Rõhk sõltub vedeliku samba kõrgusest. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Rõhk tähistatakse tähega p, vedelikusamba kõrgust tähega h ja rõhku tähega. Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p = Fr / S = m g / S. Seega saame p = V g / S = h S g / S = g h ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega
mõjutamisel Päikeseeneergia mõiste: Ilmaelement ehk meteoroloogiline kui näit on stabiilne siis aeg mille jooksul kiirguse allikaks. juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia element on näitaja, mille järgi ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E NE ja Hajumise ülesanne viib üldiselt Maxwelli teenistus teadus, mis hõlmab andmete iseloomustatakse ilma. Ilmaelemendide baromeeter langeb pidevalt, siis saabub võrrandisüsteemi lahendamisele antud kogumise kliima, ilma, veeauru ja kohta saadetakse andmeid ilmajaamadelt, torm Sst või SWst. Tormi tsenter möödub rajatingimustel. veekogude seisundi kohta ning nende kus toimub nende mõõtmine 6 korda vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni Maxwelli võrrandite analüüsist järeldub, et andmete ja andmete töötlemise kohta
onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C Kui näiteks Celsiuse skaalal jää sulab 0 kraadi juures ja vesi keeb 100 kraadi juures , siis neid punkte kutsutakse Püsipunktideks. Esimene Hg Baromeeter Torricelli (1643) ligi meetrine klaastoru täideti elavhõbedaga ja otsad olid suletud . Pandi elavhõbedaga täidetud kaussi . Alumise punni ära võtmisel jäi ikka 76cm kõrgune elavhõbeda sammas torru . Tühimikku täitsid elavhõbeda aurud. Samba kõrguse tasakaalustab õhurõhk. Valem vedeliku toru (külg avast) väljavoolamis kiiruse leidmiseks Tegijapoiss 2010 Õhurõhu arvutamised Õhurõhu arvutamise valem
kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate
Resultantjõud on kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid. Vastastikmõju: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline, tugev. 9. LIIKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHENDAMINE. LIIKUMISOLEKUTE SAMAVÄÄRSUS. 10.LIIKUMISE PÖÖRATAVUS JA DETERMINEERITUS. 11. GRAVITATSIOONISEADUS. KEPLERI SEADUSED. RASKE JA INERTNE MASS. RASKUSJÕUD JA RASKUSKIIRENDUS. KEHA KAAL, KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r 2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m 2/kg2 Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised: 1
suuna (alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale). Molekulaar-kineetilise teooria kohaselt on süsteemi temperatuur otseses lineaarses sõltuvuses osakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga. Reaalgaaside puhul on seda energiat arvestada võimatu. Üksnes 1 kilomooli ideaalgaasi puhul on kineetiline energia määratletud temperatuuri kaudu: E = 3/2 RT, kus R universaalne gaasikonstant, 8,31 103 J/kmol K, T temperatuur, K Praktikas on levinumaks temperatuuriskaalaks r a h v u s v a h e l i n e s a j a k r a a d i n e ehk C e l s i u s e s k a a l a (t C). Celsiuse skaalal on nulltemperatuuriks jää 0 sulamistemperatuur rõhul 760 mmHg, 100 C-le vastab aga vee keemistemperatuur samal 0 rõhul. Termodünaamikas mõõdetakse temperatuuri a b s o l u u t s e s t e r m o d ü n a a m i l i s e
p = F/S Rõhu mõõtühikuks on paskal (1Pa) 1 Pa = 1 N/m2 Vedelikus on rõhk 1Pa siis, kui see vedelik mõjub iga 1m2 suurust pinda jõuga 1 N. Rõhk 1 Pa on väga väike. Vananenud rõhuühik 1 atmosfäär võrdub 98 100 paskaliga. 1 bar = 100 000 Pa = 100 kPa 1 mm Hg = 133,3 Pa 31.10.2011 11 Rõhk Keskmine õhurõhk on 1013 mbar = 760 mm Hg seda nimetatakse normaalrõhuks. Õhurõhk kahaneb kõrguse kasvades 1 mbar iga 9 m kohta ehk 1 mm Hg iga 11 m kohta. Rõhuühik baar (bar) on 100 kPa ja ligikaudu võrdne atmosfääri normaalrõhuga. Viimane on defineeritud 1.01325 baari. 31.10.2011 12 Dzaul (tähis J) on energiaühik SI-ühikute süsteemis. Dzauli põhiühik on kg × m2/s2 ehk N × m:
Neid kasutatakse kõigis rahvamajandusharudes kõikvõimalike vedelike segude pumpamiseks jne. Vedelike peamised füüsikalised omadused: Vedelik on kindla ruumalaga ,kuid kujuta aine. Vedelik võtab selle anuma kuju milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V. Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V Et raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis = g. Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust. Nagu muidki aineid saab vedelikke kokku suruda , kuid gaasiga võrreldes üsna tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab mahtkokkusurutavustegur , mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K . Vedeliku soojuspaisumist jääva rõhu all iseloomustab ruumpaisumistegur. Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes .
