Õhusõidukile mõjuva õhurõhu määramine seisupunkti kaudu (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Rõhk

Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9  2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud · S = pindala. Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal,

Füüsika

7

doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf

Hüdrometeoroloogia

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

1) 1 N/m2 = 1 Pa 2) 100 000 Pa = 1 Bar 3) 1 Bar = 1 atm ( looduslik atmosfäär) = 1 at (tehniline atmosfäär) vb ple õige 4) 1Bar = 1000mbar ­i , ülemises pole kindel Ülesanne Tehnilise atmosfääri leidmiseks ( at) 1at=1kgf/ cm2 kgf = N ehk tuleb 1013.25 mbar-i teha üheks N/cm2 Ülemise ülesande põhjal ( 1m2 = 10 000 cm2) 1013.25mbar=1013.25 hPa = 101325 Pa = 101325 N / m2 = 101325 N / 10000 cm2 = 10.1325 at Tegijapoiss 2010 Baromeetritest ( õhurõhu mõõteriistad) Torricelli baromeetrit nimetatakse ka anumbaromeetriks , sest selle üks ots on anumas.Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) ­ Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala

Üldmeteoroloogia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

 ● Süsihappegaasi kriitiline temp on saavutatav, kuid partsiaalõhk väike. See kõik kindlustab, et kuiv õhk käitub gaasina, mis oma omadustelt on lähedane ideaalsele gaasile Atmosfääri koostis ● Kõige olulisemad on: -lämmastik põhiline koostisosa. valkude koosseisus igas taimes ja loomas -hapnik keemiline element levinud. 23.2% massi järgi atm. Taimed annavad 0.015% hapnikku (3*10’10 kg). Fotosünteesi kaudu. Vees, mineraalides, kivimites, taimedes, loomades. Õhk läheb süsihappegaasiks või veeauruks. Muidu stabiilne, veeaur +12% suurenenud õhu arvelt. -veeaur. Iga aasta aurustub 577*10’3 km3 vett, 86% sellest meredest ja ookeanidest. Atmosfääris 14*10’3 km3 vett, kõigub sõltuvalt aluspinnast 0.01-4%. Suurem temp → õhus rohkem absoluutse sisaldusena veeauru (mahutavus) Aastaajaliselt on veeauru vähim külmemal, rohkem soojemal kuul

Klimatoloogia ja meteoroloogia

16

doc

Hüdrometeoroloogia

· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s

Hüdrometeoroloogia

66

docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on

Füüsika

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

Olgu termodünaamiliseks süsteemiks liikuva kolviga silindrisse paigutatud gaasiline keha. Vaadeldaval juhul võib väliskeskkond mõjutada termodünaamilist süsteemi ainult siis, kui silindris paikneva gaasi rõhk erineb väliskeskkonna rõhust. Selle tagajärjel silindris paikneva gaasi maht kas suureneb või väheneb. Viimane väljendub kolvi asendi muutuses. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikune mõju toimub kolvi kaudu. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikuse soojusliku mõju all mõistetakse soojuse ülekandmist termodünaamiliselt süsteemilt väliskeskkonnale või vastupidi. See on võimalik ainult siis kui termodünaamilise süsteemi temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist. Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel võib samaaegselt esineda nii mehaaniline kui ka soojuslik koosmõju.

Termodünaamika

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

 Jõud Kui keha on paigal saab ta liikuma hakata ainult jõu mõjul, kui keha liigub, siis saab ainult jõud tema kiirust suurendada või vähendada. Jõud annab kehale kiirenduse. Iga keha säilitab oma hetkelise liikumisoleku, kui jõud ei põhjusta selle oleku muutumist. 31.10.2011 5  Jõu mõõtmine Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel kasutatakse neid mõjusid. Jõuühikuks on njuuton (N). 1 N on jõud, mis ühekilogrammise massiga kehale mõjudes suurendab selle kiirust 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra, ehk annab talle kiirenduse 1 m/S2 31.10.2011 6  Jõud Kui hoiate käes sokolaaditahvlit, mille mass koos pakendiga on 102 g, siis arendavad käelihased jõudu 1 N.

rekursiooni- ja keerukusteooria

Meedia

Kommentaarid (0)