Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutustehnika tellingutel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tellingutel, tellingud, kasutamisel, paigaldamisel, riskida, praht, töötaja, asjatundja, hooldada, püsikindlus, takistama, ohutusjuhised, viivitamatult, tohivad, ehitamisel, ennetavad, ronida, kahtluse, ohutustehnika, loori, ohutusnõuded, aluspind, müüritise, suutma, paigutus, võimaldama, sentimeetrit, kukkumise, muutuvate, dokumentaalseltKoolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded
Pärnu kutsehariduskeskus Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Esse krovitöödes Koostaja: Egon Rehemaa E-08 Pärnu 2009 Üldnõuded tellingutel ja töölavadel töötamisel Tellingute, redelite ja töölavade abil on ruumides ja ehitistel võimalik turvaliselt teostada kõrgtöid. Seepärast peab need paigaldama piisava kandevõimsusega ja stabiilselt ning need peavad olema kindlalt kinnitatud.Neid tohib paigaldada, liigutada ja nendega ümber käia vaid spetsiaalse väljaõppe saanud isikud, kes tunnevad täpselt ohutuseeskirju vastavalt standardile DIN
Alusmüüri ja taldmikuraketise ühendamine. Kandepostidega laeraketis. Talaraketise ehitamise ja paigaldamise nõuded. Betoonvõlvi raketise ehitamise nõuded. Betoonist välistrepi raketise ja sisemise betoontrepi raketise ehitamisviisid ja paigaldamise nõuded. Seina ja postiraketise sidumine. Akna ja uksesilluste raketise ehitamine ja paigaldamise nõuded. Plaadiraketise ehitamine laudadest ja plaatidest, nõuded paigaldamisele. 3.2. PUIDUST TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid: redelid, tööpukk, pukktelling, fassaaditelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja kasutusala. Monteeritavad metallkonstruktsiooniga tellingud, nende püstitamise nõuded ja kasutusala. Tellingute paigaldus ja montaaz. Teenistuslikud tõstukid. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade püstitamisel. 4. Õpitulemused Õppija teab ja tunneb: · raketiste liigitust ja kasutusalasid;
Sisukord 1 OSA: REDELID, TÖÖLAVAD JA TELLINGUD......................................................................3 1.1 Üldist......................................................................................................................................3 1.2 Redelid................................................................................................................................... 3 1.3 Tellingud................................................................................................................................3 1.4 Tellingute ülesanded.............................................................................................................. 4 1.5 Paigaldamise reeglid.............................................................................................................. 4 1.6 Töölavana kasutatavad tellingud..................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest,
3) ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; 4) kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses; 5) osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmel; 6) millega kaasneb uppumisoht; 7) kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd; 8) õhuvarustussüsteemi kasutamisega; 9) kessoonis; 10) lõhkeaine kasutamisega; 11) mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega; 12) millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht. §6. Ehitustööde teostamine (1) Ehitusettevõtja tagab töötervishoiu ja tööohutuse seisukohalt vajaliku üldjuhtimise, koostöö, info leviku korraldamise, tööde täpse ajastamise ning ehitusplatsi üldise puhtuse ja korra. (2) Ehitusettevõtja määrab töötervishoiu ja tööohutuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ehitusplatsil ühe või mitu isikut, kelleks võib olla ettevõtjale vahetult alluv
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Müüritööd II Referaat Juhendaja: Boris Vahtre Tallinn 2013 1.Töökoha ohutus müüritöödel Töötaja peab kõrvaldama segavad asjad ja kontrollima valgustust. Lisaks peab ka kontrollima tööriistade korrasolekut. Müüri tohib laduda ainult töölaval või sisetellingutel seistes. Kui pikemat aega pole tellingutel töötatud, tuleb neid enne tööle asumist kontrollida. Tellingute ja töölavade laudisel peab seina ja materjali vahele jääma vähemalt 0,6m laiune kaitsepiirdega läbikäik Voodri ja karniisielementide ajutisi kinniteid ei tohi ära võtta enne mördi kivinemist. Pärast tööd tuleb töökoht korrastada. Lülitada välja elekter ja valgustus. Korrastama tellingud(praht, tööriistad, ehituspraht). Sulgema tellingud kõrvalistele isikutele. 2
Nurgapunktid märgitakse alustarindile. Nurgapunktide järgi märgitakse müürijooned. Müüri- joonte märkimisel tuleb arvesse võtta tarindi pinnaviimistluseks vajalikku varu. 9. Valmis kihilatid seatakse algkõrgusele. Müüri vertikaalsust ja kihtide kõrgust jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil. Plokijaotuse ja kihikõrguste märkimisel Kui tellingutel töötatakse ning nende otse kärust, sest mördikulu on tavaliselt tuleb tähelepanu pöörata avadele, et peal hoitakse ajutiselt materjale, peab väike. Materjalide transportimisel tuleb plokikihi ülemine vuuk ühtiks ava üla- töötasapind olema vähemalt 1,2 meetri järgida ohutusnõudeid. Hoidmise ja servaga. laiune
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt).