tõstmiseks ühe kraadi võrra. [ ]. o Aine erisoojus on aine massiühiku soojusmahtuvus. o Isokoorseteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad konstantse ruumala tingimustes, so kinnises, jäikade seintega ruumis. o Isobaarsteteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad jääval rõhul. · Mayeri valem. o Cp = Cv + R , Cp- isobaarne soojusmahtuvus, Cv-isokoorne soojusmahtuvus, R- universaalne gaasikonstant. (Mayeri valem kui gaasikogus on 1 mool). Seega, ideaalse gaasi molaarne isobaarne soojusmahtuvus ületab isokoorse molaarse soojusmahtuvuse universaalse gaasikonstandi võrra. o cp = cv + , - molaarmass, c p- isobaarne erisoojus, cv- isokoorne erisoojus (Mayeri valem 1 massiühiku kohta). · Suhe Cp/CV . o = = , i- gaasimolekuli vabadusastmete arv. · Kasvuhoonegaasid. o Kasvuhoonegaasid on kolme ja enama aatomilised gaasid (H 2O, CO2, O3,
0 on õhu tihedus m3/ kg. Vs - kolvi töömaht, INDIKAATORDIAGRAMM Mootori töötsükli ringprotsessi saab kujutada diagrammina p-v 0 = p0 /RTo ,kus R on gaasikonstant Kaotatud töömahu tegur oleneb läbipuhe süsteemi tüübist ja akende teljestikus üksteisele järgnevate protsessidena . R = 287 J /kg K kõrgusest. Sellist diagrammi p-v teljestikus nimetatakse mootori 4- taktilise mootori kolvi allaliikumisel tekib silindris hõrendus, - praktilised väärtused:
Jugavoolu kohal on väiksem või suurem tropopausi katkestuspind, st et tropopaus kõrgus muutub hüppeliselt. Reljeefi jmt tegurite tõttu on jugavool sageli väga looklev, kuid õhu liikumine toimub põhjapoolkeral siiski läänest itta (kaldumist põhjustab Coriolise jõud). 6. Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala e. Tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui on pinnavee temperatuur on umbes +27°C , need on suure purustusjõuga orkaanid. Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s Kaasneb lausvihm, äike,
Rõhkühikus on SI süsteemis paskal ja CGS Kui nüüd võrrelda keha kaalu õhus ja vette süsteemis dyn/cm². uputatult leiame, et keha kaal on vähenenud täpselt selle väljatõrjutud vedelikku kaalu Mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär(at). võrra. Järelikult keha kaotab oma kaalust osa mis 1at=1,01*10^5 Pa=760 mm Hg on võrdeline väljatõrjutud vedelikku Kaaluga 1mm Hg=133Pa Järelikult mida sügavamal vees oleme, seda Näeme, et kui kuubiku panime vette, siis suurem on rõhk keha pinnale. vesi tõusis anumas. Kui anum oleks alguses Järelikult vee sügavuse suurenedes tuleb vett ääreni täis olnud, siis oleks osa vett üle
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
R = 8314,51 J/(K .k mol) = 8,31451 J/(K .mol) = 0,082 dm3 .atm/(K .mol) = = 62 400 cm3 .mmHg/(K .mol) Gaasi tihedus Ühe gaasi suhteline tihedus teise suhtes on selle gaasi kindla ruumala massi suhe m1 teise gaasi sama ruumala massi m2. Kuna gaaside ruumala sõltub rõhust ja temperatuurist, siis peavad olema gaasid samal rõhul ja temperatuuril. Suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest gaasist raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu (Dõhk) või vesiniku (DH2) suhtes. Teades, et õhu molaarmass on 29 g/mol ja vesiniku molaarmass on 2 g/mol, saame: Suhtelist tihedust kasutatakse sageli gaaside molaarmasside määramiseks. Gaasi tihedus on gaasi mass teatud kindlas ruumalaühikus. Kuna gaaside tihedus on väike, siis võetakse ühikuks g/dm3. Normaaltingimustel saame arvutada tihedust molaarmassi ja molaarruumala abil: Gaasi tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist
Vedeliku potensiaalne energia kujutab endast vedeliku asendienergia (e.kõrgussurve ) z ja rõhuenergia (e. piesomeetersurve) p/(g) summat. Kui vedelik liigub lisandub potensiaalsele energiale kineetiline energia Ekin = v2/(2g). Seega võib avaldada Bernoulli võrrandi voolu erienergia kohta pumba veevõtukoha veepinna ja pumba imiava ristlõigete (I II) jaoks : z 0 + p0 /( g) + v0 2 /(2g) = z 1 + pi /( g) + vi 2 /(2g) + hti , kus - z0 on vedeliku asendienergia veepinnal , - p0 = põ õhurõhk veevõtukoha pinnal (1,03 kgf/ cm2), - v0 on vedeliku voo kiirus veepinnal , - z1= hi on vedeliku asendienergia imikavas (staatiline imemiskõrgus), - pi ja vi rõhk ja kiirus imiavas , - hti , rõhukadu takistustest imitorus 2 Oletame , et pump töötab teoreetiliselt ideaalsetes tingimustes: - z0 = 0 s.o. vedeliku potensiaalse energia asendienergia veepinnal on null - v0 = 0 , voolukiirus veepinnal on null - pi /( g) = 0 st
