) - Ohverdamine pühade ajal, suuremate ettevõtmiste eel ja järel, sobivaim neljapäev - Andideks piim, liha, veri, vill, vili, ka loomad Ennustamine, nõidumine ja maagia - Ohverdamise juures tähtis osa - Ennustati ettevõtmiste tulemust, püüti seda nõidumise ja ohverdamisega mõjutada - Maagia arvati et asjade ja nähtuste vahel on seosed, mida saab mõjutada
oskusi, võimeid ravitsemiseks, ennustamiseks jne. HING-on inimese iskupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast lahkuda, seepärast magasid inimesed istukil, kuid surma puhul lahkus hing kehast jääduvalt. Peale surma sai hing uue kodu.Põletamismatus.arvati, et nii lahkub hing kehast paremini. Usuti hingetagusesse ellu. Hingede aeg (mardipäevast kadripäevani). KULTUS e. OHVRIPAIGAD-pühahiied, üksikud puud, allikad(ohvriallikad), kivid (ohverdused, lohukivid), mäed, jõed, järved. Ohverdamine leids aset pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ja järel.Neljapäev-eestlaste pühadepäev. Ristiusu leviku algus:10-11 saj. Võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Eesti sattus ristiusu riikide vahele. 1054 oli kristlus lõplikult jagunenud katolikluseks ja õigeusuks.1030 Jarostav Tark Tartus. 1070 pühitseti Bremenis Läänmere piiskopiks munk Hilinus.1170 Leundis pühitseti eestlaste piiskopiks
(Algul ei oldud vastu) o Risti kandmine ehtena o Põletusmatus asendus laibamatmisega Millised tegurid mõjutasid muinasusundi muutumist? Suhtlemine naabritega, Miks on muinasusundi uurimine problemaatiline? Puuduvad täpsed allikad. Saame teavet hauakalmetest ja pühapaikadest ja mõni viide Hendriku raamatust. Too näited eestlaste muinasusundi animistlikust loomusest? Loodus austati ja peedi omataoliseks: Valivere ohvripuu, ohvrikivid, ohvriallikad, hiiepuud. Miks võib väita, et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu? Kuna eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. (Rootsi, Venemaa ja Taani) Muistne vabadussõda · 1208 1227 · Põhjused: Katoliku kiriku soov ristiusku levitada põhja poole ja uute maa-alade hõivamine. Saksa kaupmeeste soov saada paremaid kauplemistingimusi Venemaaga ·
ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi Usundilooline analüüs: esivanematekultuse taandumine riitustes esimese aastatuhande keskpaiku pKr – riitused kalmetelt teistesse paikadesse. On
Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk Kuigi esiaja lõpus valitses muinasusk, polnud ristiusk Eestis päriselt tundmatu. Oldi üsna elavas
VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. Surma korral arvati, et hing lahkub kehast, surnu hing siirdub putukaisse. Usuti hauatagust elu. seda tõendavad ka:matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne), kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa
tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel. · Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark (laid, poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km) · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses, mis asub 5 km talust. Vajalikud sertifikaadid 34
faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. Vahemaa X linnast X külla Ruudi tallu on 56 kilomeetrit, millest 50 kilomeetrit moodustab asfaltkattega tee. Lähim sadam asub 7 kilomeetri kaugusel ja lähim alev haigla ja postkontoriga 17 kilomeetri kaugusel. Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada mõningaid - X rahvuspark (laid, poolsaar, neem - vahetus läheduses, X pank - 7 km, rand 12 km, ohvriallikad 17 km) 33 Äriplaan Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Ruudi talu ennast, samuti on lähedal kirik ja surnuaed, tuulik ja endised militaarobjektid, linnamägi, talumuuseum. Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rahvuspargi rannas ning kalastusvõimalused merel või kalakasvatuses,
c.i. Tulekivikaevandused c.ii. Soolakaevandused c.iii. Rauasulatuskohad c.iv. Muistsete põldude jäänused jne. d. Kultuslikud muistised d.i. Ohvikivid (liukivid neljapäeva kuupaisteööl, kui naine laseb palja tahumiku peal liugu, siis pidi laste saamine kindel olema), kultusekivid d.ii. Pühad puud ja hiied (ohvripuud) d.iii. Pühad veekogud (ohvriallikad, silmaallikad, hiieallikad,viinaallikas[7 allikat], õlleallikas [1 allikas], jõed, järved) d.iv. Ohvriaiad, ohvrikaevud jne. e. Liiklemisega seotud muistised 2. Irdmuistised üksikesemed, mida väga sageli leitakse. 3. Peitleiud - aadred Paleoliitiline kultuur ja kunst Acheuli kultuuris õpiti ka juba pihukirveid teritama. See on homo erectuste aeg ja 400 000 aastat eKr on märke esimesest tulekasutusest
objektides (kivid, puud), paikades (tammikud, allikad, ojad) ja taevas (päike), aga ka sõnades. Kõige enam oli väge südames, veres, küüntes ja juustes. Väge kontrollisid targad. Eestlased uskusid, et eluta ja elusal loodusel on hing (mõiste "animism"). Palju oli metsavaime ja koduhaldjaid (nt Peko). Kõrgjumalatest on teada Tharapitat ja Ukut. Selleks, et jumalustega hästi läbi saada, toodi ohverdusi (nii looma kui ka inimese). Selleks olid ohvrikivid ja ohvriallikad (Pühajõgi, Pühajärv, Verijärve). Isikud: Kuningas Ingvar- Rootsi kuningas, 7. saj toimus tema rüüsteretk Eestimaale Jaroslav Tark- Vana-Vene riigi valitseja, kes 1030. a tegi ta sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi Mõisted: Paleoliitikum- vanem kiviaeg (puudub Eestis) Mesoliitikum- keskmine kiviaeg (9000 kuni 4900 eKr) Neoliitikum- noorem kiviaeg (4900 kuni 1800 eKr)
mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost
Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiiepuu raiujat ähvardas surm. Hiiepuu juures ei tohtinud ka muru niite. Ohverdati toitu, hõbeda tükikesi, viidi erinevaid ande. Oluline oli pigem tegevus ise, kui just millegi konkreetse viimine. Ohvrikividel polnud määravaks suurus, vaid kuju, sel pidid olema lohud. Sinna kogunenud veega pesti silmi või nägu (sellel pidi olema ravivõime). Ohvriallikad ohvrikoht ja tervendav võime. Allikate juures ohverdati ka ehteasju ja teravilju. Jumal see sõna on vanem ristiusust. Läti Hendrik kasutab nime Tarapita. Taara avita pikse jumal Thor (Skandinaavias) eesti variant. Piksel arvati olevat väga suur jõud. Erika Azlauskaite 1 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu
annaabi.ee 