kahjulik kahjulik Väga ebatõenäoline Madal (1) Madal (1) Keskmine (2) Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2) Kõrge (3) Väga tõenäoline Keskmine (2) Kõrge (3) Kõrge (3) Väga ebatõenäoline: ei tohiks Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei ilmneda töötaja kogu töötamise aja põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline: võib ilmneda töötaja Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis kogu töötamise aja jooksul ainult põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks
kahjulik kahjulik Väga ebatõenäoline Madal (1) Madal (1) Keskmine (2) Tõenäoline Madal (1) Keskmine (2) Kõrge (3) Väga tõenäoline Keskmine (2) Kõrge (3) Kõrge (3) Väga ebatõenäoline: ei tohiks Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei ilmneda töötaja kogu töötamise aja põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline: võib ilmneda töötaja Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis kogu töötamise aja jooksul ainult põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks
konstruktsioone avaga 100 m ja enam meetri; 8. Vastupidav tsüklilisele koormamisele dünaamiliste löökidega, mis võimaldab neid kasutada sildades ja maavärinaohtlikes piirkondades; 9. Puitu on võimalik liimida veekindlate liimidega, mis võimaldab liimida praktiliselt suvalisi ristlõikeid ja suvalise pikkusega nii sirg- kui kõverjoonelisi elemente; 49. Nimetage puitkonstruktsioonide puuduseid. 1. Puitkonstruktsioonide ebaõigel kasutamisel ja ekspluateerimisel puit mädaneb liigniiskuse ja rikneb kahjurite mõjul (keemiline kaitse ja õiged konstruktiivsed lahendused); 2. Muudab mahtu niiskuse hulga muutumisega; 3. Pideval koormamisel esinevad puidus küllalt suured plastilised deformatsioonid; 4. Tuleohtlik materjal. 50. Milleks kasutatakse ogaplaate? Ogaplaate kasutatakse puitsorestike ja raamide solmede uhenduselementidena,
Täismüüritist võib liigitada järgmiselt: 1) harilikest kividest müüritis, rea kõrgusega 50 150 mm (tellis, keraamilised kivid); 2) väikeplokkmüüritis, rea kõrgusega 180 350 mm; 3) suurplokkidest müüritis, rea kõrgusega 500 mm ja rohkem; Müüritise välimiste ja sisemiste kihtide omavaheline ühendus on saavutav ka kivide põikridadeta, kasutades metallsidemeid. Sel juhul tuleb seina vertikaalse pinna iga 0,5 m2 kohta paigutada vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele.
· - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed lisakulutused - seetõttu on firmale igati kasulik rakendada tööõnnetuste vältimiseks ettevaatusabinõusid. Käesolevas voldikus ongi põhitähelepanu pööratud praktilistele ettevaatusabinõudele. Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks:
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud asjale toreduslikke kulutusi, ei ole õigust nõuda nende hüvitamist. Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 10. Maaomandi kolmemõõtmelisuse olemus ja sellest tulenevad kohustused omanikule Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei
Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.5 Hoidke tõstuki ümbrus puhas
töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Näidatakse millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehniline kontroll, millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti. Näidatakse, kuidas ja millal kõrvaldati või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine kontroll ja millistel põhimõtetel valitakse korralise kontrolli teostaja. Käidutoimingute ohutus Elektripaigaldise käitu tuleb korraldada nii, et see oleks kasutamisel ohutu ning et oleks tagatud elektripaigaldise kasutamise nõuete täitmine. Nõuded loetakse täidetuks, kui käidu korraldamisel juhindutakse standardist EVS-EN 50110-1 või selle standardi nõuetega vastavuses olevatest dokumentidest. Järgnevalt on esitatud lühendatud väljavõtteid sellest standardist, mis peaksid võimaldama elamu omanikule või valdajale hinnata käiduelektrikute ettevalmistust ja tegutsemist elektritööde tegemisel, sest elektritööle tohib lubada vaid selleks
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Ohutusnõuded gaaskeevitustöödel............................................................................................3 Ohutusnõuded elekterkeevitustöödel..........................................................................................5 Ohutusnõuded elektri käsitööriistade kasutamisel......................................................................6 Ohutusnõuded treimisel.............................................................................................................. 7 Ohutusnõuded giljotiinkääridega töötlemisel........................................................................... 10 Ohutusjuhend puurpingil töötajale............................................................................................14 Sisemine kamber (joonis 1)..........
tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. 2.6. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi. 2.7. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist. 2.9. Ketassael töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 2.10. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 2.11. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi. 2.12. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi. 2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste
1.10. Lõikelaudu ei tohi hoida virnas üksteise peal. 1.11. Jäätmete jaoks peavad olema kaanega ämbrid, mis pärast tööd (sõltumata täitumisest) tuleb tühjendada ja desinfitseerida ning loputada kuuma veega. 1.12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 1.13. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. 1.14. Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijatele, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama ettevõtte juhatajale. 1.15. Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. ENNE TÖÖD 1.16. Panna selga puhas ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid. 1.17. Panna jalga madala kontsaga, mugavad jalatsid
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
paigaldistest nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Elektripaigaldise käidu korraldaja vastavat pädevustunnistust omav isik, kellel on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Käidu korraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine.
........................................................................................... 4 8. FREESI KASUTAMINE ............................................................................................................ 5 9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE.......................................................... 6 10. NAELPÜSSI KASUTAMINE.................................................................................................. 7 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel................................................ 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE.................................................................................................... 9 12. KOMPRESSORI KASUTAMINE .......................................................................................... 9 13. TELFERI KASUTAMINE..................................................................................................... 10 1
*Tulemuse kvaliteedi kontrollimine: Kontrollides tuleb vaadada kas krohv püsib seinal kinni. Tasapinnalisust kontrollitakse rihtlatiga. *Vajalikud töövahendid Trapetslatid, segutrell, pahtlilabidaid erinevate laiustega, krohviliip 70cm, ratastega väike telling. *Tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kindad, pikad kaitseriided, vajadusel prillid, lihvimise ajal kasutada ka tolmumaski. Kui kasutada tellinguid siis kontrollida et tellingud kuskil ei koliseks ega liigu. 2.Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimörtide liigid ja omadused Krohvimise mõte seisneb pinnale meeldiva välimuse andmises, aluspinna kaitsmises ilmastikutingimuste eest müüri ebatasasuste kõrvaldamiseks ja aluspinna tasandamises näiteks värvimiseks sobivaks. Pinnale kantud krohvimört moodustab pärast kivinemist kõva kihi, mis on vajalik hoone soojustamiseks, kõlaisolatsiooni parandamiseks, tulekindluse
kohustused-...................................................................................................................... 15 36. Üüri/rendilepingu lõpetamise ja uuendamise põhimõtted üürniku/rentniku tegevusest sõltuvalt............................................................................................................................ 15 37. Kasutusvalduse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel..............................15 38. Hoonestusõiguse ja üürikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel...........................16 39. Avalikustamine kinnisvarakorralduses, sellest tulenevad põhimõtted ja kinnisvara omaniku õigused............................................................................................................... 16 40. Kohaliku omavalitsuse (KOV) pädevus seoses kinnisvara korraldamisega..................16 41
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
.. - III klass A: http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel? V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri tootmine, edastamine, jaotamine. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/31_elektripaigal diste_ldiseloomustus_ehitise_omadused.html 5. Elektriseadme kasutamisel tuleb arvestada.... V: elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, eriti kui tegemist on laste või puuetega isikutega. A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/35_elektrisead mete_kasutamine.html 6. Kuidas ära tunda kaitsekontaktiga pistikupesa?
annaabi.ee 