· kaotab sõnade mitmetähenduslikkuse (näit. "laeng": elektrilaeng, lõhkelaeng, emotsionaalne laeng ); · võimaldab lühemalt üles kirjutada füüsikas kasutatavaid lauseid ( näit.: "nõgusläätse fookuskaugus on 25 cm" asemel "f = - 25 cm" ); · võimaldab kajastada objektide või mõistete vahelisi suhteid ( näit: I = U / R ); · võimaldab pidada sidet eri rahvusest ja eri põlvkondade füüsikuil. Probleeme 1. 1. Määrati keha tihedust, mille ruumala oli 20 cm3 ja mass 54 g. Tihedus leiti seosest = m/V = 54 g / 20 cm3 = 2,7 g/cm3. Kas tulemus näitab, kui suur mass on 20 cm3 ainel või 1 cm3 ? 2. Kuidas mõista lauset I = U/R? 4. Kuidas mõista lauset vk = s/t? Kas vk s ? Kas vk 1 / t ? Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Oluliste tunnuste väljaselgitamine on küllalt keeruline
tõmbejõu, vesiniksidemed katkevad. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstatsel temperatuuril. 14. Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? Ühik. Olulised transpordinähtused on soojusülekanne, difusioon. Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. Ühik m2/s. 15. Millest on tingitud raskuskiirendus? Ühik. Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel, seda mõõdetakse m/s2. 16. Elektriväljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline või potensiaalne energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Joonis. 17. Molekulidevaheline kaugus jääs on suurem kui vees. Seetõttu on jää veest kergem. Kui jää oleks veest raskem ja vajuks põhja, külmuksid
N2 -147 3399,9 - 691 11. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris gaasis leiduva vee (auru) mass grammides (g/m3). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub gaasi temperatuurist: mida külmem on gaas, seda vähem mahutab see veeauru ja vastupidi. Absoluutset niiskust saab leida järgmise valemiga: AH=mw/Va, kus mw on veeauru mass grammides, Va on gaasi ruumala (1 kuupmeeter).
võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. o Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ning tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja avatud spiraalharud ning galaktika kese on väike. Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi
põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi
põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg . s Newtoni I seadus iga keha säilitab paigaloleku või ühtlase sirgliikumise, kuni talle ei mõju mingi
Gravitatsioonivälja tugevus on defineeritud kui jõud, mis mõjub ühikulise massiga kehale (näiteks 1 kg massiga kehale). Maa pinnal on mingile kehale mõjuva raskusjõu ja selle keha massi suhe jääv suurus. Seega F/m = const. Newtoni II seaduse kohaselt on jõu ja massi suhe võrdne kiirendusega. Antud juhul on see kiirendus see, millega ülestõstetud keha hakkab vabakslaskmisel liikuma Maa poole. Seda kiirendust nimetatakse raskuskiirenduseks g. Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti
edasi tahkesse olekusse viia. Sellest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumis- temperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273K=0*C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v (=kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on. Moolide arvust leiame osakeste arvu ja konsentratsiooni ning siis tiheduse. Ühe mooli gaasi või auru ruumala norm. tingimustel on 22,4dm3. Kehtib seoses moolide arvu ja suurusega n=V/22,4dm3/mol. Veeauru kogust õhus väljendatakse kahel viisil: a) Absoluutne niiskus (g H2O/m3) b) suhteline niiskus (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse kahel viisil: 1)Tegelik veeauru rõhk
F = G m1 m2 / r 2 . Võrdetegurit G = 6,67 . 10 -11 N . m2 / kg2 nimetatakse gravi- tatsioonikonstandiks. Kuna kõik senised eksperimendid on selgesti näidanud inertse ja raske massi võrdelisust, siis loetakse neid ühikusüsteemi konstrueerimisel võrdseteks. Üldrelatiivsusteoorias on inertse ja raske massi samaväärsus teooria põhipostulaadiks. Kuna kehale massiga m mõjuv raskus- jõud P = m g = G M m / R2 , kus M on Maa mass ja R tema raadius, siis raskuskiirendus g = G M / R2 . Arvuliselt g = 9,81 m / s2. Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h, kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks.
Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu komponentide osarõhu summat väljendab gaasisegu kogurõhk - Daltoni seadus. Clapeyroni võrrand: ; Lussaci võrrand: . Tihedus on suurus, mis väljendab aine massi ühes ruumalaühikus (kg/m3). Tihedust saab arvutada teades gaasi ja tema massi, saab arvutada moolide arvu gaasis ning seejärel gaasi ruumala ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3, kehtib seos (dm3/mol). 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest
41. Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? Siis kui RH on 100% e õhk on veega küllastunud; ehk kui relatiivne niiskus on 100%, siis( fii) =0 (P/P0=1) 42. Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi (õige variant alla kriipsutada) 43. Kirjutage Van't Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides i - isotooniline koefitsient i = 1+(n-1) - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv 44. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 25oC, i= 1 = - iCRT 45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest?
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
F = G m1 m2 / r 2 . Võrdetegurit G = 6,67 . 10 -11 N . m2 / kg2 nimetatakse gravi- tatsioonikonstandiks. Kuna kõik senised eksperimendid on selgesti näidanud inertse ja raske massi võrdelisust, siis loetakse neid ühikusüsteemi konstrueerimisel võrdseteks. Üldrelatiivsusteoorias on inertse ja raske massi samaväärsus teooria põhipostulaadiks. Kuna kehale massiga m mõjuv raskus- jõud P = m g = G M m / R2 , kus M on Maa mass ja R tema raadius, siis raskuskiirendus g = G M / R2 . Arvuliselt g = 9,81 m / s2. Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h, kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast). Relatiivsusteooria on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. Õpikutes on kombeks esitada seda printsiipi kahes osas: 1. Kõik vaatlusandmed on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Füüsikaliste suuruste (kiirus, pikkus, aeg,
Viimane annab sfäärikujulise keha langemiskiiruse (cm/s) seisvas vedelikus olenevalt terade läbimõõdust ja tihedusest ning vedeliku viskoossusest ja tihedusest s - w 2 v=g d , (2.1) 180 kus s on pinnaseosakeste mahumass (tihedus) g/cm3 w vee tihedus g/cm3 vee viskoossus Pas (Pas = 0.1 puaasi) d tera läbimõõt cm g raskuskiirendus cm/s2 (980,7) Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja
Gravitatsiooniseadus väidab, et mistahes kaks keha mõjutavad teineteist gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline kummagi keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. F = G m1 m2 / r 2 . Võrdetegurit G = 6,67 . 10 -11 N . m2 / kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks. Raskusjõud on Maa poolt kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Kuna kehale massiga m mõjuv raskusjõud P = m g = G M m / R2 , kus M on Maa mass ja R tema raadius, siis raskuskiirendus g = G M / R2 . Arvuliselt g = 9,81 m / s2. Kaal on jõud, millega keha mõjub oma alusele või pingutab riputusvahendit (nööri, trossi vms.) Rõhk p on pinnale mõjuva jõu ja selle pinna pindala suhe: p = F/S (SI ühik paskal 1 Pa = 1 N/m2) Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
lakkab, st olukord, kus tekib tasakaal raku sees ja väljas olevate ioonide vahel, sama palju ioone liigub sisse kui ka välja (selle korral on iooni summaarne vool 0).Tasakaalupotentsiaali väljendatakse Nernsti võrrandi abil: R T iooni _ ekstratsellulaarne _ kontsentratsioon Eioon ln Fz iooni _ int ratsellula arne _ konsentratsioon R-universaalne gaasikonstant T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump. Libisevate filamentide teooria (H
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
