AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus ...
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
Liivia Lints KA Mag I Sisukord Sissejuhatus Sööda tüübid Sööda koostis Söödakoefitsient Söötmisreziim Söödanorm Söötmise meetodid Kokkuvõte Sissejuhatus Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid söötasid Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt Söödakulud võivad moodustada kasvatatud kala omahinnast kuni 60 %. Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad Söödatüübid (1) Toores kala Oht, et kalad saavad toorest söödakalast parasiite või haigusi. Toore räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini vaegust Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi Diphyllobothrium latum plerotserkoide Söödatüübid (2) Pasta- ehk märgsööt Kogus Komponent % Valmistati läbi hakkliha-masina Värske püügikala 60 ...
1. Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Riskianalüüs annab vastuseid: - tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused - füüsiliste objektide planeerimisele - keskkonnakaitsele - kodanikukaitsele - ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile - info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele - avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele - koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteer...
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekr...
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
Iseseisev töö nr.2 Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Kemikaali seadus Mis on ohtlik kemikaal? Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Mille alusel kemikaale identifitseeritakse? Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, edaspidi EINECS), Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (European List of Notified Chemical Substances, edaspidi ELINCS) või Chemical Abstracts Service'i (edaspidi CAS) numbriga. Mis on ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte? Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. Mida sätestab kutsehaiguse loetelu? Kutsehaiguste loetelu sätestab haigused, mida loetakse ku...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 A...
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väik...
1. Riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsustes – Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalü...
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupii...
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt ...
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsioo...
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määrat...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.PÕLEMISSAADUSTE ISELOOMUSTUS...................................................................3 1.1Kemikaalide põletamine................................................................................4 1.2Süsivesinike põletamine................................................................................ 4 1.3Remondijääkide ning gaaside põletamine.....................................................4 2.SUITS.................................................................................................................. 5 2.1Vingugaas...................................................................................................... 5 2.2Tsüaniidiühendid............................................................................................ 6 3.Tahm....................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism.....................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Keemia ja Keskkonnakaitse tehnoloogia Kemikaali riskianalüüs Ksüleen Õpilane: Marvin Üürike Rühm: KAKB61 Juhendaja: Karin Reinhold Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 1 Isomeeride segu füüsikalis-keemilised omadused...............................................1 o-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................1 m-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused........................................................2 p-ksüleeni füüsikalis-keemilised omadused.........................................................3 Kineetika ja metabolism.....................................................................
Nahk 1.1 Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust. Nahk sisaldab endas umbes neljandiku kogu kehas paiknevast vedelikust. Ühe ruutsentimeetri suurune nahapind sisaldab endas 600 000 naharakku, 5000 sensoorset e. meelerakku, 4 meetrit närve, 100 higinääret, 1 meeter veresooni, 15 rasunääret, 5 karva- ja 150 000 pigmendirakku. Naha pealmine kiht marrasnahk ehk epidermis täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni kä...
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki. Sarikalised on näiteks aiataimed till, porgand või petersell, aga samuti surmavalt mürgised mürkputk ja surmap...
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv Rauno Loik 031PK TALLINN 2011 1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA? Pagar-kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit-, keedu-, leht- ja pärmitainast, õhulist tainast, piparkoogitainast). Samuti peab ta oskama valmistada mitmesuguseid , täidiseid, katteid ja kaunistusi. Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise p...
RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8 ...
Kõrb referaat Sisukord : 1. Asend ja kliima 2. Luited 3. Luidete moodustumine 4. Mullastik 5. Kõrbemulla tüübid 6. Inimeste elu kõrbetes 7. Taimestik 8. Loomastik Asend ja kliima Kõrbed asuvad peamiselt troopilises kliimavöötmes, kuid kõrbed võivad asuda ka lähistroopilises- ja parasvöötmes. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Kõrbed laienevad iga aastaga mõned kilomeetrid. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraad...
Põltsamaa Ametikool Matrejaliõpetus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Autokütused 1.1 Bensiin CAS NR.: 86290-81-5 AINE NIMETUS (IUPAC): BENSIIN, pliivaba SÜNONÜÜM: Motorspirit, unleaded INGLISEKEENE NIMETUS: Gasoline KEEMILINE VALEM: C4 ... C12 süsivesinike ühend RISKILAUSE: 45-48-20/21/22-18 OHUTUSLAUSE: (1/2-)-53-16-23-29-36/37 FÜÜSIKALISED OMADUSED: Iseloomuliku lõhnaga läbipaistev kergestiaurustuv vedelik. Värvus sõltub margist. PÕLEVUS: Kergesti süttiv vedelik. TIHEDUS VEE SUHTES: 0,7...0,8 AURU TIHEDUS ÕHU SUHTE:: >1 PLAHVATUSPIIRKOND (mahu%): 0,6...8,0 LEEKPUNKT: <-20° C PLAHVATUSOHTLIK KONTSENTRATSIOON ÕHUS: 35,4...231 g/m3 ISESÜTTIMISTEMPERATUUR: 220° C SÜTTIMISOHTLIK TEMPERATUUR: -44...24° C KEEMISTEMPERATUUR: 30 ... 215° C SULAMISTEMPERATUUR: <-20° C LAHUSTUVUS: Vees lahustub <0,150g/l. LISATEAVE: Bensiin põlemisel soojeneb sügavuti, moodustades kasvava homotermilise kihi, te...
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud. Põlevvedelikud ja tahked sulavad ained Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet? Paber,puit, tekstiil. Tahked, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvad ained. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). (2,3,4 on tunni oma sarnased) 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? P...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
1. Toidu ohutus kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil valmistamisel ja/või kasutamisel kahju tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kit...
KORDAMINE SENKUDEKS 1. AJALUGU Tänapäeval arvatakse, et meie maakeral elab vähemalt 1,5 miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbes 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist head söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki, 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE K...
Referaat Tervis ja kehaline aktiivsus On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, s...
Jõhvi Gümnaasium KAASAEGSED TOITUMISSOOVITUSED Bioloogia Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov 2010 Toidusoovitused Toidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Mitmekülgselt toituval inimesel ei ole vaja kasutada toidulisandeid (täiendavaid vitamiine ja mineraalaineid). Konsulteerides arstiga võib toidulisandite kasutamine olla vajalik teatud krooniliste haiguste puhul ja haigustest taastumise perioodis. Vitamiinide ja mineraalainete pidev liigtarbimine võib kasu asemel tervisele kahju tekitada. Toiduainete valiku aluseks on 4 põhimõtet: tasakaalustatus, mõõdukus, vastavus vajadustele ja mitmekesisus. Tasakaalustatuse tagab...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suu...
Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab s...
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO...
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...
1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnad...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Reigo Tooming Aap-13 Töökeskkonnaohutuse eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Referaat Juhendaja: Aivar Kalnapenkis Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 1. Arvutiga töötamise kahjulikud mõjud tervisele........................................... 3 2. Tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused.............................................. 4 Kokkuvõte....................................................................
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustat...
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 1) metallid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2) keraamika; 3) polümeerid; 2. Keemilise elemendi mõiste. 4) komposiidid 2 või enamat materjali...
REFERAAT Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. Üldiselt võime nimetada maavärinat maakoore liikumiseks teine teise suhtes. Kui aga võtta sõna maavärin, kui seismoloogia mõistet siis on see seismeliste lainete põhjustatud maapinna võnkumised, millest võime eristada nelja erinevat põhjustajat. Esimeseks ja kõige sagedamaseks põhjustajaks on Maa sisepinged, teiseks on aga vulkaanipursete järgsed värinad, kolmandaks põhjustajaks on koobaste kokku langemine ning neljandaks võime eristada värinaid, mille põhjustajaks on inimtegevus. Antud referaadis tuleb juttu maavärinatest ning nende tekke...
Sisukord 1.Keskkonnajuhtimine........................................................................................................2 2.Olulisemad õhu saasteained ja nende liigitus...................................................................5 3.Õhu puhastamine aerosoolidest........................................................................................6 4.Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga...........................................................9 6.Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega.............................................................11 7.Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest..................................................12 8.Reovete koostis ning omadused.....................................................................................14 9.Reovete eeltöötlemismeetodid..................................................................................
1. Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni võimalus näidata, et ta kavandab ja kontrollib tootmise ja kaupade või teenuste levitamise protsessis oma mõju keskkonnale ning vähendab keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske. Keskkonnatehnoloogia põhisisu: Saasteainete emissiooni vähendamine puhastusseadmete abil („end-of-pipe“ tech.) Saasteainete emissiooni vähendamine ennetava tehnoloogiaga, alternatiivsete kütuste, suletud tootmistsüklite abil („precautionary principle“) Keskkonna seire ja seisundi hindamine (Keskkonna seire seadus, vv 1999.a.) Keskkonna remediatsioon(puhastamine) ja taastamine Erinevad lähenemisviisid: heitmete lahjendamine, -puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogu...
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine Looduslike ökosüsteemide kaitse Maastikukaitse ja –hooldus Loodusmälestiste kaitse Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahema...